1-09-19888/40 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.03.2013 Kinnipidamisasutusest D.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma pere juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Isikul on 9.klassi haridust. Enne vangistust elatus vanemate töötasust, lisaks sai invaliidsuspensioni. Kindlat töökoht isikul vabanedes ei ole. Alates 07.01.2013 töötab isik vanglas majandustöödel. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 517,02 euro ulatuses. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Isik on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi mõjul kaotab kergesti kontrolli emotsionaalse seisundi üle. Narkootikume alustas ja tarvitas alates 2007 aastast. Varem karistatud NPAS järgi. Eelnevad kuriteod on seotud tahtliku vägivalla kasutamisega. Katseajal pani toime uue kuriteo, millega rikkus kohtu poolt määratud nõudeid. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt, sest see soodustab kinnipeetava resotsialiseerimist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama vanemate juurde aadressil xxx. Haridust on kinnipeetaval 9 klassi. Vangistuse perioodil on omandanud keevitaja kutse. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetaval on vabanemisel materiaalselt toetavad vanemad. D.O kuritegelikku käitumist on mõjutanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusele on teda määratud kolmel korral, katseajad kulgesid mitterahuldavalt, ühel korral pani D.O katseajal toime uue kuriteo, kahel korral olid tingimisi karistused kriminaalhooldusametnike erakorraliste ettekannete alusel pööratud täitmisele. D.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu rõhutas, et ta on xxx ja tal on õigus xxx, selle tõttu on tal küll väike aga kindel sissetulek. Prokurör kirjalikult ei toeta D.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem 3-l korral karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kriminaalhooldusametniku 21.11.2012 ettekandest nähtub, et D.O on kriminaalhooldusele määratud kolmel korral, mitte üks katseaeg ei kulgenud edukalt. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna D.O on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumiga, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et D.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub prokuratuuril veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et D.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. D.O on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. D.O on toime pannud erinevaid vara- (muuhulgas röövimise, väljapressimise) ja isikuvastaseid kuritegusid (muuhulgas teise inimese surma põhjustamine ettevaataatusest), kuid ka avaliku korra raske rikkumise ja süütamise. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel (sealhulgas ennetähtaegsel vabastamisel 2007.a), kahel korral on karistus täitmisele pööratud kriminaalhooldusametniku erakorraliste ettekannete alusel, ühel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 20.06.2012 määrusega kuulutati D.O tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Samast määrusest on näha, et Viru Maakohtu 24.11.2011 määrusega pikendati D.O-le 03.03.2011 otsusega määratud katseaega ja määrati kontrollkohustus osaleda „Liiklusohutusprogrammis“ ning 24.02.2012 määrusega määrati täiendav kohustus alluma elektroonilisele valvele kaheks kuuks. Viru Maakohtu 25.09.2012 määrusega pöörati D.O-le Viru Maakohtu 03.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust täitmisele, kuna isik ei täitnud kohustust alluda elektroonilisele valvele kaheks kuuks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et D.O on 8 korral karistatud väärteokorras, nendest 2 korral NPAS alusel ja 2 korral Alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused D.O puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Isik ei sobi hetkel kriminaalhooldusele, sest kõik varasemad kriminaalhooldused on tema suhtes ebaõnnestunud tema süül. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et alates 07.01.2013 töötab kinnipeetav majandustöödel. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 26.06.2014. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda vanemate juurde aadressil xxx. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta. Tema osaline töövõimetus võimaldab talle tagasihoidlikku sissetulekut. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades D.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vara- ja isikuvastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (käitumiskontrollnõuete ja kohustuste eiramine, karistus pöörati täitmisele ja uue kuriteo toimepanemine katseajal), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ka katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel korral pani toime uue kuriteo, teisel korral tema ennetähtaegsel vabastamisel ei ilmunud registreerimisele, ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja ei hoidunud suhtlemast kohtu määratud isikutega, karistus pöörati täitmisele, viimasel katseajal rikkus kohustust alluda elektroonilisele valvele kaheks kuuks, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta D.O-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kolmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et 3(4)