lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-12396/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 08.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-12396/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
843
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-12396/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja11.11.20111-11-12396/15Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja13.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-12396

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-12396

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. veebruari 2013 määrus karistuse täitmisele pööramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.J-i (O.J) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.J-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud O.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-1112396 KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 2 kuud vangistust. 21.09.2012 Tartu Maakohtu määrusega vabastati O.J talle Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. O.J-i kohustati katseaja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5 ja 8 alusel määrati O.J-ile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; asuma tööle või võtma end töötuna arvele hiljemalt 1 nädala jooksul peale vabanemist; osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab; pöörduma 1 nädala jooksul vabanemisest sõltuvusprobleemidega tegeleva spetsialisti või asutuse poole ja alluma määratud ravile, milleks O.J on andnud nõusoleku. 07.01.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik L. P. kohtule erakorralise ettekande O.J-i kohta, milles teeb ettepaneku pöörata täitmisele O.J-ile Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12396 mõistetud karistuse kandmata osa, mille kandmisest ta Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega enne tähtaega vabastati. Erakorralise ettekande kohaselt ei allunud O.J talle kohtumäärusega pandud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leidis, et kriminaalhooldaja ettekandest ja O.J-i seletustest nähtub, et O.J rikkus talle ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel kohtumäärusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. O.J-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Teda on karistatud erinevate karistustega, s.h on ta korduvalt viibinud vangistuses. Vaatamata sellele pidas kohus veelkord võimalikuks anda talle võimaluse näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud ning suudab jätkata õiguskuulekana ning vabastas ta 21.09.2012 karistuse kandmisest ennetähtaegselt. Vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riski määrati ennetähtaegsel vabastamisel üheks lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtu hinnangul on O.J-ile antud korduvalt võimalusi end näidata seadusekuulekalt ning parandada oma eluviisi vabaduses olles, kuid ta ei ole suutnud seda teha. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu O.J palub tühistada maakohtu määruse ning jätta tema poolt kandmata karistuse osa 6 kuud ja 5 päeva vangistust täitmisele pööramata. O.J tunnistab, et rikkus kriminaalhooldusel olles talle kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Määruskaebuse kohaselt on O.J asunud tegelema oma alkoholisõltuvusega ning on pöördunud psühhiaatri V.H. juurde. Sellest tulenevalt ei ole ta karistuse täitmisele pööramisega nõus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et O.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 76 reguleerib vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega tuleb enne karistuse täitmisele pööramist KarS § 76 lg 5 alusel hinnata, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid seejuures, eelduste olemasolu korral, ei saa kohus valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-45-12, p 41). O.J vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega, ühtlasi allutati teda käitumiskontrollile. Lisaks keelas kohus O.J alkoholi ja narkootikumide tarvitamise. Kriminaalhooldusametniku 07.01.2013 esitatud ettekandest nähtub, et O.J ei ole täitnud talle määratud kontrollnõudeid. Nimelt nähtub ettekandest, et O.J ilmus 28.12.2012 registreerimisele alkoholijoobes, milleks politsei fikseeris 1,24 mg/l kohta. Lisaks sedastas kriminaalhooldaja maakohtu 13.02.2013 istungil, et tööandja on O.J-iga lõpetanud töösuhte, kuna ta ei ilmunud alkoholi tarvitamise tõttu tööle. Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et O.J ei ole motiveeritud täitma talle määratud kontrollnõudeid. Ta on rikkunud temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi määruskaebuses sedastab O.J, et ta on hakanud oma alkoholiprobleemiga tegelema, ei teki ringkonnakohtul samasisulist veendumust. O.J-i on varasemalt juba korduvalt karistatud alkoholi tõttu toimepandud kuritegude eest. Kohus on O.J-i tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel andnud talle võimaluse kanda osa oma karistusest vabaduses, kuid O.J on suhtunud hoolimatult talle kehtestatud kohustustesse. Lisaks on kriminaalhooldusametniku hinnang O.J-i katseajale negatiivne, kuna käitumiskontrolli ajaks püstitatud eesmärgid on jäänud suuremas osas täitmata.

Kohtukolleegium selgitab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel antakse talle võimalus läbi õiguskuuleka käitumise ning kontrollnõuete järgimise näidata, et karistus on tema suhtes eesmärgi täitnud. Kuna O.J on oma käitumisega näidanud hoolimatut suhtumist kontrollnõuetesse, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et kriminaalhooldus avaldab O.J-ile soovitud positiivset mõju. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et O.J on rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja seega on KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 5 alusel on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.