lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-7914/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 15.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-7914/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-7914/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.09.20111-11-7914/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-7914

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Oleg Juuse (Juuse) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Oleg Juuse määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Oleg Juuse tunnistati Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 – § 25 lg 2 ning § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.11.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.09.2011 ja lõpeb 16.09.2013. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 17.01.2013.
2.Viru Maakohtu 19.03.2013 määrusega jäeti O. Juuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ning toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O. Juuse on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud, sh narkokuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele, pani ta katseajal toime uued kuriteod. Eeltoodu räägib kohtu hinnangul sellest, et ta ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Viimase, s.o 27.11.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes O. Juuse tingimisi ennetähtaegselt ja oli allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata

käitumiskontrollile, ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uued kuriteod. Kuna O. Juuse on oma varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, hoidmaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest, leidis maakohus, et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumidega (on karistatud väärteokorras NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega on O. Juuse puhul olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.2 Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et O. Juuse ei ole ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades O. Juuse käitumist eelmisel katseajal, puudus maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et ta suudaks seekord katseaja läbida. Kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käesoleval ajal kannab O. Juuse liitkaristust muu hulgas esimese astme rahvatervisevastase kuriteo (narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise) eest. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O. Juuse, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 O. Juuse märgib, et tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt olid nii prokurör, Viru Vangla kui ka kriminaalhooldusametnik. Vabanedes on tal olemas elukoht ja võimalus minna tööle. Vangistuses viibides on tema käitumine olnud eeskujulik ja O. Juuse soovib näidata, et suudab samamoodi elada ka vabaduses. Seetõttu palub O. Juuse tema vabastamist veel kord kaaluda. Ta leiab, et vangistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud ja ta on valmis ühiskonda naasma.
4.Tartu Ringkonnakohtu 4.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu O. Juuse määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.04.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O. Juuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on O. Juuse puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et O. Juuset ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kindel elu- ja töökoht, distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks O. Juuse ennetähtaegset vabastamist.
7.Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et O. Juuset on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani O. Juuse toime ajal, mil ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning tema suhtes kulges katseaeg. Seega ei ole kriminaalhooldus O. Juusele varasemalt piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt. Põhjendatult on maakohus O. Juuse vabastamata jätmisel tuginenud ka sellele, et käesolevalt kannab ta liitkaristust muuhulgas raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo eest ning tema käitumine vanglas ja võimalused vabaduses ei kaalu tema varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid üles.
8.Ringkonnakohus möönab, et prokurör ja Viru Vangla on O. Juuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud. Samas rõhutab kohus, et esitatud arvamused ei ole kohtule siduvad ning kohus kujundab seisukoha kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise või sellest keeldumise osas iseseisvalt, hinnates kõiki kohtule teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Antud juhul ongi maakohus selliselt toiminud ning ainuüksi asjaolu, et kohus on asunud prokurörist ja vangla esindajast erinevale seisukohale, et lükka maakohtu järeldusi ümber.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid O. Juuset vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.