Viru Maakohus
Toimiku number
1-12-9050
Määruse tegemise aeg ja koht
10.aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 20.03.2013 erakorraline ettekanne nr 51105 L.O-le Viru Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks L.O, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, xxx xxx, elukoht xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustust. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele ja ei allu kohustusele mitte tarvitada alkohli ja narkootikume. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. L.O tunnistati Viru Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja karistati 2 kuu 27 päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel p idi L.O täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.O mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja algus 24.09.2012. Kriminaalhoolduse lõpp 23.03.2014. L.O selgitas kohtus, et andmed ettekandes on õiged, tal olid raskusi registreerimisel käimisega, viimasel ajal aga käib ta registreerimisel korrapäraselt. Samas tunnistab, et märtsis 2013 tarvitqas ta ühe korra alkoholi ja kontrolli käigus sai see tuvastatud. Palub mitte rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlust.
Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralisest ettekandest on näha, et esmakohtumisel 17.10.2012 tutvustati L.O-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbiviimise korda. L.O kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud, need on talle arusaadavad (lk 62). Registreerimislehest (lk 53) on näha, et L.O on katseaja jooksul süstemaatiliselt rikkunud registreerimisnõuet. 06.11.2012 määratud registreerimisele ilmus 12.11.2012, 16.11.2012 määratud registreerimisele ilmus 19.11.2012, 05.12.2012 määratud registreerimisele ilmus 10.12.2012. L.O 21.12.2012, 27.12.2012, 03.01.2013, 08.01.2013 määratud registreerimistele ei ilmunud. 12.11.2012 kirjutas L.O, et ei ilmunud 06.11.2012 registreerimisele, kuna tal suri isa (lk 67). 19.11.2012 selgitas L.O, et ei ilmunud registreerimisele 16.11.2012, kuna tal polnud sõiduraha (lk 68). 29.11.2012 L.O selgituse kohaselt ei ilmunud ta registreerimisele 06.11.2012, kuna ta otsis raha isa matusteks (lk 70). 10.12.2012 selgitas L.O , et ei ilmunud 05.12.2012.a.määratud kellaajal registreerimisele, kuna tal polnud bussisõiduraha (lk 72). 23.01.2013 selgitas L.O, et ei ilmunud registreerimisele 21.12.2013, 03.01.2013 ja 08.01.2013, kuna tal polnud bussipileti raha. Edaspidiselt pole tal samuti sõiduraha ning seepärast ei saa ta ilmuda registreerimistele (lk 77). Seega rikkus L.O kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub L.O temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 19.03.2013 tuvastati kontrolli käigus L.O Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituses alkomeeteriga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,318 mg/l, mille kohta on koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll. Olles registreerimisel 19.03.2013, enne joobe tuvastamist alkomeetriga, L.O eitas esialgu täielikult alkoholi tarvitamist. Tunnistas, et on tarvitanud, kui nägi alkomeetrit. 19.03.2013 selgitas L.O, et 18.03.2013.a. kell 22:50 ostis ta kauplusest "Kalev" 100grammise viina ning jõudes koju jõi selle ära. Ta oli teadlik kohtu poolt määratud kohustusestmitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. L.O palub anda talle võimalus läbida alkoholivastane ravi. Varasemalt 23.10.2012 vestlusel selgitas L.O, et soovib läbida alkoholivastast ravi, kuna saab aru, et tema probleemid on tingitud alkoholiprobleemiga, seetõttu käis ta võtmas numbrit psühhiaatri vastuvõtule, arsti esmane vastuvõtu aeg on 30.10.2012.a. kell 12:40. 28.02.2013 xxx saadud vastusest L.O pöördumiste kohta antud asutusse psühhiaatrilise abi saamiseks, selgus, et L.O ei ole pöördunud antud asutusse psühhiaatrilise abi saamiseks. Seega rikkus L.O kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldus L.O suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Rikkus süstemaatiliselt nõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega L.O ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki.
Kuigi registreerimislehes nähtub, et veebruaris ja märtsis 2013 on isik käinud registreerimisel korrapäraselt, rikkus ta kohtu määratud kohustust mitte tarvitama alkoholi 18.03.2013. See näitab, et süüdimõistetu puhul on kriminaalhooldusest tuleneva probleemi iseloom süsteemse iseloomuga. Karistuisregistri väljavõttest nähtub, et isik on varem karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest, viimati 2012.a Sellest tulenevalt leiab kohus, et isiku poolt kohtu määratud kohustuse rikkumine ei olnud juhusliku laadi. Võetud kogumis registreerimiskohustuse korduvate rikkumistega, annab see kohtule aluse järeldada, et süüdimõistetu ei tulnud talle määratud kontrollnõuete ja kohstustega toime ja edasine kriminaalhooldus ei ole otstarbekas. Isiku alkoholilembus oli ja jääbki riskiks, mille tõttu ei oleks kriminaalhooldus efektiivne meede karistuse eesmärkide saavutamiseks. Tuleb märkida, et isik vaatamata lubadustele ei teinud midagi alkoholi liigtarvitamisest loobumiseks, kuigi andis kriminaalhooldusametnikule vastava lubaduse (ravile ta ei läinud, lk 82). Kohus arvestab, et süüdimõistetul on töövõimekaotus. Samas ei ole see iseenesest takistuseks karistuse täitmisele pööramiseks. . Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning L.O tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Malle Petersoni taotlus L.O-le täitmisele pööramiseks rahuldada.
mõistetud karistuse
Pöörata L.O-le Viru Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 2 (kaks) kuud 27 päeva vangistust, täitmisele. Saata L.O kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.