Kohtulahend

KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda kaitsja advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest tasu summas 1440 krooni. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 24.septembrist 2009. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 15.oktoobrist 2009. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 16.oktooobrist 2009. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 3.04.2009 otsusega tunnistati Aleksandr Borissenkov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus raha summas 6530 kr, määrates selle kandmisele riigituludesse. Asitõendid – narkootilised ained, mis on hoiul Tallinna Ekspertiisikeskuses ja mobiiltelefonid ning võtmed – määras kohus hävitamisele. Maakohus arutas A. Borissenkovile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud narkokuriteo eest, taas, ebaseaseaduslikult, rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lg 1 sätteid, 14.08.2008 omandas Sillamäel tuvastamata isikult suures koguses narkootilise aine 3-metüülfentanüül, mis on küllaldane 10 inimese narkojoobesse viimiseks (0,11 grammi pulbrit, mis sisaldas 3-metüülfentanüül, milles puhast narkootilist ainet 1,4 % ehk 0,0015 grammi), hoidis seda enda juures ja samal päeval oli kella 19.40 ajal nimetatud narkootiline aine temal avastatud ja politseitöötajate poolt ära võetud tema kinnipidamisel Sillamäe linnas kasiino Grand Prix juures (Pavlovi 2). Tartu Maakohtus toimunud kohtuistungil tunnistas A. Borissenkov oma süüd täies ulatuses. Maakohus asus tõendite hindamisel seisukohale, et A. Borissenkovi süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Kohus arvestas A. Borissenkovi isikut, s.o tema varasemat korduvat karistatust, s.h karistamist reaalse vangistusega. Samuti seda, et viimati karistati teda narkokuriteo eest, kuid juba pooleteise aasta jooksul pärast vabanemist pani ta toime uue narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus A. Borissenkovi poolt kohtulikul uurimisel oma süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates A. Borissenkovi poolt toimepandu raskust ja süü astet, võttis kohus arvesse ka järgmist. A. Borissenkovilt äravõetud narkootiline aine, s.o 3-metüülfentanüül, kuulub eriti raskete narkootikumide kategooriasse, mis tekitab suurima kahju tervisele. Seda kinnitab nimelt see, et 10 inimese narkojoobesse viimiseks on vaja vaid kümnetuhandik (0.00001) grammi puhast ainet. Seetõttu isik, kes tegeleb sellise narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, peab kandma kõrgendatud juriidilist vastutust. A. Borissenkovilt äravõetud 3-metüülfentanüüli kogus ületas 15 korda selle narkootilise aine suurt kogust. See aga samuti suurendab A. Borissenkovi süü astet. Kohus leidis, et A. Borissenkov, kes on varem karistatud analoogse kuriteo eest ja kes ei teinud enda jaoks vastavaid järeldusi, jätkates kuritegevust, peab kandma retsidiivi eest kõrgendatud vastutust. Kohus arvestas aga ka seda, et A. Borissenkovit ei süüdistata narkootiliste ainete müümises või nende hoidmises müümise eesmärgil ning seetõttu on uute kuritegude ärahoidmiseks küllaldane määrata talle karistus, mis ei ületa selle paragrahvi keskmist sanktsiooni, s.o 9 aastat. Võttes arvesse tema süüd kergendavat asjaolu ja raskendava asjaolu puudumist, pidas kohus

võimalikuks ja küllaldaseks karistada A. Borissenkovit 5-aastase vangistusega. Kohus leidis, et A. Borissenkovile kui isikule, kes on varem toime pannud narkokuriteo, ei saa mingis vormis kohaldada tingimuslikku karistust. Kohus leidis ka, et A. Borissenkovilt tema kinnipidamisel äravõetud raha summas 6530 krooni tuleb KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse. Kohus asus seisukohale, et A. Borissenkovi suhtes on alused arvata, et raha 6530 kr, sai ta mittelegaalsel viisil. Nimelt, vastavalt Eesti Maksu- ja Tolliameti tõendile oli A. Borissenkovi päevane sissetulek aastal 2008 keskmiselt 58.22 kr, s.o vähem kui 2000 kr kuus. Seejuures aga, nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, A. Borissenkov mitte ainult ei oma materiaalseid võimalusi omandada suurt kogust narkootilist ainet, vaid kannab kaasas ka suurt summat raha; enam kui kolmekordselt tema keskmist igakuist legaalset sissetulekut ületavat summat. Pika aja jooksul (alates 2006, kui A. Borissenkov pani vastavalt 27.04.2007 kohtuotsusele toime esimese narkokuriteo) on A. Borissenkov seotud ebaseadusliku narkootiliste ainete käitlemisega suures koguses. Kuigi antud asja raames A. Borissenkovit ei süüdistata narkootiliste ainete turustamises, on alus arvata, et A. Borissenkovilt võetud raha on kuritegeliku päritoluga. A. Borissenkovi ütlused selle kohta, et ta töötas enne kinnipidamist ja teenis 2008 aastal enam kui 100 000 kr, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja kriminaalasja materjalidega kinnitamata. Sellekohaseid tõendeid A. Borissenkov ei esitanud ja ei taotlenud nende suhtes päringu tegemist ei uurimiselt ega kohtult. Tema enda paljasõnalised ütlused ei saa kohtu arvates olla selliseks tõendiks. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu A. Borissenkov taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt. A. Borissenkov ei ole nõus talle mõistetud karistusega, kuna leiab selle olema liiga range. Ta on oma süüd täielikult tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Tema narkootikume ei müünud ega hoidnud, vaid omas neid isiklikuks kasutamiseks ja andis need kinnipidamisel vabatahtlikult politseile välja. Ta palub vähendada karistust ja kui võimalik, siis määrata see tingimisi. Samuti leiab A. Borissenkov, et kohus andis ebaseaduslikult riigile tema isikliku raha 6530 kr, millise ta oli saanud enda ausa tööga, aga mitte kuriteo tulemusel, nagu leidis kohus. Seega ta soovib, et raha ei konfiskeeritaks. Ta taotleb, et kontrollitaks tema krediidipangas asuvat arvet, millele XXX kandis perioodil märts-juuli 2008 üle tema palga. Ta taotleb seda, kuna Viru Maakohus pidas paljasõnaliseks ja kriminaalasja materjalidega mittetõendatuks tema väidet, et ta töötas 2008 aasta jooksul kuni kinnipidamiseni. Kolmandaks, maakohus andis korralduse hävitada tema maja võtmed ja kaks mobiiltelefoni. Ta palub, et neid esemeid ei hävitataks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni osaliselt rahuldada ja maakohtu otsuse osaliselt tühistada asitõenditena äravõetud mobiiltelefonide ja võtmete hävitamise osas. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, so KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 83-2 lg 1 alusel raha summas 6530 krooni konfiskeerimises ja asitõendite - mobiiltelefonide ja võtmete hävitamises. Maakohtu poolt kuriteos KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüditunnistamises ja karistuse mõistmises tuleb otsus jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.

Süüdistatava jaoks oli apellatsioonis esitatud karistuse kergendamise taotlus ajendatud asjaolust, et esmalt kokkuleppemenetluse eelläbirääkimistel pakkus prokurör süüdistatavale karistusena 3 aastat vangistust, millega süüdistatav ei nõustunud. Pärast seda kui kriminaalasi lahendati üldmenetluse korras mõistis maakohus A. Borissenkovile 5 aastat vangistust. Ringkonnakohus möönab, et süüdistatav võib endale pärast üldmenetlust ette heita asjaolu, et ta ei nõustunud esmase kokkuleppemenetlusega, mille tulemusena oleks talle mõistetud karistus oluliselt kergem. Kuid käesoleval ajal ei näe karistuse mõistmise regulatsioon ette olukorda, kus algselt kokkuleppemenetluses pakutud karistust saab arvestada hilisemas üldmenetluses. Varasem kokkuleppemenetlus ja seal pakutud tingimused süüdistatavale ei ole siduvad hilisemas üldmenetluses, mis toimub erinevatel alustel võrreldes kokkuleppemenetlusega. Veel leidis süüdistatav ringkonnakohtus, et temale mõistetud vangistus võiks olla osaliselt tingimisi. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuses (2 kd tl 45) esitatud karistuse mõistmise motiveeringuga, leiab, et maakohus on karistuse mõistmise asjaolusid seadustjärgivalt põhjendanud. Mõistetud 5 aastase vangistuse kergendamiseks puudub alus. Õigustatult on maakohus arvestanud, et süüdistatav on varem karistatud analoogse kuriteo eest, samas on arvestatud, et süüdistatav on tunnistanud oma süüd nimetatud kuriteos. Kuna sanktsioon näeb ette vangistuse 3 kuni 15 aastat, siis on maakohus isegi mõistnud süüdistatavale alammäära lähedase karistuse (so 5 aastat vangistust). Samas ei saa märkimata jätta, et süüdistatavalt äravõetud narkootiline aine 3-metüülfentanüül kuulub eriti raskete narkootikumide kategooriasse, olles väga tervisekahjulik. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks süüdistatava süüd ja isikut arvestades mõista osa vangistusest ärakandmisele tingimisi. Kohtud ei ole ka seotud süüdistatavale prokuröri poolt kokkuleppemenetluse eelläbirääkimistel taotletud karistusega. Karistuse kergendamise aluseks ei saa käesoleval juhul olla ka asjaolu, et väidetavalt on süüdistataval võimalus vabanedes ehitusfirmasse ehitajana tööle asuda. Süüdistatava poolt vaidlustatud rahasumma konfiskeerimine ja asitõendite - mobiiltelefonide ning võtmete hävitamine maakohtu otsusega, väärivad aga tähelepanu. Maakohus leidis, et A. Borissenkovilt tema kinnipidamisel äravõetud raha summas 6530 krooni tuleb KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse. Kohus asus seisukohale, et A. Borissenkovi suhtes on alused arvata, et raha 6530 krooni, sai ta mittelegaalsel viisil. Nimelt, vastavalt Eesti Maksu- ja Tolliameti tõendile oli A. Borissenkovi päevane sissetulek aastal 2008 keskmiselt 58.22 kr, s.o vähem kui 2000 kr kuus. Maakohus järeldas, et, A. Borissenkov mitte ainult ei oma materiaalseid võimalusi omandada suurt kogust narkootilist ainet, vaid kannab kaasas ka suurt summat raha; enam kui kolmekordselt tema keskmist igakuist legaalset sissetulekut ületavat summat. Kuigi käesoleva kriminaalasja raames A. Borissenkovit ei süüdistata narkootiliste ainete turustamises, lubavat eeltoodu maakohtul arvata, et A. Borissenkovilt võetud raha on kuritegeliku päritoluga. A. Borissenkovi ütlused selle kohta, et ta töötas enne kinnipidamist ja teenis 2008 aastal enam kui 100 000 kr, olid maakohtu hinnangul tühisõnalised ja kriminaalasja materjalidega kinnitamata. Maakohus järeldas, et selliseid tõendeid A. Borissenkov ei esitanud ja ei taotlenud nende suhtes päringu tegemist ei uurimiselt ega kohtult. Tema enda paljasõnalised ütlused ei saa kohtu arvates olla selliseks tõendiks. Ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks nimetatud olukord muutus ja maakohtu järelduses, et süüdistatav ei töötanud ja ei omanud sissetulekut tuleb teha korrektiivid, sest ringkonnakohtu istungil esitas süüdistatav Krediidipanga väljamaksuorderid, milledest nähtub, et 18.05, 21.05, 19.06 ja 25.06.2008 on toimunud sularaha väljamaksed Aleksandr Borissenkovile vastavalt summades 1712.88, 2000, 12 500 ja 500 krooni. Süüdistatav selgitas, et nimetatud rahasummad on tasu tema tehtud töö eest. Ta töötas Hispaanias ja raha laekus Krediidipanka. Nimetatud väljamaksuorderid saadeti talle vanglasse sugulaste poolt.

Seega on süüdistatav esitanud käesolevaks ajaks dokumentaalse tõendusmaterjali temale 2008 aasta keskpaiku töötasuna laekunud sularaha olemasolu kohta (ca 16 700 krooni) ja kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid, et rahasumma 6530 krooni oleks saadud kuritegelikul teel ning käesoleval juhul tuleb varasemalt tõusetunud kahtlused lahendada süüdistatava kasuks. Süüdistatava sellekohaseid väiteid ei kummutanud ringkonnakohtu istungil ka prokurör. Vastavalt KarS §-le 832 lg 1 konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik esitab tõendid, et see on saadud seaduslikul teel. Nõustuda tuleb ka süüdistatava taotlusega tagastada talle korterivõtmed, millised on vanaema korteri omad. Samuti kuuluvad tagastamisele mobiiltelefonid. Mobiiltelefonide ja võtmete hävitamise osas polegi maakohus sisukohaseid põhjendusi esitanud, vaid lihtsalt lahendanud asitõenditest esemete edasise käekäigu resolutiivosas ühe lausega. Need ei ole mittevajalikud esemed, vaid omavad süüdistatava jaoks tähtsust. Prokurör nõustus samuti eelnimetatud esemete tagastamisega süüdistatavale. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagastada A. Borissenkovile raha (mis asub Rahandusministeeriumi pangakontol 10220004799019, viitenumber 3100068703 SEB pangas) summas 6530 krooni ja asitõenditeks tunnistatud mobiiltelefonid ning võtmed Määratud kaitsja advokaat A. Kello poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1440 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi.

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.