lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-7083/44

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 25.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-7083/44
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1436
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-7083/36Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.04.20111-07-7083/48Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.06.20121-07-7083/56Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-07-7083

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

25.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Tiit Michelise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

leidis:

Tiit Michelis tunnistati Harju Maakohtu 14.detsembri 2007.a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 209 lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 344 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tiit Michelisele Tallinna Linnakohtu 16.septembri 2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Tiit Michelise poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja kandmise alguseks loeti 10.detsember 2006.a. Kohtuotsus jõustus 22.detsembril 2007.a. Tartu Maakohtu 07.aprilli 2010.a ja 20.aprilli 2011.a määrustega jäeti Tiit Michelis temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Michelise karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09.juunil 2013.a. Tiit Michelist on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Pärnu Rajooni Rahvakohtu 02.veebruari 1984.a otsusega ENSV KrK § 139 lg 3 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, mille kandmisest ta Viljandi Rajooni Rahvakohtu 15.mai 1985.a määruse alusel tingimisi enne tähtaega vabastati;
2.Valga Rajooni Rahvakohtu 14.märtsi 1986.a otsusega ENSV KrK § 139 lg 2 p 3, § 185 lg 2 järgi 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti 02.veebruari 1984.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust;
3.
Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 01.septembri 1986.a otsusega ENSV KrK § 140 lg 2 p 1, 3, 4, § 139 lg 2 p 2 ja § 195 lg 2 järgi 6 aasta pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti 14.märtsi 1986.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust;
4.Harju Rajooni Rahvakohtu 23.jaanuari 1990.a otsusega ENSV KrK § 112 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti 01.septembri 1986.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust;

5.Pärnu Linnakohtu 29.aprilli 1993.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega;
6.Pärnu Linnakohtu 05.novembri 1997.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 1411 lg 2 järgi 4 aasta pikkuse vabadusekaotusega;
7.Jõgeva Maakohtu 16.jaanuari 1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega, mis loeti kaetuks 05.novembri 1997.a otsusega mõistetud 4 aasta pikkuse vabadusekaotusega ning mille kandmiselt ta Harju Maakohtu 15.mai 2000.a määruse alusel tingimisi enne tähtaega vabastati;
8.Tallinna Linnakohtu 22.septembri 2000.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti 16.jaanuari 1998.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust;
9.Tallinna Linnakohtu 16.septembri 2004.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele täitmisele 1 aasta vangistust ja ülejäänud osas jäeti karistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;
10.Pärnu Maakohtu 10.aprilli 2006.a otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 90 päevamäära, s.o 4500 krooni. Tiit Michelist on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Tiit Michelise uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vabaduses toetav sotsiaal- ja lähisuhtevõrgustik. Samuti ei ole tal vabanemisel kindlat töökohta. Süüdimõistetu poolt uute kuritegude sooritamise risk on kõrge ning samuti on alust kahelda selles, kas ta suudaks täita kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kuritegude riski suurendab alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ja tegevusetus. Tiit Michelis kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda tööle, hakata oma tervise eest hoolt kandma ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Tiit Michelise tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades seejuures nii tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuse ajal kui ka kuriteoriske. Samuti on alust kahelda, kas ta suudaks täita kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Tiit Michelis ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tiit Michelise puhul on positiivne, et vangistuses on ta osalenud pikka aega majandusabitöödel ning vestlustel alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja eesmärkide seadmisest ning saavutamisest. Samuti on positiivne, et vabaduses on talle garanteeritud võimalus asuda elama sotsiaalkorterisse. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Tiit Michelist on kriminaalkorras karistatud kokku üheteistkümnel korral ning vangistust kannab ta viiendat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning varasemalt on teda kahel korral ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud nõuetekohaselt täita ka kriminaalhoolduse tingimusi. Ka käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime pandud katseajal. Seega ei ole varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Ka käesolevast vangistusest on süüdimõistetul neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ka käesoleva vangistuse ajal. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades seda, et käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ning tema suhtes on täitmisel ka võrdlemisi suures summas rahalisi nõudeid, tuleb süüdimõistetu vabastamisjärgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskiteguriks. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et teab kohti, kuhu ennast tööle pakkuda ning usub, et ka varasemalt temale tööd lubanud XXXX võtaks teda tööle ja annaks talle elamiseks korteri, siis on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu oma tööleasumise võimalusi mitte liigselt optimistlikult ei hinda, eriti arvestades tema problemaatilist minevikku ja varasemate ametlike töökogemuste lühiajalisust. Kohus leiab, et süüdimõistetu kuritegeliku käitumise oluliseks riskiteguriks tuleb lugeda ka alkoholi tarvitamist, millega võib kaasneda impulsiivne ja agressiivsusele kalduv käitumine. Ka süüdimõistetu ise on tunnistanud õigusvastase käitumise seost alkoholi tarvitamisega, on osalenud vangistuses alkoholi tarvitamist käsitlevates vestlustes ning on enda sõnul motiveeritud edaspidiselt alkoholist hoiduma. Samas aga ei ole materjalidest näha, et süüdimõistetu oleks oma probleemidega juba praeguseks piisaval määral tegelenud või näidanud selleks ülesse motivatsiooni. Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu on ka tegelikult valmis oma probleemidega tegelema ning suudab vabaduses alkoholist hoiduda, eriti arvestades seda, et vabaduses puudub süüdimõistetul ka arvestatav lähisuhtlusvõrgustik, kes saaks teda positiivselt mõjutada. Arvestades süüdimõistetu varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ja vangistusest kehtivate distsiplinaarrikkumiste olemasolu, on kohtul alust kahelda ka selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseajaga ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tiit Michelise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud käesolevaks ajaks piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab kohaldada siiski vaid nende süüdimõistetute puhul, kes ei ole varasemalt rikkunud talle riigi poolt üles näidatud usaldust ja on ilmselgelt parandanud enda käitumisviise. Kuna Tiit Michelis on jätkanud kuritegude toimepanemist vaatamata temale varasemalt mõistetud vangistuste kandmisele ja antud võimalustele kanda oma karistust vabaduses ega ole suutnud käituda korrektselt ka kinnipidamiskohas, siis leiab kohus, et tema järjekordne usaldamine ja ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Samas aga on kohus seisukohal, et kui süüdimõistetu suudab edaspidiselt täita temale vanglas kehtestatud reegleid ning tegeleb enam oma probleemkäitumise analüüsimise ja muutmisega, siis tuleks talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast, eriti arvestades seda, et tegemist oleks ilmselt viimase ennetähtaegse vabastamise arutamisega ning vabastamisega kaasnevast kriminaalhooldusest võiks isiku edasisel mõjutamisel abi olla. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Jätta vabastamata Tiit Michelis (IK 36801204240) temale Harju Maakohtu 14.detsembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Tiit Michelise tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.