Kriminaalasi nr 1-11-11
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.mai 2013.a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-11
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Kaija Sõster
04.04.2013.a kohtusse saabunud
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu F.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks
Tartu Vangla 04.04.2013.a kiri
Prokurör
Ene Uljanova KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 09.05.2013.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 03.05.2013.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; elektroonses arvamuses toetas prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist
Süüdimõistetu
F.P asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 8-l korral tähtaegse vabanemise aeg 19.10.2013 – kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt
Kaitsjata
süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud
KarS § 76 lg 2 p 2 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada F.P talle 20.10.2005.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/1-515/05 KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 8 aasta 6 kuu 1 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.
Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 21.05.2013.a ja F.P vabaneb vangistusest 21.05.2013.a, siis 4 kuud 28 päeva vangistust) ei pöörata F.P suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 4,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - XXXX • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb F.P-le osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele Eesti Töötukassas ning esitab selle kohta andmed ja tõendid kriminaalhooldusametnikule. KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja F.P vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu F.P-le.
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
F.P on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Käesolevalt kannab F.P vangistuses karistust 20.10.2005.a Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel. 20.10.2005.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati F.P süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 6 aastat vangistust F.P-le 02.12.1998.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu 1 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks F.P-le mõisteti 8 aastat 6 kuud 1 päev vangistust, karistuse kandmise alguseks 19.04.2005.a.
F.P on karistusest ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast ja 12.03.2012.a Harju Maakohtu määruse jõustumisest (jõustus 05.04.2012.a), millega F.P jäeti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, on möödunud vangistusseaduse § 76 lg 3 märgitud 1 aasta. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast ja kui on möödunud vangistusseaduse § 76 lõikes 3 märgitud 1 aasta vangistusest tingimisi ennetähtagselt vabastamata jätmise määruse jõustumisest. 09.05.2013.a kohtuistungil avaldas F.P soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 09.05.2013.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, ning olles tutvunud prokuröri elektroonselt kohtule 03.05.2013.a esitatud arvamusega, on seisukohal, et esineb KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud eeldus süüdimõistetu F.P vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda peaaegu kogu karistuse vanglas ära kandnud ning enam kui 8 aastat vangistuses viibinud F.P-le, kellel distsiplinaarkaristused puuduvad ning kes on vangistuses viibimise ajal põhiliselt töötanud ja tasunud kõik enda võlgnevused ning osalenud ühes taasühiskonnastavas programmis ja läbinud autokooli (teha on jäänud ainult eksam), võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Käesoleval ajal, mil kandmata karistuse osa on väga väike, on olulisem toetada kriminaalhooldusega F.P motivatsiooni enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Käesoleval ajal, mil pikaaegsest vanglakaristusest on kandmata jäänud ärakantuga võrreldes tühine karistuse osa, ei välista F.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist toimepandu raskus. Lähtudes asjaoludest, et vangistuse ajal on F.P avaldanud soovi enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks
, on olulisem, et pikaaegse karistuse kandmiselt vabanev isik suudaks eluga vabaduses paremini kohaneda ja teda toetaks seaduskuuleka eluviisi järgimisel 1-aastane kriminaalhooldus. Vabaduses on F.P olemas garanteeritud elukohtXXXX ja garanteeritud töökoht ettevõttes, kus töötas pikaaegselt väljaspool vanglat ka vangistuses käesoleva karistuse kandmise ajal – XXXX (lk 11-13: garantiikiri kohtutoimikus) .
Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist ning on kajastanud kinnipeetava iseloomustuses, et F.P-st lähtuvad uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on madalad – uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 18-19%. Neil eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et karistus on F.P suhtes käesolevaks ajaks enda eesmärgi täitnud ja 1 aasta pikkune katseaeg on F.P suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada F.P motiveeritust oma elu seaduskuulekalt elamiseks. 09.05.2013.a kohtuistungil kinnitas F.P , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna F.P-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.