Kohtulahend

ASJAOLUD

S.U on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Käesoleval ajal kannab S.U vangistuses karistust 14.12.2007.a Harju Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena I ja II astme kuritegude eest. S.U on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 21.02.2013.a kohtuistungil avaldas S.U ennetähtaegseks vabanemiseks.

soovi vangistusest tingimisi

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära S.U ja olles tutvunud prokuröri arvamusega (lk 10-12) menetletavas kohtuasjas, on seisukohal, et S.U varasemat elukäiku arvestades ei ole põhjendatud S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S.U on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, esimene süüdimõistev kohtuotsus 1984.a. Sellele järgnevalt on S.U suhtes kasutatud järgnevate süüdimõistvate kohtuotsustega erinevaid meetmeid – rahalist karistust, tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega katseaegadega vangistusi, sealhulgas koos kriminaalhooldusega, ning ka reaalseid vangistusi, kuid vaatamata S.U suhtes kohaldatud erinevatele meetmetele, on S.U jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. S.U on varasemalt kahel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud. Nimelt esimese ja seitsmenda karistuse kandmiselt vabastati S.U tingimisi ennetähtaegselt, kuid soovitud efekti need ennetähtaegsed vangistusest vabastamised ei avaldanud, kuna neile vabastamistele järgnevalt on S.U jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimati, s.o 11.-ndat korda karistati S.U 14.12.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 ning KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 järgi

KarS § 63 lg 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 6 aastat 6 kuud; karistuse kandmise alguseks 10.12.2006.a. Kuriteod, milliste eest S.U hetkel karistust kannab, s.o röövimise, võltsimise, võltsitu kasutamise, kelmuse ja varguse pani S.U toime ajal, kui oli 16.09.2004.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse alusel röövimise (KarS § 200 lg 2 p 4,7) eest katseajaga kriminaalhooldusel. 21.02.2013.a kohtuistungil avaldas S.U kuritegude jätkumise põhjuseks alkoholi – nimelt kaasnevat alkoholi tarvitamisega nn lumepalliefekt, mis lõpeb kuritegude toimepanemisega. Vangistusest on S.U ka kehtivad distsiplinaarkaristused, neist viimase eest karistati 24.09.2012.a 5 ööpäeva kartseriga – omas keelatud ajal ja keelatud kohas 4 sigaretti , mis asusid peidetult parema jala plätu talla vahel. Eeltoodud asjaoludel kogumis, lähtudes sealhulgas ka S.U varasemast elukäigust, ei pea kohus põhjendatuks S.U tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada – S.U suhtes on varasemalt mitmeid kordi kohaldatud tingimisi vangistusest vabastamist, kuid katseajaga kriminaalhooldus ei ole senini S.U suhtes tulemuslikuks ja otstarbekohaseks meetmeks osutunud, sealhulgas ei ole tulemuslikuks osutunud ka kaks vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Olles röövimise toimepanemise eest tingimisi kriminaalhooldusega 26.09.2004.a kohtuotsuse alusel katseajal, pani S.U toime uuesti röövimise ja kelmuse ning varguse ja võltsimise ja võltsitu kasutamise, milliste kuritegude eest S.U käesolevalt vangistuses karistust kannabki. Kohtu hinnangul S.U vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks põhjendatud alused puuduvad. Olukorras, kus varasemad kriminaalhooldused on jäänud soovitud tulemusteta ja osutunud S.U suhtes mittekohaseks meetmeks, on teiste isikute turvalisuse huvides põhjendatud jätta S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. S.U-le on karistusregistri teatiselt nähtuvalt antud palju võimalusi vabadusse jäämiseks, kuid S.U on ise jätnud need võimalused otstarbekohaselt kasutamata, jätkates uute kuritegude toimepanemist. Kuna käesolevalt ei menetleta S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 425 alusel, s.t menetlemisel ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu, sest sellekohaseid materjale kohtule esitatud ei ole, sealhulgas ei ole kohtule esitatud KrMS § 425 lõikes 1 märgitud esildist ja arstliku komisjoni otsust, siis ei saa olla ja ei ole käesolevas kohtuasjas kohtul vajalik hinnata S.U võimekust vangistuses karistuse kandmiseks ning S.U tervislik seisund ei saa olla ja ei ole käesolevas kohtuasjas iseseisvaks karistuse kandmiselt vabastamise aluseks. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.