lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-10552/52

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 22.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-10552/52
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1498
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-10552/15Viru Maakohus Narva kohtumaja24.11.20101-09-10552/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.03.20111-09-10552/36Viru Maakohus Narva kohtumaja06.09.20121-09-10552/44Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-10552

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.V määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu 23.04.2013 määrusega jäeti M.V temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.V kannab karistust Viru Maakohtu 24.11.2010 kohtuotsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9, 10 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 02.04.2004 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistus (8 aastat 1 kuu 14 päeva) ning mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 8 kuud vangistust. Karistusest arvati maha osaliselt ärakantud karistus eelmise (02.04.2004) kohtuotsuse järgi alates 02.04.2004 - 24.11.2010, s.o 6 aastat 7 kuud ja 22 päeva ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat ja 8 päeva vangistust. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.03.2011 määrusega vabastati M.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.12.2012 ja ta määrati selleks ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

M.V rikkus katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 06.09.2012 määrusega pöörati tema ärakandmata karistuse osa täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 03.09.2012 ja lõpp 16.05.2014.

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

2.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kinnipeetava arvamuse, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole põhjendatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas M.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad ohtlikkusele. M.V on 5 korda kriminaalkorras karistatud (röövimise, kelmuse, tapmise ja varguse eest). Väärteokorras on teda karistatud 2 korda. Jätkuv süütegude toimepanemine näitab, et ta ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.2 Varasemalt on M.Vennetähtaegselt vabastatud ja määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik, kuna isik rikkus katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. M.V on oma varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, hoidmaks ära uute õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades kuriteo iseloomu ning süüdimõistetu käitumist eelneval katseajal, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. M.V ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.3 Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et M.V puhul esineb kõrge tõenäosus käitumiskontrollist kõrvale hoiduda, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isiku varasem allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud talle mõju, mistõttu puudub alus arvata, et ta sel korral suudaks kohtu poolt väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelmisel katseajal, puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kinnipeetava käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2.4 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 2.5 Lisaks leidis kohus, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Kohus märkis, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.V, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Määruskaebuse esitaja märgib, et 11.03.2011 vabastas Jõhvi kohus ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Olles olnud vangistuses 7 aastat ja 2 kuud, oli tal raske kohaneda eluga vabaduses, ent sellele vaatamata ei asunud ta õigusrikkumise teele, vaid asus tööle ettevõttesse XXX . Ta abiellus, astus autokooli ja sai ka autojuhiload. M.V käis regulaarselt kriminaalhooldusametniku juures. Samuti käisid teda alkoholitarvitamise osas kontrollimas vanglaametnikud. M.V liitus Sillamäe kristliku kogukonnaga. Ta alustas täiesti uut elu, vahetas välja endise tutvusringkonna ja elas seaduskuuleka inimesena. 26.06.2011 sai ta noorte käest peksa kirikus käimise eest. Ta ei kaitsnud ennast, vaid kirjutas politseile avalduse. Samuti peteti M.V-lt välja 800 eurot, ent taas ei hakanud ta ise asjaolusid klaarima, vaid pöördus politseisse. Ka tööl olles näitas ta end abivalmina ja parimast küljest. 2012. aasta märtsis tekkisid lahkhelid naisega ja M.V jõi õlut ning istus rooli. Tema joobeks mõõdeti 0,45 promilli. Teo eest teda karistati 26-tunnise ühiskondliku kasuliku tööga, mille ta kohusetundlikult ka täitis. Selle juhtumi tõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande kriminaalhooldusnõuete rikkumise pärast. Kohtus selgitas kriminaalhooldusametnik, et M.V suhtes tal pretensioone ei ole – ta on eluga hakkama saanud, ent alternatiivi karistuse täitmisele pööramiseks ei ole. Kohus andis siiski võimaluse kuue kuu pärast pöörduda kohtusse ennetähtaegse vabastamise taotlusega. 03.09.2012 pöörduski M.V vanglasse tagasi. Viru vanglas asus ta tööle koristajana. Vabadusse jäi maha naine, kes taotleb praegu lahutust. Jõhvi maakohus andis tähtaja kuni 04.06.2013, sest abikaasa lootis M.V ennetähtaegsele vabastamisele. Juba 8 kuud töötab M.V vangistuses, tal ei ole distsiplinaarrikkumisi ja vabaduses oleks tal võimalus asuda tööle endises töökohas ettevõttes XXX . Tal on vabanemise puhul olemas elukoht ning ka kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist. Viimase kuriteo pani ta seega toime 10 aastat tagasi. M.V palub anda endale uue võimaluse eluga vabaduses edasi minna ja säilitada perekond. Ta on aru saanud oma vigadest.
4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 16.05.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 22.05.2013. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
5.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et M.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda

on karistatud kriminaalkorras viiel korral ning kes ka ennetähtaegse vabastamise ajal käitumiskontrolli nõudeid täita ei suutnud, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega. 5.2 M.V määruskaebuse väited käsitlevad tema ennetähtaegse vabastamise järgset elu, kus ta selgitab, kuidas ta eluga vabaduses kohanes ja asjaolusid, kuidas ta vangistusse sattus. Ühtlasi palub ta anda endale uus võimalus. Esmalt märgib ringkonnakohus, et samad väited esitas M.V ka maakohtu istungil (protokoll tlk 58), ent kohus leidis sellele vaatamata, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub, on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). M.V puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – nagu eelnevalt öeldud, on teda varasemalt juba viiel korral kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu kuriteod on rasked – röövimised, tapmine, kelmus, vargus. M.V on ka tingimisi vabastatud, ent sellele vaatamata rikkus ta kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudub alus arvata, et kriminaalhooldusega oleks võimalik kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnas alandada ning veendumus, et ta sel korral suudaks katseaja edukalt läbida. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M.V enamus kuritegusid sooritatud alkoholijoobes. Ka katseajal rikkus ta kohustust mitte tarvitada alkoholi. Iseloomustuse kohaselt otsib M.V oma rikkumistele õigustusi ning ei tunnista vigu. Kuivõrd teda karistati katseajal mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, on alust arvata, et isiku motivatsioon elada seaduskuulekalt on väike. M.V iseloomustuses on ka mitmeid positiivseid momente – nii puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta töötab ning vabanemisel oleks tal elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Maakohus on positiivsete asjaoludega ka arvestanud (vt määruse p 2.4), ent põhjendatult leidnud, et need ei kaalu üle P. Terenjevi käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isiku, tema varasema elukäigu ja toimepandud kuritegudega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on süüdimõistetull küll subjektiivne õigus taotleda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.