Kohtulahend

S.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.09.2012 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangitust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulus 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. Karistuse kandmise algus 21.04.2012 ja lõpp 19.10.2013. Kinnipidamisasutuses S.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib isik asuda elama enda korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus . Väidetavalt omab erialast haridust keevitaja ja santehniku erialal. Hetkel osaleb riigikeele A1 taseme kursustel. Enne vangistust töötas xxx ning vabanemisel soovib taas sinna tööle minna.. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Enne vangistamist tarvitas isik alkoholi (kuriteod toime pandud joobeseisundis). Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab 4. korda. Viru Vangla toetab S.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt S.A materiaalselt ja moraalselt vabanemisel toetama.

vend on nõus teda

Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S.A taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab S.A ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Taotluse läbivaatamisel võtab kohus arvesse kõik S.A isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.A on kriminaalkorras karistatud 10 korda, sh 5 korda analoogiliste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Seega vaatamata varasemale karistusele ei asunud S.A paranemise teele ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt, varasemad karistused ei ole oma eesmärgi täitnud. Kohtu hinnangul kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema poolt uute kuritegude toi mepanemise võimalikkusele. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole S.A ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.A vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.09.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.