lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-8-13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 21.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-8-13
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
21.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-22-7314/257Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend

3-1-1-8-13 21. veebruar 2013 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Valeri Buravkovi ametist kõrvaldamine Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-8642 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Ringkonnaprokuratuur, prokuröri abi Kaido Tuulemäe Teised määruskaebemenetluse Valeri Buravkovi kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 23. jaanuar 2013, kirjalik menetlus viis

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a määrus Valeri Buravkovi kriminaalasjas nr 1-12-8642 ja saata kaitsja määruskaebus uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Prokuröri määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Prokuröri taotluse alusel kõrvaldati Pärnu Maakohtu 13. septembri 2012. a määrusega Valeri Buravkov Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu arestikambri politseiniku ametikohalt. Nõustudes prokuröri taotluses välja toodud seisukohtadega, märkis kohus, et V. Buravkovi kahtlustatakse KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et olles graafikujärgses teenistuses Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajas, peksis ta arestimajja toimetatud P. H.-d näo piirkonda ja aheldas ta käeraudadega nari külge. V. Buravkovi teenistuskohustuseks on arestimajja paigutatute vastu võtmine ja dokumenteerimine, valvamine, välja andmine ja vabastamine. Samuti on ametijuhendist tulenevalt tema ülesandeks süütegude menetlemine. Seega ametis jätkates peab V. Buravkov endiselt paigutama isikuid kainenemisele, mistõttu võib isikute joobe tõttu tekkida konfliktsituatsioone ning esineb oht, et V. Buravkov võib nende suhtes jätkuvalt toime panna ebaseaduslikku füüsilist vägivalda. Samuti võib ta endisel ametikohal edasi töötades kahjustada kriminaalmenetlust, mõjutades tunnistajaid valeütlusi andma või vaikima neile teada olevatest faktidest, mis võiksid kahjustada kannatanu huve.
2.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Buravkovi kaitsja, kes palus maakohtu määruse tühistada, leides, et selles puuduvad põhjendused, miks oli vajalik V. Buravkov ametist kõrvaldada. Kohtu põhjendused ei või piirduda pelgalt prokuröri taotluses esitatud seisukohtadega nõustumisega.

Puuduvad põhjendatud viited nii asjaoludele, mis annaksid alust kahtlustada V. Buravkovi tema edasitöötamisel jätkuvalt kuritegude toimepanemises kui ka sellele, et tema edasitöötamine võiks kahjustada kriminaalmenetlust. Maakohtu määruses puudub ka igasugune analüüs kahtlustatava V. Buravkovi ametialase tegevuse ja usaldusväärsuse kohta, mis võiks anda ainet kohtu poolt prokuröri taotluse lahendamise asjaolude kohta.

3.Tallinna Ringkonnakohus arutas määruskaebust kirjalikus menetluses ja oma 8. oktoobri 2012. a määrusega rahuldas määruskaebuse osaliselt. V. Buravkovi ametist kõrvaldamise määrus saadeti põhistamiseks tagasi maakohtusse samale kohtukoosseisusle.
4.Ringkonnakohus märkis, et KrMS § 141 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kõrvaldatakse kahtlustatav ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui kahtlustatav võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid ja edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust. KrMS § 145 lg 1 p 1 sätestab, et määrus on menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. KrMS § 145 lg 3 p-de 1 ja 2 nähtuvalt esitatakse põhistatud määruse põhiosas määruse põhjendus ja määruse menetlusõiguslik alus. Arutataval juhul on maakohus piirdunud üksnes prokuröri taotluses toodu refereerimisega. Kohus ei ole määruses välja toonud mitte ühtegi omapoolset selgitust või põhjendust, millest nähtuks, et maakohus on taotlust ka sisuliselt kontrollinud. Ühe kohtumenetluse poole seisukohtade esitamine kohtu seisukohtadena on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, sest kirjeldatud olukorras ei ole jälgitav maakohtu siseveendumuse kujunemine. Eeltoodu tõttu kuulub maakohtu määrus KrMS § 338 p 3 alusel tühistamisele.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaido Tuulemäe esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Prokurör leiab, et tulenevalt KrMS § 390 lg-test 3 ja 4 ei võinud ringkonnakohus arutada määruskaebust ilma prokuröri ja kaitsjat kohtusse kutsumata. Määruse tagasisaatmine maakohtule ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et maakohtu väidetava menetlusõiguse rikkumise sai ja võis ringkonnakohus ise kõrvaldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a määrus kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu tühistada.
7.Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 4 kutsutakse isiku ametist kõrvaldamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör, kuid nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist. Arutatava kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kedagi menetlusosalistest oleks määruskaebuse läbivaatamisele kutsutud. Seega ei olnud ringkonnakohus õigustatud määruskaebust kirjalikus menetluses lahendama. Eelmärgitud rikkumine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse muu

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

8.Ringkonnakohtu vaidlustatud määruse põhi- ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Määruse põhiosas märgitakse, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tagastada maakohtule samas kohtukoosseisus põhistamiseks. Samas ei ole aga ringkonnakohtu määruse resolutiivosas maakohtu määrust üheski osas tühistatud. Ringkonnakohtu määrus vastuolus kriminaalmenetluse seadustikuga ka järgmistel põhjendustel. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus sama seadustiku 11. või 12. ptk sätteid, arvestades 15. ptk-s sätestatud erisusi. Ringkonnakohtu pädevust kohtulahendi tegemisel reguleerib KrMS § 337. Lähtudes osutatud paragrahvist saadab ringkonnakohus kohtuasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes juhul, kui ta maakohtu lahendi täies ulatuses või osaliselt tühistab. Kohtulahendi tühistamine omakorda eeldab lahendi resolutiivosa tühistamist. Seadus ei näe ette võimalust tühistada üksnes kohtulahendi põhiosa, ilma resolutiivosa tühistamata. Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi resolutiivosa on seaduslik, kuid põhiosas esineb puudusi, on tal KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel võimalik jätta maakohtu lahend tühistamata ja muuta üksnes selle põhiosa. Kui ringkonnakohus aga leiab, et maakohtu lahendi põhistus on sedavõrd puudulik, et selle alusel ei ole võimalik jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist resolutiivosas tehtud otsustuseni jõudmisel, ja et kriminaalasi tuleb seetõttu saata maakohtule uueks arutamiseks, siis tuleb tühistada ka maakohtu lahendi resolutiivosa. Seda sõltumata sellest, kas kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kirjeldatud rikkumised on kolleegiumi hinnangul kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised KrMS § 339 lg 1 p 8 ja lg 2 mõttes.
9.Arutatavas asjas on ringkonnakohus tõdenud, et maakohus on prokuröri taotluses toodut esitanud oma seisukohana, kuid ei ole välja toonud ühtegi omapoolset selgitust või põhjendust. Ühe kohtumenetluse

poole

seisukohtade

esitamine

kohtu

seisukohtadena

kujutab

endast

kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kolleegium ei pea õigeks ringkonnakohtu seisukohta, et olukorda, kus kohtu põhistused lahendi tegemisel langevad kokku ühe menetlusosalise põhjendustega, tuleb alati lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Ei saa välistada, et ühe menetlusosalise põhjendused võivad olla igakülgselt küllaldased ja teised menetlusosalised neile vastuväiteid ei esitagi. Kui sellises olukorras kohus kohtulahendi tegemisel neid põhjendusi kordab või nende põhjendustega nõustub, ei ole tegemist kohtulahendis põhjenduste puudumisega. Kui ringkonnakohus selliste põhjendustega ei nõustu või peab neid ebapiisavateks, siis võib kõne alla tulla sellise olukorra tunnistamine kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Sellisel juhul aga tuleb ringkonnakohtul juhinduda KrMS § 341 lg-st 3, mis sätestab, et tuvastades KrMS § 339 lg-s 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise võib ringkonnakohus kohtuotsuse tühistada ja saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes juhul, kui seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tuvastatud maakohtu poolset kriminaalmenetlusnormi rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Need

ringkonnakohtu

eksimused

tunnistab

kolleegium

kriminaalmenetlusõiguse

olulisteks

rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 ja lg 1 p 7 järgi.

10.Selleks, et käsitleda kaitsja vastuväiteid V. Buravkovi ametist kõrvaldamise otsustusele, tuleb muu hulgas tuvastada faktilisi asjaolusid, milleks aga Riigikohtul KrMS § 363 lg 5 ja § 390 lg 1 kohaselt pädevus puudub. Ringkonnakohus pole tuvastatud asjaolude kohta seisukohta võtnud. Seepärast ei saa kolleegium võtta seisukohta, kas V. Buravkovi ametist kõrvaldamine on seaduslik või mitte.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg 1 p-dest 7, 8 ja lg-st 2, § 361 lgst 2 ning § 341 lg-st 2 tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ning saadab kaitsja määruskaebuse samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.