Kohtulahend

7110 nr ARAF- 0006 mõõdeti M. U väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0.62+/- 0.05 mg/l. Lõplik mõõtmistulemus 0.57 mg/l. Seega tuvastati M.U o rganismis alkoholi rohkem kui on Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär. M. U juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatatud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega. Nimetatud käitumis ega rikkus M. U kohtu poolt määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 07.05.2013 M. U omakäelisest seletusest ilmneb, et katseajal ta oli kinni peetud politsei poolt, kui ta, olles kerges joobes peale pokaali veini joomist, juhtis sõiduautot. Teab, et kohtu poolt on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Leiab, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ei ole probleemiks, mistõttu keeldub osalemast vastavas sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusalasel esmakohtumisel 28.02.2013 M.U-le selgitati kohtuotsuse sisu, kriminaalhoolduse olemust, käitumiskontrollile allutatuse ajaks kehtestatud korda, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning võimalikke sanktsioone katseajaks kehtestatud korra mittetäitmise puhul. Selgitust korrati hoolduskava allkirjastamise ajal 14.03.2013. Seega M.U peab teadma võimalikke negatiivseid tagajärgi kohtu poolt määratud kohustuse mittetäitmise korral seda enam, et ta korduvalt on olnud allutatud käitumiskontrollile. Kriminaalhooldustöö käigus ilmnes, et M.U ei ole koostööaldis, alkoholi tarvitamist ta eitas nii aprilli- kui maikuus ja alles siis tunnistas alkoholi tarvitamist ja sõiduki juhtimist joobeseisundis, kui kriminaalhooldusametnikul oli olemas kirjalik teave politseist. Vaatamata M.U-ga läbi viidud tegevustele, kriminaalhooldus M.U puhul ei toimi. Ta ei ole või meline ega motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi seda enam, et M.U keeldus sotsiaalabiprogrammis osalemisest. Kriminaalhooldusametnik leiab, et alkoholi korduv tarvitamine, kuigi taoline tegevus on keelatud kohtuotsusega, ilmestab selgelt, et M.U käitumine, elustiil ja harjumused on välja kujunenud ning ta ei ole võimeline ega motiveeritud neid muutma. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb M.U -le määratud karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil selgitas M.U, et ta ei oska oma rikkumisi põhjendada. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.04.2013 ja 20.04.2013 t õendusliku alkomeetriga tuvastati M. U alkoholijoove. Seega M.U rikkus temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. M.U käitumist katseaja algusest alates ei saa hinnata kohustuste täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta rikkus temale pandud kohustust- mitte tarvitada alkoholi, rikkudes seega karistuse kandmisest vabastamise tingimusi.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. M.U olles kohtuotsusega karistatud joobes juhtimise eest tingimisi vangistusega, on katseajal toime pandud uue d süüteod, mis on seotu joobes juhtimisega. On alust arvata, et M.U võib hakata jätkuvalt toime panema samalaadsed teod. Seega ei ole otstarbekas kohaldada tema suhtes KarS § 74 lg 4 sätestatud katseaja pik endust või määrata täiendavaid kohustusi. M.U on rikkunud kaks korda kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus M. U suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustust näidates oma käitumisega, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. Seega M.U ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmä rki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning M.U tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, § 432, kohus

MÄÄRAS

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele M.U -le Viru Maakohtu 06.02.2013 kohtuotsusega nr 1-12-11504 KarS § 424 järgi mõistetud karistus – 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates M. U karistuse kandmisele

ilmumisest kinnipidamiskohta

Kohustada M.U ilmuma kinnipidamiskohta Viru Vanglasse Ülesõidu 1 Jõhvi peale kohtumääruse jõustumise tähtaega hiljemalt 10.juunil 2013. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada M.U kandmiseks kinnipidamiskohta.

suhtes sundtoomine karistuse

Määruse ärakiri saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule.

Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.