Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-2607
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 31. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuste esitajad ja kaebuse
süüdimõistetu F.H kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus
liik
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 31. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu F. H advokaadi Eve Laine määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 108 eurot (sealhulgas käibemaks 18 eurot) advokaat Eve Lainele määruskaebemenetluses F.H -le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista F.H -lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. F.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.H 1-11-2607 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
temale mõistetud
F.H kannab karistust Tartu Maakohtu 28.04.2011 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vangistusega 2 aastat 8 kuud. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 2 päeva vangistust võrra. F.H lõplikuks ärakantavaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Esimese astme kohtu määruse sisu
3.2 Kohus on jätnud tähelepanuta, et F.H-le määratud kolmest distsiplinaarkaristusest kaks on määratud 2011.a ja ennetähtaegse vabastamise otsustamise ajaks kustunud. Kõigil juhtudel on olnud tegemist väheoluliste rikkumistega, mille eest F.H-le on määratud noomitus, mis on kõige kergemaliigilisem distsiplinaarkaristus. Ühele kehtivale noomitusele ei saa F.H käitumise iseloomustamisel omistada määravat tähendust ning kõrvale ei tohi jätta kõiki teda vangistuse kandmise ajal positiivsest küljest iseloomustavaid asjaolusid. Nii on F .H vanglas viibides omandanud riigikeele, mille head taset näitas tema esinemine kohtuistungil. Samuti on ta vanglas läbinud keevitajate lühikursuse ja sel alal ka töötanud. Omandamas on ta puidupingitöölise eriala. Kohus on aga F .H ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi hinnates ekslikult viidanud kutsehariduse puudumisele, mis väljendab kohtu pealiskaudsust ning ühekülgset keskendumist vaid kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. 3.3 Arusaamatuks jääb, millistele allikatele tugineb kohtu järeldus F.H sõltuvusainetega seotud eluviiside kohta. Tartu Vangla on märkinud „vaatamata sellele, et isik ei tunnista alkoholiga seonduvaid probleeme, on ta vangistuses läbinud programmi Sinu valik. Märkimata on jäetud, et sellise programmi läbis F.H oma eelmise vangistuse perioodil 2006 või 2007 aastal. 2010. a F.H vabanes ja puuduvad andmed, et tema eluviisid pärast seda oleksid seotud sõltuvusainetega. 3.4 F.H soovib vabaneda ennetähtaegselt, et tuua oma lapsed ära lastekodust. Nimelt on Tartu Maakohus oma 22.05.2013 määrusega peatanud F .H ja V.P. hooldusõiguse nende ühise lapse suhtes. Samuti on peatatud V.P. hooldusõigus tema esimese lapse suhtes. F.H soovib mõlema lapse kasvatamises osaleda. Tema hooldusõigus on peatatud vangistuses viibimise ajaks. Esimese lapse sünd võib F.H ellu positiivseid sündmusi tuua. Tema suhtumine V.P. lapsesse annab alust arvata, et vastutus lapse käekäigu eest mõjutab teda oma eluviise muutma. 3.5 Asjaolu, et F.H hetkel töökoht puudub, ei takista tema ennetähtaegset vabastamist. Arvestades tema varasemaid töökogemusi, vanglas omandatud riigikeeleoskust ning erialasid, on tal arvestatavad eeldused tööjõuturul läbilöömiseks ja selleks, et töökoht ja sissetulek leida.
kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on teda karistatud eriliigiliste kuritegude – varguste, huligaansuse ja üliraske kehavigastuse tekitamise eest, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Viimatinimetatud kuriteo eest mõistetud vangistusest vabadusse naasnult, mõisteti ta 3 kuu möödudes süüdi uues kuriteos (võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega) ja vahistati poole aasta pärast röövimise toimepanemises kahtlustatuna. F.H suhtes ebaõnnestunud kriminaalhooldused ja katseajal toime pandud kuriteod ning iseloomustuses märgitu, et isik püüab õigustada oma käitumist ning vähendada oma süüd toimepandud kuritegudes, osundab sellele, et F.H allutamine käitumiskontrolli nõuetele ei pruugi olla tulemuslik uute kuritegude ärahoidmise seisukohast. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub tõepoolest, et F.H on vestluses kontaktisikuga avaldanud, et on oma varasematest vigadest järeldusi teinud. Samast dokumendist nähtub aga, et F.H on vähese hariduse ja pikaajalise vangistuse tõttu puudulikud suhtlemisoskused, ta käitub impulsiivselt ning oma tegude tagajärgi on ei oska ta alati ette näha. Viimatinimetatud omadused suurendavad ringkonnakohtu hinnangul seadusevastast käitumist. Lisaks on tal ka vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus kambris keelatud esemete hoidmise eest. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad F.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on ta vanglas viibides omandanud riigikeele, läbinud keevitajate lühikursuse ja sel alal ka töötanud ning on omandamas puidupingitöölise eriala. Samuti on tal plaan asuda vabanemisel hoolitsema laste eest. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 23). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et F.H vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema kuriteo asjaolud, senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. 5.5 Määruskaebuse p 3.3 on kaitsja väitnud, et ei nõustu maakohtuga „sõltuvusainetega seotud eluviiside kohta“. Ringkonnakohus osundab kriminaalhooldusametniku ettekandele, millest tuleneb, et süüdimõistetu vabanemisel on kuriteo riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine. Ka F.H viimasest kohtuotsusest nähtub, et enne kuriteo toimepanemist oli ta tarvitanud alkoholi. Seega võib nõustuda maakohtuga selles, et isikul on sõltuvusega seotud probleeme. 5.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.7 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.