Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-2465 talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kriminaalasi nr 1-13-2465 väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada Targo Raun ja R.Z osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes vabastatud osas tasu riigi kanda.

Kriminaalasi nr 1-13-2465 täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast või päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Targo Raun’ a süüdistatakse selles, et tema 28.01.2013 a kella 22:30 paiku tungis avalikku korda rikkudes, kõrvaliste isikute K I-I, R S jt juuresolekul kallale Kuressaare linna keskväljakul, so avalikus kohas jalutanud temale võõrale A R- LE ja lõi teda korduvalt rusikatega pea piirkonda. Peksmisega tekitas Targo Raun A R-LE füüsilist valu ja kehavigastusi; tungis ühiselt grupis koos R.Z-iga 28.01.2013 a kella 22:40 paiku kallale Kuressaare linnas Kauba tn 8 maja juures tänaval, so avalikus kohas jalutanud temale võõrale A R-LEja lõi teda korduvalt rusikate ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmisega tekitas R.Z A R-LE füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma sellise tegevusega avalikus kohas rikkus Targo Raun kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute K I-I, R S jt rahu ja avalikku kindlustunnet. 28.01.2013 diagnoositi SA Kuressaare Haigla üldvastuvõtutoas A R silmalau ja silmaümbruse kontusioon, kaasnev diagnoos selja alaosa ja vaagna kontusioon. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani Targo Raun toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 17.02.2013 a kella 20:45 paiku juhtis Kuressaare linnas Pihtla mnt 1. km mootorsõidukit BMW reg nr XXXXX alkoholijoobeseisundis, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seeria nr 80-005399, test XX/00153/13, mõõdetuna 1,24 mg/l, laiendmääramatus +- 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,12 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Targo Raun toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.Z’ a süüdistatakse selles, et tema tungis ühiselt grupis koos Targo Raunaga 28.01.2013 a kell 22:40 paiku kallale Kuressaare linnas Kauba tn 8 maja juures tänaval, so avalikus kohas jalutanud temale võõrale A R-LEja lõi teda korduvalt rusikate ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmisega tekitas R.Z A R-LEfüüsilist valu ja kehavigastusi.

Kriminaalasi nr 1-13-2465 Oma sellise tegevusega avalikus kohas rikkus R.Z kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute K I-I, R S jt rahu ja avalikku kindlustunnet. 28.01.2013 diagnoositi SA Kuressaare Haigla üldvastuvõtutoas A R silmalau ja silmaümbruse kontusioon, kaasnev diagnoos selja alaosa ja vaagna kontusioon. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani R.Z toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Targo Raun’ ale nõutud karistus: KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks (2) aastat 3 kuud; KarS 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kuus (6) kuud. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus kaks (2) aastat neli (4) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks (4) kuuks. Prokuröri poolt kohtus R.Z-ile nõutud karistus: KarS 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks (2) aastat. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. (2)Süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

Kriminaalasi nr 1-13-2465 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 65 lg 2 ja 64 sätete kohaldamisega jätta R.Z-ile eelmise, Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.10.2012 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud rahaline karistus 320 eurot iseseisvale täitmisele. Süüdistatavad Targo Raun ja R.Z andsid kohtus ütlusi, et saavad kokkulep etest aru ja nõustuvad sõlmitud kokkulepetega. Kokkulepete sõlmimisel väljendasid oma tõelist tahet. Kokkulepitud karistustuste iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetsevad toimepandut. Nii Targo Raun kui R.Z paluvad võimalusel kasvõi osaliseltki vabastada ennast menetluskulu tasumisest riigituludesse ja tasumisele kuuluva määrata ositi tasumisele aasta peale. Taotlust põhjendavad asjaoluga, et nad on töötud ja R.Z lisaks ka asjaoluga, et tema XXX. Prokurör ja kaitsjad jäid kohtus sõlmitud kokkulepete juurde. Prokuröril vastuväited menetluskulu vähendamisele puuduvad. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistused on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et nii Targo Raun kui R.Z on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Süüdistatavate karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 263 järgi on võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni viis aastat; KarS § 424 järgi rahalist karistust või vangistust kuni kolm aastat. Kokkulepitud karistused jäävad mõlemal juhul sanktsiooni keskmise määra piiresse. Kokkulepped on sõlmitud süüdistatavate Targo Raun’a ja R.Z ’a vabal tahtel ja on neile arusaadavad. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on kannatanu andnud nõusoleku. Eeltoodu annab alust kohtul kokkulepete kinnitamiseks. Tsiviilhagi - tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid- puuduvad. Tõkend – tõkendiks on Targo Rauna ja R.Z suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise nii Targo Raunale kui R.Z-ile ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Targo Rauna’le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 134,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ja R.Z-i riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasu ja riigiõigusabi osutamisel kantud vajalike kuludega kokku 143.40 eurot, millest R.Z-ilt kuuluks väljamõistmisele 127,00 eurot.

Kriminaalasi nr 1-13-2465 KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Nii R.Z kui Targo Raun on olnud pikemat aega töötud, R.Z-i XXX. Targo Raun on varem kriminaalkorras karistamata. Mõlemalt süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 480 EUR-i. Nii Targo Raun kui R.Z on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavad võib osaliselt vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes vabastatud osas arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.