lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1825/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 12.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-1825/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1825/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja15.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1825

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 15. märtsi 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses menetluskulude väljamõistmise osas

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav L.M-i (L.M) määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatav L.M-i määruskaebus Tartu Maakohtu 15. märtsi 2013 otsusega väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise kohta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu
1.Tartu Maakohtu 15.03.2013 otsusega mõisteti L.M kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.M ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
1.1.KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõisteti L.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 eurot, ekspertiisitasu 765 eurot ja riigi õigusabi kulud 115 eurot 20 senti. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
2.L.M taotleb maakohtu otsuse tühistamist ekspertiisitasu väljamõistmise osas.
2.1.Määruskaebuse kohaselt on L.M-ilt välja mõistetud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasu summas 765 eurot TÜ Kliinikumi arve alusel, mis on kindlaks määratud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.07.2012 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega. L.M leiab, et nii suure ekspertiisitasu temalt väljamõistmine on põhjendamatu. Määruskaebuse kohaselt on kohtuekspertiisiseaduse § 27-5

p 2 kohaselt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasu 380 eurot. Määruskaebuse kohaselt nähtub arvelt, et summa 255 eurot on põhjendamatult korrutatud kolmega. Lisaks nähtub ekspertiisimäärusest, et L.M-ile on määratud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis ning määrusest ei nähtu, et tegemist peaks olema komisjonilise ekspertiisiga. L.M-i hinnangul ei ole ekspertiisitasu seadusega kooskõlas ning summat 380 euro ületav osa (385 eurot) tuleks jätta riigi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht

3.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus L.M-ilt ekspertiisitasu väljamõistmise osas seaduslik ning maakohtu otsuse muutmiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
15.peatüki kohaselt.
4.L.M leiab, et temalt väljamõistetud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasu ei ole seadusega kooskõlas ning on põhjendamatult suur. Määruskaebuse kohaselt on kehtiva kohtuekspertiisiseaduse § 275 kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasuks 380 eurot, mistõttu seda ületava summa väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Samuti ei olnud L.M-i hinnangul vajalik talle komisjonilise ekspertiisi määramine, mis tingis ekspertiisitasu kolmega korrutamise.
4.1.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et L.M-ilt 17.07.2012 arve ja 19.07.2012 kulude hüvitamise määruse alusel väljamõistetud ekspertiisitasu ei ole seadusega kooskõlas. Ringkonnakohus märgib, et ekspertiisikulude tekkimise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse § 275 kohaselt arvestati kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu 255 eurot iga ekspertiisi tegemisel osalenud eksperdi kohta. Kuna L.M-i ekspertiisi viisid läbi kolm eksperti, kujuneski L.M-i ekspertiisi maksumuseks 765 eurot. Kuigi kohtuekspertiisiseaduse muudatuste tõttu jõustusid alates 01.08.2012 uued tasumäärad, mille kohaselt on nii kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisil kindel hind 380 eurot, mis ei sõltu enam ekspertiisi läbi viinud ekspertide arvust (Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 202 SE, lk 8), ei kehtinud nimetatud muudatused veel L.M-ile ekspertiisi tegemise, arve koostamise ja ekspertiisi kulude hüvitamise määruse tegemisel ajal. Seega määrati L.M-i ekspertiisi maksumus sel ajal kehtiva seaduse järgi ning puudub alus selle tagantjärgi vähendamiseks seetõttu, et seadus on vahepeal muutunud.
4.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi ekspertiisitasu vähendamist ka määruskaebuses esitatud väide, et L.M-ile ei olnud määratud komisjonilist ekspertiisi, mistõttu kolmekordse summa väljamõistmiseks ei olnud alust. Ringkonnakohus märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.06.2012 ekspertiisi määrusega on L.M-ile määratud kohtupsühhiaatria- ja psühholoogia kompleksekspertiis ning selle täitmine on tehtud ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kohtuarstlik-kohtupsühhiaatrilise kompleksekspertiisi akti nr 40 järgi ongi L.M-i suhtes vastav ekspertiis kolme eksperdi poolt läbi viidud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna väide, et kolme eksperdi asemel oleks ekspertiisi võinud läbi viia üks ekspert ja sellest tulenevalt oleks ekspertiisi hind väiksem, alust ekspertiisitasu vähendamiseks. 11.06.2012 ekspertiisi määrusega oli kompleksekspertiisi täitmine tehtud ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, kelle pädevuses oli L.M-i ekspertiisi korraldamine ning kolme eksperdi kasutamise üle otsustamine. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et ekspertiisi korraldamine ja ekspertideks kahe psühhiaatri ja ühe psühholoogi määramine oleks olnud seaduse ja praktikaga vastuolus ning L.M-i ekspertiisi oleks saanud läbi viia vaid ühe eksperdiga, arvestades, et kompleksekspertiisi

olemus viitabki vajadusele nii kohtupsühhiaatria- kui ka psühholoogia alaseid teadmisi kasutada.

5.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et L.M-ilt ekspertiisi tasu väljamõistmine summas 765 eurot oli põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.