Kriminaalasi nr.1-11-7259
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
23. mai 2013.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-7259
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Tõlk
Marina Davõdovits.
Prokurör
Ave Arnim (kirjalik seisukoht)
Asja läbivaatamise kuupäev
22.05.2013 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid M.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.N, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta M.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.N tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 ja 275 järgi mõisteti karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 4 kuud vangitust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.12.2010 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse osa võrra – 2 aastat 1 päev ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistust viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.06.2011 ja lõpp 02.10.2013.
Kinnipidamisasutuses M.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, lõppenud karistusi on 2. Vabanedes soovib isik asuda elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Enne vangistust on töötanud erinevatel kohtadel. Enne vangistamist tarvitas isik narkootikume ning liigtarvitas alkoholi (kuritegu toime pandud joobeseisundis). On läbinud sotsiaalprogrammi xxx sõltuvusprobleemi teadvustamiseks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab 5. korda. Viru Vangla ei toeta M.N tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt M.N vanemad on tema vabanemisel nõus teda toetama nii materiaalselt, kui ka moraalselt. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. M.N taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et M.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.N isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. xx xx on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et M.N puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole M.N ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise
korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
võiksid
toetuda.
Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.N vabastamisega temale Viru Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.