Kriminaalasi nr 1-07-7083
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
25.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Tiit Michelise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,
leidis:
Tiit Michelis tunnistati Harju Maakohtu 14.detsembri 2007.a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 209 lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 344 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tiit Michelisele Tallinna Linnakohtu 16.septembri 2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Tiit Michelise poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja kandmise alguseks loeti 10.detsember 2006.a. Kohtuotsus jõustus 22.detsembril 2007.a. Tartu Maakohtu 07.aprilli 2010.a ja 20.aprilli 2011.a määrustega jäeti Tiit Michelis temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Michelise karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09.juunil 2013.a. Tiit Michelist on varem kriminaalkorras karistatud:
karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust;
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tiit Michelise puhul on positiivne, et vangistuses on ta osalenud pikka aega majandusabitöödel ning vestlustel alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja eesmärkide seadmisest ning saavutamisest. Samuti on positiivne, et vabaduses on talle garanteeritud võimalus asuda elama sotsiaalkorterisse. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Tiit Michelist on kriminaalkorras karistatud kokku üheteistkümnel korral ning vangistust kannab ta viiendat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning varasemalt on teda kahel korral ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud nõuetekohaselt täita ka kriminaalhoolduse tingimusi. Ka käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime pandud katseajal. Seega ei ole varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Ka käesolevast vangistusest on süüdimõistetul neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ka käesoleva vangistuse ajal. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades seda, et käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ning tema suhtes on täitmisel ka võrdlemisi suures summas rahalisi nõudeid, tuleb süüdimõistetu vabastamisjärgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskiteguriks. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et teab kohti, kuhu ennast tööle pakkuda ning usub, et ka varasemalt temale tööd lubanud XXXX võtaks teda tööle ja annaks talle elamiseks korteri, siis on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu oma tööleasumise võimalusi mitte liigselt optimistlikult ei hinda, eriti arvestades tema problemaatilist minevikku ja varasemate ametlike töökogemuste lühiajalisust. Kohus leiab, et süüdimõistetu kuritegeliku käitumise oluliseks riskiteguriks tuleb lugeda ka alkoholi tarvitamist, millega võib kaasneda impulsiivne ja agressiivsusele kalduv käitumine. Ka süüdimõistetu ise on tunnistanud õigusvastase käitumise seost alkoholi tarvitamisega, on osalenud vangistuses alkoholi tarvitamist käsitlevates vestlustes ning on enda sõnul motiveeritud edaspidiselt alkoholist hoiduma. Samas aga ei ole materjalidest näha, et süüdimõistetu oleks oma probleemidega juba praeguseks piisaval määral tegelenud või näidanud selleks ülesse motivatsiooni. Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu on ka tegelikult valmis oma probleemidega tegelema ning suudab vabaduses alkoholist hoiduda, eriti arvestades seda, et vabaduses puudub süüdimõistetul ka arvestatav lähisuhtlusvõrgustik, kes saaks teda positiivselt mõjutada. Arvestades süüdimõistetu varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ja vangistusest kehtivate distsiplinaarrikkumiste olemasolu, on kohtul alust kahelda ka selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseajaga ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tiit Michelise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud käesolevaks ajaks piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab kohaldada siiski vaid nende süüdimõistetute puhul, kes ei ole varasemalt rikkunud talle riigi poolt üles näidatud usaldust ja on ilmselgelt parandanud enda käitumisviise. Kuna Tiit Michelis on jätkanud kuritegude toimepanemist vaatamata temale varasemalt mõistetud vangistuste kandmisele ja antud võimalustele kanda oma karistust vabaduses ega ole suutnud käituda korrektselt ka kinnipidamiskohas, siis leiab kohus, et tema järjekordne usaldamine ja ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
Samas aga on kohus seisukohal, et kui süüdimõistetu suudab edaspidiselt täita temale vanglas kehtestatud reegleid ning tegeleb enam oma probleemkäitumise analüüsimise ja muutmisega, siis tuleks talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast, eriti arvestades seda, et tegemist oleks ilmselt viimase ennetähtaegse vabastamise arutamisega ning vabastamisega kaasnevast kriminaalhooldusest võiks isiku edasisel mõjutamisel abi olla. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:
Jätta vabastamata Tiit Michelis (IK 36801204240) temale Harju Maakohtu 14.detsembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Tiit Michelise tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.