Kohtulahend

2 (6)

3 (6)

Kohus pidas seoses esitatud erakorralise ettekandega kolm kohtuistungit. Esimesel, s.o 07.01.2013.a toimunud kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et peale ettekande esitamist midagi paremuse poole muutunud ei ole – P.G ei ole jätkuvalt asunud määratud aegadel tööd sooritama. Ta annab katteta lubadusi, tegelikult kokkulepetest kinni ei pea ja tööle ei asu. Ka on olnud korduvalt probleeme registreerimiskohustuse täitmise. Süüdimõistetule on antud erinevaid võimaluis sooritada üldkasulikku tööd temale sobival, so põhitööst vabal ajal, kuid ta ei asu tööle ega ole ka juhendajale ja hooldajale kättesaadav. Positiivne on see, et kohtuistungi ajaks on ta esitanud maksekorraldused kahjude hüvitamise kohustuse täitmise kohta. P.G selgitas, et saab aru, et üldkasuliku töö näol on tegemist vangistuse asendamisega ja see on võimalus kanda karistust vabaduses olles ning, et kui ta ei pea kinni määrtud kohustustest ja tingimustest, võidakse vangistus täitmisele pöörata. Kokkulepitud ajal tööle minemata jätmist põhjendas ta asjaoluga, et tal oli vaja teha palgatööd – ta töötab metsaveotraktori operaatorina. Kokkulepitud ajal ei ilmunud ta kriminaalhooldaja juurde registreerima samal põhjusel, et oli läinud ära tööle ja ei saanud seetõttu ilmuda.. Hiljem läks aga meelest ära teatada, et ta ei saa registreerimiskohustust täita. Süüdimõistetu selgitas, et lootis, et saab määratud töötunnid ära teha selliselt, et kui kasutab enda transpordivahendit ja tööriistu, siis juhendaja paneb kirja rohkem tunde kui tegelikult tehtud töö – taoline kokkulepe olevat tal ka juhendajaga olnud. Kui kohus selgitas, et selline töökorraldus ei ole aktsepteeritav, siis lubas P.G korraldada enda alalise töö taoliselt, et tal oleks võimalik teha üldkasulikku tööd senisest intensiivsemalt, s.o lisaks nädalavahetustele ka nädala sees. Kohus lükkas asja arutamise edasi andes süüdimõistetule võimaluse jätkata määratud üldkasuliku töö tegemist, et selgitada välja, kas ta ka tegelikult asub kohustusi täitma. Kohus selgitas süüdimõistetule uuesti väga täpselt üldkasuliku töö tegemise korda, samuti tagajärgi, mis saabuvad, kui seda korda rikutakse või ei täideta kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. P.G kinnitas, et talle on kõik arusaadav ja ta asub nõuetekohaselt tööd sooritama vastavalt koostatavale ajakavale. 19.02.2013.a toimus järgmine kohtuistung, kus kriminaalhooldusametnik selgitas, et P.G üldkasuliku töö tegemise juhendajale on selgitatud töö tegemise ja selle üle arvestuse pidamise korda. Juhendaja on kinnitanud, et on teadlik korrast ja samuti seda, et tal on võimalus pakkuda süüdimõistetule tööd, mida on võimalik sooritada ka nädalavahetustel. P.G-ga koostati uus ajakava vastavalt tundide hulgale, mis on tal vaja sooritada ning arvestati ka seda, et süüdimõistetu töötab. P.G taaskord ei pidanud kinni kokkulepitust – tööl käis vaid osadel kordadel ja tegelikult planeeritud mahus tööd ei sooritanud. Uue ajakava kohaselt oleks pidanud süüdimõistetu jaanuaris-märts iga kuu sooritama 50 tundi ja edaspidiselt peaks jätkama 60 tunniga kuus. Jaanuaris ei sooritanud P.G ühtegi tundi, veebruaris töötas viiel päeval, sooritades 39 tundi. Kahjude hüvitamise kohustust täitis nõuetekohaselt, istungi ajaks oli tasutud 25 eurot nõutust enam. P.G selgitas, et ta oli töötanud mõnevõrra rohkem, kui juhendaja kirja pani. Ta olevat läinud tööle ajal, kui juhendajat kohal ei olnud, kuid ta ei teatanud sellest juhendajale ja seega ei saanud tunde ka kirja panna. Süüdimõistetu palus veelkord võimalust jätkata töö sooritamist. Ta oli istungile eelneval päeval käinud tööandja juures ja kokkuleppinud töö jätkamises kohe istungile järgneval päeval. Kohus lükkas veelkord asja arutamise edasi, et võimaldada P.G asuda tööd sooritama. 26.03.2013.a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et süüdimõistetu ei ole asunud tööd nõuetekohaselt sooritama. Ta on töötanud vaid üksikutel päevadel, kokkulepetest kinni ei pea ega teavita tööandjat või kriminaalhooldajat tööle mitteilmumise põhjustest.

4 (6)

Kriminaalhooldusametnik on saatnud süüdimõistetule e-kirja, milles palunud selgitada kohustuste täitmata jätmise põhjuseid, kuid sellele P.G ei reageerinud. Hilisemalt vastas, et kuna kirjas polnud lause lõpus küsimärki, siis ei pidanud ta vajalikuks sellele vastata. Käesolevaks ajaks, s.o 8,5 kuu jooksul on P.G sooritanud vaid 74 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 1006 tundi. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palus mõistetud vangistuse täitmisele pöörata. P.G selgitas, et viimased nädalad ei ole ta töötanud, kuna oli haigestunud. Tõendit selle kohta tal esitada ei ole, kuna ei pidanud oluliseks arstile minna ega ka haigestumist fikseerida. Ka peale eelmist kohtuistungit ei asunud ta kokkulepitud aegadel tööd sooritama, kuna oli vaja põhitööd teha. Kokkulepitud nädalavahetustel tööle mitteilmumiseks tal ühtegi mõjuvat põhjust välja tuua ei olnud. Süüdimõistetu leidis, et talle võiks anda viimase võimaluse ja asuda lõpuks üldkasulikku tööd tegema. Vanglasse minekuks ei ole ta valmis, vabaduses oleks vaja tööd teha. Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Nagu ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, suhtub P.G vastutustundetult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles, sooritades üldkasulikku tööd. Samuti ei täida ta nõuetekohaselt käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi. Kohus ja kriminaalhooldusametnik on korduvalt ja väga põhjalikult selgitatud süüdimõistetule üldkasuliku töö tegemise korda, samuti kontrollnõuete ja lisakohustuse täitmise vajalikkust ning nende järgimata jätmisest tulenevaid tagajärgi. P.G on kinnitanud, et saab selgitatust aru ja asub kokkulepitud ajakava alusel üldkasulikku tööd sooritama ja suhtub ka vajaliku hoolsusega käitumiskontrolli nõuetesse, s.h informeerib kriminaalhooldajat kõigist ilmnevatest takistustest. Kohus andis P.G-le erakorralise ettekande menetlemise käigus kahel korral võimaluse asuda kohtuotsust nõuetekohaselt täitma lükates asja arutamise edasi ja selgitades süüdimõistetule veel täpselt kõiki kohustusi. Kõigil istungitel P.G andis lubadusi asuda koheselt otsust täitma. Vaatamata selle ei ole ta asunud nõuetekohaselt tööd sooritama. Kaheksa ja poole kuu jooksul on ta suutnud ära teha vaid 74 tundi üldkasulikku tööd, mis on võrreldes kogu määratud töö mahuga kaduvväike. Viimasel istungil esitatud väide, et ta ei saanud töötada, on paljasõnaline – süüdimõistetul ei olnud esitada kohtule haigestumise kohta ühtegi tõendit. P.G enda ütluste kohaselt ei pidanud ta arsti poole pöördumist oluliseks vaatamata selle, et kohus oli talle eelnevatel istungitel selgitanud võimalike takistuste, s.h haiguse tõendamise vajadust. Ka ei ole P.G olnud kriminaalhooldajale kättesaadav – ta ei ilmunud kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust täitma ega vastanud ka e-posti vahendusel saadetud kirjadele, kuigi oli need enda ütluste kohaselt kätte saanud. Kõik eelnev näitab P.G vastutustundetut suhtumist pandud kohustuste täitmisse ja talle teistkordselt antud võimalusse vabaneda vangistuse kandmisest - kuriteo, mille eest teda käesolevas kriminaalasjas karistati, pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek P.G-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja andmetel on süüdimõistetu sooritanud talle asenduskaristuseks määratud 1080-st tunnist kohtuistungi ajaks 74 tundi. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2-le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on P.G-le karistuseks mõistetud

5 (6)

vangistusest üldkasuliku tööga kantud 1 kuu 7 päeva vangistust (74:2=37; 37 päeva= 1 kuu 7 päeva). Eelnevast tulenevalt on P.G kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 23 päeva vangistust. Vangistuse kandmiseks tuleb P.G peale kohtumääruse jõustumist ilmuda kohtu poolt määratud ajal Tartu vanglasse ja vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432. Kohtunik:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.