lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-17269/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 16.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-17269/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1371
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-17269/18Viru Maakohus Narva kohtumaja03.04.20091-08-17269/22Tartu Ringkonnakohus23.09.20091-08-17269/30Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.03.20111-08-17269/36Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.12.20111-08-17269/45Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-17269

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksandr Borissenkovi kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 12. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Borissenkovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot (s.h käibemaks 9,60) vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses Aleksandr Borissenkovile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Aleksandr Borissenkovilt välja menetluskulud, s.o talle osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse. Aleksandr Borissenkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksandr Borissenkov 1-08-17269 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.
Viru Maakohtu 15.03.2013 määrusega jäeti Aleksandr Borissenkov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Borissenkov kannab karistust Viru Maakohtu 03.04.2009 otsusega, millega ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati 5-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 14.08.2008 ja lõpp 14.08.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 10.01.2013.

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

2.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega ning osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, leidis, et A. Borissenkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud järgmistel põhjendustel. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kehtestatud korda suhtumist näitab kehtiv distsiplinaarkaristus. 2.2 A. Borissenkovi on 10 korral kriminaalkorras valdavalt varavastaste ja kahel viimasel korral narkokuritegude eest karistatud. Käesoleval ajal kannab A. Borissenkov karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toime pandud korduvalt. Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. A. Borissenkovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Asjaolu, et isik vaatamata varasematele karistustele jätkuvalt paneb toime uusi samalaadseid kuritegusid, sh esimese astme kuritegusid, näitab, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.3 Enne vangistust olid kinnipeetaval probleemid narkootikumide tarvitamisega, mistõttu võib uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks pidada tagasilanguse perioode. 2.4 Varasemad kuriteod on sooritatud grupis, millest järeldub, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga tuttavaid ja ta võib olla nende poolt mõjutatav. Seetõttu ei paneks tingimuslik karistus teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tal esineb kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.5 Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. 2.6 Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ja tööhõives, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.
3.Kokkuvõtvalt märkis kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3.Kaitsja taotleb tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kohaldada A. Borissenkovi suhtes katseaega 1 aasta, allutades ta käitumiskontrollile ja kohustades teda järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kaitsja põhiväited on kokkuvõtvalt alljärgmised. 3.1 A. Borissenkov on vangistuses mõistnud süütegude toimepanemise negatiivseid tagajärgi nii endale kui teistele. Ta läbis sõltuvusprogrammi Convictus ja sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning omandas põhihariduse. Seega on ta vangistuses olulisel määral asunud oma elukäiku ja käitumist muutma. 3.2 Vangla hinnangut A. Borissenkovi püüdlustele ja käitumisele näitab see, et vaatamata distsiplinaarkaristusele toetas vangla tema ennetähtaegset vabastamist. 3.3 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Borissenkovil ei ole narkootikumide sõltuvust. Seega järeldust, et A. Borissenkovil võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, teha ei saa. 3.4 A. Borissenkovil on garanteeritud töökoht OÜ-XX, millest võib järeldada, et tema tööoskused on hinnatud. Tal on töökogemus nii ehituse alal kui ka madrusena. Enne vangistust töötas ta ametlikult. 3.5 Vangistusest vabanemisel toetavad A. Borissenkovi isa ja õde. Viimane on nõus ta vabanemisel enda juurde elama võtma. Lähedased toetavad A. Borissenkovi moraalselt käitumiskontrolli ajal. A. Borissenkovile ei ole varem katseaega kohaldatud. Käitumiskontrollinõute järgimisse suhtub ta positiivselt - on motiveeritud läbima katseaja probleemideta ja elama edaspidi seaduskuulekalt. 3.6 Üksnes isiku käitumise arvestamine enne vangistusse sattumist muudaks mõttetuks KarS § 76 lg-te 1 ja 2 regulatsiooni loomise ja kohaldamise. Kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine aga muudab isiku ennetähtaegse vabastamise võimatuks, kuna sellest võiks järeldada, et kuriteo toime pannud isikut ei tohikski enne tähtaega vabastada. 3.7 Kõige määravamaks A. Borissenkovi edasise elu korraldamisel on tema vabastamine vangistusest ennetähtaegselt, katseaja määramine ja allutamine käitumiskontrollinõuete täitmisele. Ta on motiveeritud lähedaste toetusel katseaega positiivselt läbima. Käitumiskontrollinõuete täitmine kriminaalhooldaja toetusel saab katseajal suunata täiendavalt A. Borissenkovi elukäiku. Tal on vabanedes olemas püsiv elukoht, garanteeritud töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik ning tahe läbida katseaeg positiivselt. Kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ega välista positiivsete asjaolude mõju isiku vabastamiseks.
4.Tartu Ringkonnakohus määras 04.04.2013 määruskaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.04.2013. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Borissenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
5.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et süüdimõistetut, keda on karistatud kriminaalkorras 10 korda ning kelle varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Kaitsja on esitanud argumendi, mille kohaselt muutub üksnes isiku käitumise arvestamine enne vangistusse sattumist mõttetuks ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni. Sellise seisukohaga nõustuda ei saa – nimelt on süüdimõistetul vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-11-91-06 avaldatule küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kuivõrd isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab kohus obligatoorselt arvestama ka isiku varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei saa selles osas maakohtule etteheiteid teha. 5.3 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Nii prokurör kui ka maakohus on antud juhul leidnud, et A. Borissenkovi puhul, keda karistati narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku korduva käitlemise eest, oleks ennetähtaegne vabastamine vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. 5.4 Vaatamata eelpooltoodud asjaoludele, leiab kohtukolleegium, et A. Borissenkovi käitumises on märgata mitmeid positiivseid muutusi – ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi Õige hetk ja sõltuvusprogrammi Convictus ning omandanud põhihariduse. Lisaks on tal vabanedes kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik isa ja õe näol. Nimetatud asjaolud kogumis toetavad edaspidi A. Borissenkovi resotsialiseerumist. Samad asjaolud on kaitsja esitanud ka maakohtu istungil (tlk 83, pöördel), ent kohus on sellele vaatamata leidnud, et need ei kaalu üle A. Borissenkovi käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.