Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik
Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid
Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 5. detsember 2025 1-22-7314 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi üldmenetluses - Toomas Tamme süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 ning § 320 lg 1 järgi - Küllike Nammi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 ning § 345 lg 1 järgi - Kalev Kanguri süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsus - Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Sigrid Nurm - Toomas Tamme kaitsjad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Martin Triipan - Kannatanu Osaühingu Roodevälja Terminal lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Pilv ja Kaire Hänilene Süüdistatavad - Toomas Tamm, isikukood 34903212230, elukoht XXX, pensionär, kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud - Küllike Namm, isikukood 46008215223, elukoht XXX, töökoht OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm, kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud - Kalev Kangur, isikukood 36807072737, elukoht XXX, töökoht AS-i Silmet Grupp nõunik, kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud Kaitsjad - vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Martin Triipan (Toomas Tamme kaitsjad) - vandeadvokaat Norman Aas (Küllike Nammi kaitsja) - vandeadvokaat Dmitri Teplõhh (Kalev Kanguri kaitsja) Prokuratuur - esindaja Riigiprokuratuuri riigiprokurör Sigrid Nurm Kannatanu - OÜ Roodevälja Terminal (lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Pilv ja Kaire Hänilene) Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsus osas, millega maakohus 1) rahuldas Toomas Tamme kaitsjate taotluse suurendada SKHS § 7 lg 1 alusel välja mõistetud kahjuhüvitist 8961 eurot 14 senti Toomas Tamme vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju 21 497 euro võrra ja mõistis Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja kahjuhüvitise kokku summas 30 458 eurot 14 senti; 2) jättis rahuldamata Toomas Tamme kaitsjate taotluse õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks; 3) mõistis Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks kohtueelses ja maakohtu menetluses tekkinud kulu katteks 75 032 eurot 66 senti ja 99 893 eurot 28 senti.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega 1) jätta rahuldamata Toomas Tamme kaitsjate taotlus suurendada SKHS § 7 lg 1 alusel välja mõistetud kahjuhüvitist 8961 eurot 14 senti vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju 21 497 euro võrra; 2) jätta läbi vaatamata Toomas Tamme kaitsjate taotlus õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks; 3) mõista Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks 190 575 eurot 80 senti enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks.
3.Muuta maakohtu otsuse põhiosa prokuröri Alan Rüütli taandamist ja Toomas Tamme elektronpostkastile juurdepääsu puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Jätta rahuldamata Toomas Tamme kaitsjate taotlus tunnistada KrMS § 175 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.
6.Jätta rahuldamata Toomas Tamme kaitsjate 2. detsembri 2024. a taotlus tunnistada süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadus põhiseadusvastaseks.
7.Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
8.Kannatanu OÜ Roodevälja Terminal esindajate apellatsioon jätta rahuldamata.
9.Toomas Tamme kaitsjate apellatsioon rahuldada osaliselt.
10.Mõista Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks 10 992 eurot 60 senti käesoleva apellatsioonimenetluse kulu katteks.
11.Mõista Eesti Vabariigilt Küllike Nammi kasuks 3328 eurot käesoleva apellatsioonimenetluse kulu katteks. Maksta see summa OÜ Advokaadibüroo Namm pangakontole EE461010220011658017. 2(41)
12.Mõista Eesti Vabariigilt Kalev apellatsioonimenetluse kulu katteks.
Kanguri
kasuks
eurot
käesoleva
Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatavate advokaadist kaitsjad või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
A. SÜÜDISTUS
(I) Küllike Nammi, Toomas Tamme ja Kalev Kanguri süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi suures ulatuses ja grupis toime pandud kelmuses
1.K. Namm, T. Tamm ja K. Kangur lõid süüdistuse järgi ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes ajavahemikul 30. juunist 2017 kuni 12. septembrini 2018 Viru Maakohtu kohtunikule Ifret Mamedguseinovile ning ajavahemikul 1. veebruarist 2019 kuni 26. veebruarini 2019 Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile kohtukoosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse. Seda tegid nad OÜ MV Finantseeringud ja selle osaühingu advokaadist esindaja Maksim Greinomani vahendusel. Süüdistatavate soov oli, et kohtud teeksid sellise kohtuotsuse, mida saaks kasutada täitedokumendina ja mis võimaldaks OÜ-l MV Finantseeringud saada tulu. Eksitusse viidud kohtud mõistsid OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevuse 634 416,75 eurot OÜ MV Finantseeringud kasuks. Süüdistatavatel oli varalise kasu saamise eesmärk.
2.Hiljemalt 2012. aastal soovis T. Tamm osta AS-ilt Kalotex Aseri sadama 11 kinnistut. Varjamaks AS-i Kalotex seadusliku esindaja O.L. i eest seda, et T. Tamm saab kinnistute uueks omanikuks, leppisid T. Tamm, K. Namm ja OÜ Roodevälja Terminal juhatuse liige M.M. kokku, et T. Tamm annab nende kinnistute ostmiseks M.M. le 400 000 eurot. Samuti leppisid nad kokku, et pärast kinnistute ostmist vormistatakse need K. Nammi loodud äriühingule, mille tegelik kasusaaja oli T. Tamm.
3.Kinnistute ostmiseks vajaliku summa üleandmiseks vormistati T. Tamme äriühingu OÜ T.R. Tamme Auto ja OÜ Roodevälja Terminal vahel 23. juulil 2012 näilik laenuleping. 25. juulil 2012 tehti OÜ T.R. Tamme Auto arvelduskontolt 400 000-eurone ülekanne OÜ-le Roodevälja Terminal. Selgituseks oli märgitud „laenuleping 23.07.2012 alusel“. AS-i Kalotex juhatuse liige O.L. nõudis, et M.M. maksaks talle sularahas 300 000 eurot ja kannaks 50 000 eurot AS-i Kalotex arveldusarvele. M.M. ju tegi OÜ Roodevälja Terminal kontolt 343 000-eurose ülekande enda isiklikule kontole selgitusega „laenu tagastus“ ja võttis sellest 340 000 eurot 1. augustil 2012 sularahas välja. 1. augustil 2012 sõlmisid AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal Aseri sadama kinnistute notariaalse müügilepingu. Lepingusse oli märgitud müügihinnaks 50 000 eurot, kuid pärast lepingu sõlmimist andis M.M. O.L. ile kinnistute eest sularahas 300 000 eurot. O.L. kirjutas käsikirjas valgele paberile, et sai M.M. lt sularahas 300 000 eurot. Selle kinnituse andis M.M. 10. septembril 2012 K. Nammile.
4.K. Namm esitas vastavalt T. Tammega kokkulepitule 7. augustil 2012 äriregistrile avalduse OÜ Aseri Sadam asutamiseks, et vormistada Aseri sadama kinnistud selle osaühingu nimele ja varjata T. Tamme osalust kinnistute omandamisel. OÜ Aseri Sadam loodi 9. augustil 2012 ja selle ainuosanikuks sai OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm. 11. septembril 2012 sõlmisid OÜ 3(41)
Aseri Sadam ja OÜ Roodevälja Terminal Aseri sadama kinnistute notariaalse müügilepingu. Lepingu järgi oli müügihind 95 000 eurot. 14. septembril 2012 maksis K. Namm OÜ Aseri Sadam arvelduskontolt 95 000 eurot OÜ Roodevälja Terminal kontole. See raha pärines T. Tammelt, kes kandis 12. septembril 2012 100 003,31 eurot enda Šveitsis asuvalt kontolt OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm kontole. Seejärel kandis advokaadibüroo 14. septembril 2012 97 314 eurot OÜ Aseri Sadam kontole, selgituseks märgiti „laenu andmine – (osak sissem ja riigilõiv sissem)“. M.M. korraldusel maksti OÜ-lt Aseri Sadam laekunud 95 000 eurot edasi OÜ Roodevälja Terminal kontolt OÜ T.R. Tamme Auto kontole selgitusega „laenu osaline tagastus alus laenulep. 23.07.2012“.
5.Täpselt tuvastamata ajal leppisid K. Kangur, T. Tamm ja K. Namm kokku, et K. Kangur asutab äriühingu, mille eesmärgiks on esitada OÜ Roodevälja Terminal vastu hagi kohtusse, et nõuda OÜ-lt Roodevälja Terminal tagasi 23. juulil 2012 vormistatud näiliku laenulepingu alusel makstu. 10. mail 2017 lõi K. Kangur OÜ MV Finantseeringud. Pärast asutamist sai see osaühing laenu OÜ-lt T.R. Tamme Auto. OÜ MV Finantseeringud oli loodud üksnes hagemiseks ja muud tegevust sel polnud. 30. mail 2017 saatis OÜ T.R. Tamme Auto juhatuse liige L.E. T. Tamme korraldusel K. Nammi koostatud nõude loovutamise teatise OÜ Roodevälja Terminal juhatuse liikmele M.M. le. Teatisest nähtus, et 23. juuli 2012. a laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded OÜ Roodevälja Terminal vastu on loovutatud OÜ-le MV Finantseeringud.
6.OÜ MV Finantseeringud esitas T. Tamme, K. Kanguri ja K. Nammiga kooskõlastatult advokaat Maksim Greinomani vahendusel 30. juunil 2017 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Roodevälja Terminal vastu. See puudutas OÜ-lt T.R. Tamme Auto OÜ-le MV Finantseeringud 30. mail 2017 loovutatud nõuet. Hagiavalduses taotleti seda, et OÜ-lt Roodevälja Terminal mõistetaks välja 23. juuli 2012. a laenulepingu alusel põhinõue 305 000 eurot ja viivis 24 416,75 eurot. Selle lepingu alusel üle antud 400 000 eurot polnud aga tegelikkuses OÜ-le Roodevälja Terminal antud laen, vaid raha AS-ilt Kalotex omandatud Aseri sadama kinnistute ostmiseks. Viru Maakohtu kohtunik I. Mamedguseinov võttis hagi 4. juulil 2017 menetlusse, asja numbriks sai 2-17-10142. T. Tamm, K. Kangur ja K. Namm varjasid teadvalt hagi aluseks olevaid tegelikke asjaolusid ning eksitasid kohtunikku muu hulgas M. Greinomani vahendusel esitatud kirjalike arvamuste ja kohtuistungitel kõlanud seisukohtadega. Lisaks muule saatis K. Namm 24. aprillil 2018 kohtule kirja, mille järgi on K. Namm T. Tamme lepinguline esindaja. K. Namm esitas notariaalselt võltsitud volikirja, et K. Namm on T. Tamme lepinguline esindaja ja ühtlasi tema abikaasa. Selle eesmärgiks oli vältida nii enda kui ka T. Tamme ülekuulamist. 23. juulil 2018 andis T. Tamm tsiviilasjas maakohtus teadvalt valeütlusi. Eksimusse viidud kohtunik tegi
12.septembril 2018 kohtuotsuse, millega mõistis OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevuse 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi ja põhjustades seeläbi ebaseaduslikult OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses KarS § 12 1 p 2 järgi. Süüdistatavad viisid ajavahemikul 1. kuni 26. veebruarini 2019 M. Greinomani vahendusel eksimusse ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi koosseisus K. Kullerkupp, K. KerstnaVaks ja T. Uusen-Nacke. See seisnes Viru Maakohtusse tsiviilasjas 2-17-10142 esitatud hagi ja seisukohtade ja esitamises ning T. Tamme antud ütlustes, samuti ringkonnakohtule saadetud hagi vastuväidete ja 29. jaanuaril 2019 toimunud kohtuistungil kõlanud seisukohtade esitamises. Tartu Ringkonnakohus tegi 26. veebruaril 2019 otsuse, millega jättis maakohtu otsuse muutmata. (II) Küllike Nammi süüdistus võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 345 lg 1 järgi
7.2. jaanuaril 2018 koostati ja kinnitati notariaalne volikiri. Sellega volitas T. Tamm end esindama K. Nammi. Volikiri sisaldab valeandmeid. Volikirjas on märgitud, et K. Namm on T. Tamme abikaasa. Kumbki neist ei juhtinud 2. jaanuaril 2018 notari tähelepanu sellele, et nad 4(41)
tegelikkuses pole abielus. K. Namm esitas selle volikirja 24. aprillil 2018 Viru Maakohtu kohtunikule I. Mamedguseinovile esindusõiguse tõendamiseks. K. Namm soovis esindada T. Tamme tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 5 alusel T. Tamme abikaasana. K. Nammil polnud õigusteenuse osutamiseks kliendilepingut ega vandeadvokaadina T. Tamme esindusõigust, mistõttu võimaldas võltsitud volikiri teha tal T. Tamme esindajana kohtule ettepanek jätta T. Tamm üle kuulamata ja piirduda kirjaliku selgituse andmisega. Lisaks soovis K. Namm luua kõnealuse volikirjaga endale seadusliku aluse T. Tamme abikaasa ja esindajana ütluste andmisest keeldumiseks. 30. aprillil ja 8. mail 2018 esitas OÜ MV Finantseeringud esindaja kohtule seisukohad, kus osutas K. Nammile kui T. Tamme abikaasale.
(III) Toomas Tamme süüdistus valeütluste andmises KarS § 320 lg 1 järgi
8.T. Tamme hoiatati TsMS § 262 lg 2 järgi teadvalt valeütluste andmise eest tsiviilasjas nr 2-1710142. Sellele vaatamata andis ta selles tsiviilasjas Viru Maakohtus 23. juulil 2018 ajavahemikul kella 11.10 kuni 11.52 tunnistajana valeütlusi, kui sõnas, et ei tea, et OÜ Roodevälja Terminal tasus AS-i Kalotex juhatuse liikmele O.L. ile 1. augustil 2012 sõlmitud kinnistute müügilepingu alusel osa kokku lepitud summast sularahas. Lisaks ütles T. Tamm, et ta pole seotud tehinguga, millega OÜ Aseri Sadam ostis kinnistud OÜ-lt Roodevälja Terminal. Samuti polnud T. Tamm enda sõnul OÜ Aseri Sadam investor ega andnud M.M. le korraldust osta Aseri sadama kinnistud AS-ilt Kalotex. Tegelikkuses soovis T. Tamm aga AS-ilt Kalotex osta kõnealused kinnistud ja andis selleks M.M. le raha, kes sõlmis OÜ Roodevälja Terminal nimel lepingu AS-ga Kalotex ja tasus sularahas 300 000 eurot ning 50 000 eurot ülekandega. OÜ Roodevälja Terminal müüs need kinnistud hiljem OÜ-le Aseri Sadam. 17. mail 2015 kohtusid T. Tamm, K. Namm ja M.M. K. Nammi advokaadibüroos ning arutasid Aseri sadama ostmise protsessi. T. Tamm teadis, et M.M. soetas OÜ-lt T.R. Tamme Auto saadud raha eest Aseri sadama kinnistud. Lisaks osales T. Tamm 18. oktoobrist 2017 kuni 7. maini 2018 kirjavahetuses, kus olid kõneks Aseri sadama keskkonnaprobleemid.
B. MAAKOHTU OTSUS
(I) RESOLUTIIVOSA
9.Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsusega: 1) mõisteti süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks; 2) mõisteti riigilt T. Tamme kasuks kahjuhüvitis 30 458,14 eurot, mille moodustas 8961,14 eurot sularaha 110 800 euro arestimise eest ning inflatsioonikahju 21 497 eurot; 3) jäeti rahuldamata T. Tamme kaitsjate taotlus hüvitada mittevaraline kahju õigusvastase sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest; 4) mõisteti riigilt K. Nammi kasuks 1000 eurot perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest; 5) jäeti rahuldamata K. Nammi kaitsja taotlus kahju hüvitamiseks põhjendamatu süüdistuse esitamise eest; 6) tehti menetluskulude otsustus.
(II) PÕHIOSA
(a) Menetluslikud küsimused
5(41)
10.Prokuratuur muutis 19. aprillil 2024 süüdistust. Kohus peab seda lubatavaks. Süüdistust muudeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg 2 päraselt enne kohtuliku uurimise lõppemist ning kaitsepoolel oli aega sellega tutvuda ja enda seisukoht kujundada.
11.T. Tamme suhtes tehti kriminaalasjas nr 22913000008 jälitustoiminguid. 4. septembril 2024 lõpetati kriminaalmenetlus osaliselt, milleks andis loa prokurör Alan Rüütel. Viru Maakohtu 15. novembri 2024. a määrusega rahuldati praeguses asjas kaitsjate taotlus ja A. Rüütel taandati. Kuigi A. Rüütel polnud jälitustoimingute tegemise ajal veel riigiprokurör ja ta ei andnud jälituslube asjas nr 22913000008, ütles ta, et tutvus selles asjas jälitustoimikuga. Tal oli võimalik tutvuda T. Tamme ja kaitsjate pealt kuulatud telefonikõnedega, mis võib tekitada kahtluse, kas menetlus on õiglane. Süüdistatavate vestlus kaitsjatega pidi jääma konfidentsiaalseks.
12.Menetleja K.K. tegi palju hooletusvigu protokollide koostamisel. Kriminaaltoimiku sisukorras on toodud 17. novembri 2021. a vaatlusprotokoll, samas kui prokuratuuri saabus see 6. oktoobril 2021. Lisaks tuli välja, et menetleja pidas nn musta toimikut, kus oli materjal, millel pole tähtsust. Kaitsjad said sellega tutvuda alles pärast K.K. u ülekuulamist, sest enne nad ei teadnud sellise toimiku olemasolust. (b) Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus
13.Notar I.R. 2. detsembri 2019. a e-kiri Mihkel Kärmasele on lubamatu tõend. I.R. kuulati kohtus üle ja tõendiks on tema ütlused, mitte e-kirjas antud selgitused ajakirjanikule.
14.12. jaanuari 2021. a läbiotsimisprotokoll kriminaalasjas nr 20913000001 koos fototabeliga on lubatavad tõendid. Läbiotsimise määrusest nähtub, et prokurör koostas ja allkirjastas selle 11. jaanuaril 2021. Läbiotsimine toimus 12. jaanuaril 2021 ja kohtunik Julia Vernikova rahuldas läbiotsimismääruse 14. jaanuaril 2021. KrMS § 91 lg-st 6 tuleneb, et läbiotsimise toimetamisel tuleb sellest teatada eeluurimiskohtunikule läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu. Eeluurimiskohtunikule pole määratud tähtaega läbiotsimise lubatavaks tunnistamiseks. Tähtaeg läbiotsimise lubatavaks tunnistamiseks ei või olla ülemäära pikk, kuid ei saa eeldada, et see peab ilmtingimata toimuma läbiotsimise alustamisele järgneva tööpäeva jooksul, sest ka eeluurimiskohtunikul on vaja aega otsustuse tegemiseks. Kuna praegu tegi eeluurimiskohtunik seda kaks päeva pärast läbiotsimist, saab seda pidada mõistlikuks. Seetõttu on läbiotsimisprotokoll lubatav tõend. Selle juurde lisati hiljem fototabel, mis kajastab
12.jaanuaril 2021 toimunud läbiotsimisel tehtud fotosid. Seda kinnitab tunnistaja V.B. , kelle kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati. Tunnistaja V.T. i ütlused läbiotsimise käigus saunaahjust avastatud puruks rebitud paberite pildistamise osas on usaldusväärsed.
15.T. Tamme e-postkasti 1. aprilli 2021. a vaatlusprotokoll koos lisadega on lubamatu tõend. Selle postkastile saadi ligipääs, kui Kaitsepolitseiamet (KAPO) tegi 20. jaanuaril 2021 KrMS § 32 lg 2, § 901 lg 1 ja § 215 lg 1 alusel päringu AS-ile Telia Eesti, kes vastas 21. jaanuaril 2021. Kaitsjad vaidlustasid sellele tõendile tuginemise, kuna see rikub põhiseaduse (PS) §-i 43. Kohus leidis, et T. Tamme e-postkast sisaldas juba adressaadini jõudnud kirju. PS § 43 kaitsealasse kuuluvad aga sellised sõnumid, mis on hetkel kommunikatsiooniprotsessis. T. Tammel oli võimalik otsustada, kas kustutada e-postkastist talle saabunud e-kirjad või mitte. Kustutamata jättes pidi ta arvestama riskiga, et kellelgi õnnestub saada e-postkastile juurdepääs. Ühtlasi pidi T. Tamm võtma arvesse seda, et tema e-postkastis olevatele e-kirjadele on seaduses sätestatud juhtudel õigus juurde pääseda ka õiguskaitseorganil.
6(41)
16.Küll aga ei saanud menetleja T. Tamme e-postkastile juurdepääsu lubataval viisil. KrMS § 90 1 ega § 215 ei anna menetlejale alust kellegi e-postkasti sisu väljanõudmiseks. Seda sai teha ainult kohtu loal. Pealegi nõuti kogu e-postkasti sisu, piiritlemata ajavahemikku ega ka seda, kellega suhtlust menetleja soovib. T. Tamme e-postkastile saanuks juurdepääsu läbiotsimisega KrMS §-le 91 tuginedes.
17.OÜ Roodevälja Terminal esindaja M.M. ütlused pole usaldusväärsed. Ta andis vande all ütlusi nii tsiviilasjas kui ka menetletavas kriminaalasjas. M.M. sõnas tsiviilasjas, et O.L. iga oli kokkulepe Aseri sadama kinnistute ostmiseks 400 000 euro eest ja O.L. i nõue oli selline, et osa makstaks sularahas. Notari juurde mineku päeval andis M.M. O.L. ile üle 350 000 euro ja sai vastu O.L. i kirjaliku kinnituse raha saamise kohta. Kriminaalasjas ütlusi andes jäi M.M. selle juurde, et andis O.L. ile notaribüroos üle 350 000 eurot, kuid O.L. i palvel märgiti paberile 300 000 eurot. Sellele ei juhtinud M.M. kordagi tähelepanu tsiviilasjas, kuriteokaebuses ega mujal. Kohus peab seda oluliseks vastuoluks. Läbiotsimise käigus leitud paberil on kirjas, et O.L. sai M.M. lt 1. augusti 2012. a müügilepingu eest 300 000 eurot. Tunnistaja L.R. sõnul ei näinud ta, et M.M. oleks notaribüroos sularaha lugenud. Sellise summa üleandmist ei kajasta ka AS Kalotex ega O.L. i arvelduskonto. OÜ Roodevälja Terminal raamatupidaja L.K. ei mäletanud, millise summa eest kinnistud osteti, aga osa rahast pidi M.M. tasuma O.L. ile sularahas. L.K. mäletas paberit tasumise kinnituse kohta.
18.M.M. tuli välja versiooniga, et ta maksis O.L. ile kinnistute eest suure summa sularahas, alles pärast seda, kui oli saabunud 23. juuli 2012. a laenulepingu järgne tagasimakse kuupäev ja temalt hakati laenu tasumist nõudma. Varasemad OÜ Roodevälja Terminal ja AS-i Kalotex lepingu ettevalmistamise e-kirjavahetuses ning OÜ T.R. Tamme Auto laenuintresside maksmisega seotud e-kirjavahetuses ei räägitud sularahas maksmisest. Sellele ei osuta ka M.M. enda kirjavahetuses.
19.Tsiviilasjas ütles M.M. , et lepingujärgne tasu oli 400 000 eurot. 14. augustil 2018 peetud istungil esitas OÜ MV Finantseeringud advokaat võlakirja, mille järgi tuli M.M. l tasuda 1. augusti 2012. a müügilepinguga O.L. ile 1. novembriks 2012 40 000 eurot. M.M. ei osanud seda istungil selgitada. Kriminaalasjas sõnas M.M. , et ta pidi maksma 40 000 eurot, saamaks O.L. ilt kinnistutega seotud dokumendid. Võlakirja kirjutas M.M. väidetavalt enne seda, kui oli O.L. ilt saanud dokumendid. M.M. väitel oli kinnistute maksumus erinev notariaalsesse lepingusse märgitust, kus oli kirjas 50 000 eurot. Ta tunnistas, et allkirjastas dokumendi, mille sisu ei vastanud tegelikkusele. M.M. saatis ka notar I.R. le päringu 2. jaanuari 2018. a volikirja kohta, küsides, kas T. Tamm ja K. Namm on abielus. Notar vastas eitavalt ja tunnistas inimlikku eksimust. Sellest hoolimata edastas M.M. volikirja prokuratuurile, märkides, et K. Namm on T. Tamme abikaasa.
20.M.M. on teisteski menetlustes kohandanud dokumente endale sobivaks ja vormistanud neid tagantjärele. Näiteks oli see nii OÜ Roodevälja Terminal saneerimismenetluses. Kahtlusi M.M. käitumises süvendab ka tema käitumine Tallinnas Kuristiku tn korteriomandi soetamisel.
21.Tunnistaja T.V. ri ütlused põhinevad paljuski M.M. lt kuuldul. Tema ütlused 2012. aastal kinnistute ostmisprotsessi kohta on ebausaldusväärsed. Küll aga saab T.V. ri öeldule tugineda osas, mis puudutab T. Tammelt kuuldut.
22.Jälitustoimingud olid õiguspärased. (c) Faktilised asjaolud
7(41)
23.23. juulil 2012 sõlmisid OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto laenulepinguna pealkirjastatud lepingu 400 000 euro suuruse laenusumma kohta. Tagasimakse tähtajaks oli 30. juuni 2014. M.M. allkirjastas lepingu, allkirja andis ka OÜ T.R. Tamme Auto juhatuse liige. Lepingu sõlmimise protsess paistab tavaline. Pooled käsitasid ka hiljem lepingut just laenulepinguna. Näiteks 16. veebruari 2021. a vaatlusprotokollist nähtub, et M.M. sai 9. jaanuaril 2013 e-kirja e-posti aadressilt [email protected], mis sisaldas saldokinnitust laenude ja intresse puudutava arve kohta. Teisedki asjaolud osutavad sellele, et OÜ Roodevälja Terminal tunnistab võlanõuet ja soovib lepingut täita. Kui leping oleks olnud näilik, siis oleks kannatanu selline käitumine ebaloogiline. OÜ Roodevälja Terminal laenukohustus on märgitud ka 2012. aasta majandusaasta aruandes. L.K. kinnitas, et OÜ-le Roodevälja Terminal anti laen kinnistute ostmiseks ning seda tuli raamatupidamises kajastada laenuna ja kõneks oli ka tasaarvestus ning T. Tamm pidi ostma OÜ Roodevälja Terminal. 2. jaanuaril 2014 muutsid pooled laenulepingus intressi. Lisaks osutavad laenusuhte olemasolule e-kirjad. 16. septembri 2021. a jälitustoimingu protokollist selgub, et ka T. Tamm pidas OÜ T.R. Tamme Auto ja OÜ Roodevälja Terminal vahelist lepingut laenusuhteks.
24.OÜ Roodevälja Terminal kontolt kanti 1. augustil 2021 M.M. le 343 000 eurot selgitusega laenu tagastus. Selle võttis M.M. sularahas välja, põhjendades seda pangale isikliku vajadusega. 1. augustil 2012 kandis OÜ Roodevälja Terminal AS-ile Kalotex 50 000 eurot kinnistute ostmiseks. Samal päeval sõlmiti notari juures kinnistute müügileping 50 000-eurose müügihinnaga.
25.12. jaanuari 2021. a läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga on tõendatud, et läbiotsimisel leiti T. Tamme elukohas saunaahjust katki rebitud paberid. Ühel paberitest on kirjas, et O.L. sai M.M. lt 1. augusti 2012. a kinnistu müügilepingu alusel 300 000 eurot. Sellele on lisatud ka allkiri. Kõnealuse paberi põhjal ei saa järeldada, et see puudutab lisaks 50 000 eurole veel mingit makset kinnistute ostuks. Paber puudutas pealegi füüsiliste isikute vahel sularaha maksmist. Viiteid juriidilistele isikutele polnud. Kutseline kinnisvara hindaja pakkus kinnistute turuväärtuseks 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega pole tõendatud, et 300 000 eurot puudutas Aseri sadama kinnistute ostu. Paber ei tõenda isegi seda, et O.L. sai üldse M.M. lt 300 000 eurot. Käekirjaekspertiisi aktile nr 22E-DK0010 tuginedes ei saa tõsikindlalt väita, et O.L. andis allkirja. O.L. ise on surnud. Tsiviilasja nr 2-17-10142 materjalidest nähtub, et M.M. andis O.L. ile hoopis 350 000 eurot, mitte paberil märgitud 300 000 eurot. O.L. on 11. jaanuari 2012. a otsusega tunnistatud süüdi valeütlustele kihutamises ja tõendi fabritseerimises, mis osutab võimalusele, et ta võis tõendeid kunstlikult luua. Suure summa sularaha fikseerimine pelgalt paberil pole ka eluliselt usutav.
26.M.M. saatis 18. detsembril 2014 e-kirja iseendale, kus on toodud Aseri sadamaga seotud tehingud. Ta ei maini seal 300 000 eurot sularaha. 11. septembril 2012 sõlmisid OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ Aseri Sadam notariaalse müügilepingu. Lepinguesemeks olid samad kinnistud, mille OÜ Roodevälja Terminal ostis 1. augustil 2012 AS-ilt Kalotex. 11. septembri 2012. a lepingu sõlmimisel osalesid esindajatena M.M. ja K. Namm. Lepingu järgi oli ostuhinnaks 95 000 eurot, mille OÜ Aseri Sadam kandis OÜ-le Roodevälja Terminal 14. septembril 2012. Seda tõendavad 25. jaanuari 2021. a ja 3. veebruari 2012. a mõlema osaühingu arvelduskontode vaatlusprotokollid.
27.Enne 11. septembri 2012. a lepingu sõlmimist saatis M.M. 8. septembril 2012 K. Nammile AS-i Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal vahel 1. augustil 2012 sõlmitud lepingu. 10. septembril 2012 küsis K. Namm M.M. lt e-kirjaga, kus on O.L. iga sõlmitud teine leping. Pooled vaidlevad, millist lepingut K. Namm silmas pidas. Prokuratuur leiab, et K. Namm küsis O.L. ile sularaha maksmist tõendavat dokumenti, kuid kaitsjate arvates küsis K. Namm hoopis 26. märtsil 2003 8(41)
AS-i Kalotex ja OÜ T.R. Tamme Auto vahel sõlmitud hoonestusõiguse lepingut, millele on viidatud 1. augusti 2012. a lepingus. Kohus nõustub kaitsjatega. 10. septembri 2012. a e-kirjast ei saa järeldada, et K. Namm soovis sularaha puudutavat dokumenti. K. Namm on tegutsenud pikalt vandeadvokaadina ja poleks ilmselt eksinud juriidiliste terminitega. Kinnituskiri raha saamise kohta pole võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 järgi leping. Lisaks on 1. augusti 2012. a lepingus osutatud hoonestusõiguse lepingule.
28.27. detsembril 2013 saatis K. Namm M.M. le e-kirja, kus palus M.M. l saata muu hulgas hoonestusõiguse lepingu. Pole välistatud, et K. Namm küsis sama ka 10. septembril 2012.
29.Niisiis on tõendatud, et OÜ Roodevälja Terminal omandas pärast OÜ-lt T.R. Tamme Auto laenu saamist AS-ilt Kalotex 11 kinnistut ja müüs need seejärel edasi OÜ-le Aseri Sadam. Nii OÜ Roodevälja Terminal kui ka OÜ T.R. Tamme Auto on pikaaegsed K. Nammile kuuluva advokaadibüroo kliendid. See büroo tegeles muu hulgas AS-i Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal vahelise Aseri kinnistute müügilepinguga. Lepingu tingimuste kooskõlastamisel ei jäetud OÜ Roodevälja Terminal huve kaitseta. K. Nammi advokaadibüroost tuli ettepanek lisada lepingusse punkt, mille järgi AS Kalotex loobub tsiviilasjas nr 2-11-19686 hagist OÜ Kiviõli Keemiatööstus vastu. OÜ Roodevälja Terminal polnud selle asjaga seotud, kuid vaidlus puudutas Satsu raudteelõigu kinnistut, mille omandas 1. augustil 2012 OÜ Roodevälja Terminal. Seega oli hagist loobumine nii AS-i Kalotex kui ka OÜ Roodevälja Terminal huvides.
30.T. Tamm huvitus Aseri sadama kinnistutest. 14. septembril 2012 sai OÜ Aseri Sadam OÜ-lt Advokaadibüroo Küllike Namm 97 314-eurose laenu. T. Tamme elukohast leiti Šveitsi pangakonto väljatrükk, millelt nähtub, et kontolt kanti 12. septembril 2012 OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm 100 003,31 eurot. On võimalik, et T. Tamme kantud raha kandis advokaadibüroo edasi OÜ-le Aseri Sadam. Hiljem laenas T. Tamm korduvalt OÜ-le Aseri Sadam raha. Seda tegi ka OÜ T.R. Tamme Auto. T. Tamm kinnitas tsiviilasjas nr 2-1710142, et oli OÜ Aseri Sadam investor. T. Tamme huvi kinnistute vastu nähtub veel T.V. ri ütlustest. T. Tammel oli O.L. iga konflikt ja O.L. poleks talle kinnistuid müünud. 11. jaanuari 2012. a kohtuotsusega tunnistati O.L. süüdi muu hulgas valeütluste andmisele kihutamises. Süüdistus puudutas seda, kuidas O.L. otsis inimest, kes annaks raha eest valeütlusi selle kohta, et N.R. tellis äriasjade tõttu T. Tamme tapmise.
31.Aseri sadama kinnistute vastu oli huvi ka OÜ-l Roodevälja Terminal. M.M. asus korraldama pärast kinnistute soetamist ühel kinnistutest raiet. Osaühing teenis raieõiguse müügilt tulu. See seab kahtluse alla, et OÜ Roodevälja Terminal ostis kinnistud pelgalt T. Tamme huvides. Pole teada, et M.M. oleks pärast kinnistute ostmist teavitanud sellest T. Tamme, K. Nammi või advokaadibürood. Rohkem kui kuu aega hiljem edastas M.M. K. Nammile 1. augusti 2012. a lepingu. Samas saatis M.M. 6. augustil 2012 e-kirjaga lepingu Aseri vallavanemale. See olnuks tarbetu juhul, kui olnuks olemas kokkulepe kinnistute võõrandamise kohta OÜ-le Aseri Sadam. Kui T. Tamm soovis Aseri sadama kinnistuid osta, oli tal selleks võimalus juba siis, kui OÜ Roodevälja Terminal oli kinnistud endale saanud. Vajadus teha seda OÜ Aseri Sadam kaudu puudus.
32.Seega pole tõendatud, et olemas oli kokkulepe, mille järgi omandab OÜ Roodevälja Terminal AS-ilt Kalotex kinnistud ja võõrandab need OÜ-le Aseri Sadam.
33.Pärast kinnistute võõrandamist OÜ-le Aseri Sadam olid M.M. suhted K. Nammiga head. M.M. osales kirjavahetuses seoses Aseri sadama kinnistul oleva reostusega.
9(41)
34.OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto suhted ei piirdunud 23. juuli 2012. a laenulepinguga. Pärast seda oli viimane mõnda aega (5. septembrist kuni 16. oktoobrini 2013) OÜ Roodevälja Terminal osanik ja T. Tamm juhatuse liige (16. septembrist kuni 13. detsembrini 2013). Koostöö kahe osaühingu vahel ei laabunud.
35.Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 30. juuni 2014. Seetõttu ei nõutud laenu enne seda kuupäeva aktiivselt tagasi. 9. veebruaril 2015 esitas K. Nammi advokaadibüroo OÜ-le Roodevälja Terminal pankrotihoiatuse OÜ T.R. Tamme Auto nimel.
36.Tunnistaja vandeadvokaat J.L. u sõnul pöördus M.M. tema poole 2014. aasta lõpus või 2015. aasta alguses seoses OÜ Roodevälja Terminal laenulepinguga OÜ T.R. Tamme Auto vahel. Tunnistaja väitel ütles M.M. , et laenulepingu tegelik sisu oli midagi muud kui laenu andmine. J.L. u sõnul kohtusid nad T. Tamme ja K. Nammiga. 17. märtsil 2015 toimunud kohtumisel heitis T. Tamm korduvalt ette, et M.M. tasus O.L. ile 300 000 eurot sularahas. Tunnistajale jäi mulje, et raha maksmise vajaduse üle ei vaieldud ja selge oli seegi, et raha oli mõeldud T. Tamme ärihuvide realiseerimiseks. Toimunust on ka e-kiri, mille J.L. esitas hiljem tsiviilasjas. J.L. u ütlusi kinnitavad e-kirjad. Ütlustest ja e-kirjadest selgub, et laenu tagasimaksmise küsimus kerkis esile pärast seda, kui oli saabunud laenu tagasimaksmise tähtaeg. Alles siis pöördus M.M. J.L. u poole. Osapooled püüdsid laenu tagasimaksmise asemel leida teisi lahendusi.
37.J.L. saatis 7. mail 2015 M.M. le e-kirja, mis sisaldas ettepanekut K. Nammile. M.M. saatis selle
8.mail 2015 K. Nammile. Ettepanek oli selline, et OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto sõlmisid 400 000-eurose laenulepingu, kuid see on tegelikkuses sisutu, sest sellega rahastas OÜ T.R. Tamme Auto Aseri sadama kinnistute ostu AS-ilt Kalotex. Sellele kirjale vastas K. Namm 19. mail 2015, kus sõnas, et laenulepingu olemasolu vastab tõele, kuid ülejäänu on väljamõeldis. Kuna K. Nammi arusaam 17. märtsil 2015 toimunust erines J.L. u omast, ei saa viimase versiooni pidada täpseks. J.L. u versioon oli M.M. ga kooskõlastatud. J.L. ei maininud ettepanekus sõnagagi seda, justkui heitis T. Tamm kohtumisel ette, et M.M. tasus O.L. ile 300 000 eurot sularahas. Seepärast pole võimalik ettepanekut pidada usaldusväärseks tõendiks kohtumise asjaolude kohta.
38.30. mail 2017 koostati nõude loovutamise teatis, mille järgi on OÜ T.R. Tamme Auto ja OÜ Roodevälja Terminal 23. juuli 2012. a laenulepingust tulenevad nõuded loovutatud OÜ-le MV Finantseeringud. Pole tõendatud, et selle teatise koostas K. Namm. M.M. soovis 9. oktoobril 2017, et OÜ MV Finantseeringud, M.M. ja OÜ Roodevälja Terminal kohtuvaidlus lõpetatakse.
39.OÜ MV Finantseeringud asutaja, osanik ja juhatuse liige on K. Kangur. Ta keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu avaldati KrMS § 294 p 1 alusel kohtueelses menetluses antud ütlused. Osaühingu üks projekte oli tsiviilasi nr 2-17-10142. Võis olla nii, et T. Tamm kurtis K. Kangurile OÜ-d Roodevälja Terminal ja M.M. puudutavat probleemi, mispeale tegi K. Kangur ettepaneku, et las nõue loovutatakse temale ja ta tegeleb sellega. K. Kangur kogus dokumente. Osa neist sai ta notari arhiivist. K. Namm andis talle käsikirjalise dokumendi, kust nähtus, et M.M. l tuleb 1. augustil 2015 maksta O.L. ile 40 000 eurot.
40.Kohus peab K. Kanguri ütlusi usaldusväärseks. On usutav, et T. Tamm kurtis K. Kangurile OÜ T.R. Tamme Auto nõuet OÜ Roodevälja Terminal vastu, mis päädis nõude loovutamisega OÜle MV Finantseeringud. E-kirjavahetus tõendab, et K. Kangur sai dokumendid nii, nagu ta ütles.
41.30. juunil 2017 esitas OÜ MV Finantseeringud esindaja Viru Maakohtule hagi M.M. ja OÜ Roodevälja Terminal vastu. Maakohus võttis selle menetlusse (tsiviilasja nr 2-17-10142) ja rahuldas hagi. OÜ Roodevälja Terminal kaebas otsuse Tartu Ringkonnakohtusse, kes jättis 26. 10(41)
veebruari 2019. a otsusega muutmata hagi rahuldamise. OÜ Roodevälja Terminal vaidlustas selle Riigikohtus, kuid kassatsioon jäeti menetlusse võtmata.
42.Tõendatud pole seda, et süüdistatavad lõid kohtutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto vahel sõlmitud laenuleping polnud näilik. Lepingu näilikkus ei ole faktiline asjaolu, vaid õiguslik hinnang. Tsiviilasjas andsid maa- ja ringkonnakohus sellele õigusliku hinnangu. Poolte vahel ei eksisteerinud kokkulepet, et laenu pole tarvis tagasi maksta. Tõendatuks ei saa pidada sedagi, et M.M. andis O.L. ile sularahas 300 000 eurot.
43.Tsiviilasjas ei eksitatud maakohut ka erineval ajal (sh istungitel) esitatud seisukohtadega. Praeguses kriminaalasjas ei tuvastanud kohus, et tsiviilkohtumenetluses esitati valeväiteid. Näiteks vaieldi tsiviilasjas vastu T. Tamme ülekuulamise põhjendatusele, mida ei saa pidada faktilise asjaolu moonutamiseks vms.
44.24. aprillil 2018 teavitas K. Namm tsiviilasjas maakohut, et on T. Tamme lepinguline esindaja ja annab teada, et T. Tamme terviseseisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda ning ta elab Šveitsis. K. Namm palus teha TsMS § 253 lg 1 alusel määruse, millega võimaldada T. Tammel anda ütlused kirjalikult. T. Tamm esitas hiljem kohtule ka perearsti tõendi.
45.24. aprilli 2018. a e-kirjale on lisatud notariaalne volikiri, kus on märgitud, et K. Namm on T. Tamme abikaasa. Pole vaidlust, et see ei vasta tegelikkusele. E-kirjas ei osutanud K. Namm T. Tammele kui enda abikaasale, vaid kui lepingulisele esindajale. Seda volikirja ei koostatud konkreetselt tsiviilasja tarbeks, vaid see anti juba 2. jaanuaril 2018. Niisugust volikirja polnudki võimalik tsiviilasja jaoks anda, sest tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et tunnistajal saab olla esindaja. Lepingulise esindaja olemasolu ei võimaldanud ka see, et volikirja järgi olid T. Tamm ja K. Namm abikaasad. TsMS § 218 lg 1 p-s 5 sätestatud esindusõigus puudutab menetlusosalist, kelleks tunnistaja TsMS §-st 198 tulenevalt ei ole. Volikirjal polnud tsiviilasja lahendamise seisukohalt tähtsust.
46.T. Tamm kuulati tsiviilasjas üle 23. juulil 2018. Ta sõnas, et on OÜ Aseri Sadam investor, kes on sinna raha paigutanud. Sel ajal, kui OÜ Aseri Sadam omandas OÜ-lt Roodevälja Terminal Aseri sadama kinnistud, polnud T. Tamm investor. T. Tamme väitel ei andnud ta M.M. le juhist AS-iga Kalotex läbirääkimisteks. T. Tamm ei teadnud, et M.M. tasus kinnistute soetamiseks O.L. ile sularahas.
47.Kriminaalasjas avaldati T. Tamme kohtueelses menetluses räägitu. T. Tamme sõnul polnud ta tsiviilasja arutamise ajaks näinud sellist dokumenti, millest oleks nähtunud, et M.M. tasus 350 000 eurot O.L. ile. Tema ahjust leitud puruks rebitud paberi tõi talle 2021. aasta alguses ümbriku sees postkastist majahoidja V.P. . T. Tamm järeldas sellest, et paberi eesmärk oli talle ebameeldivuste põhjustamine ja tema ärritamine. Seetõttu rebis T. Tamm paberi tükkideks ja jättis lauale, kust majahoidja võttis selle ja viskas saunaahju. Kohus peab seda usutavaks.
48.T. Tamme ja M.M. vahel polnud alluvussuhet. 11(41)
49.Pole tuvastatud, et K. Namm osales 23. juuli 2012. a laenulepingu sõlmimise protsessis. Teada ei ole, milline oli täpne kliendisuhe K. Nammi ja OÜ Roodevälja Terminal vahel. K. Nammi süüdistatakse osaliselt tegevusetuses, kuid süüdistuses pole toodud näiteks garandikohustust ega teisi asjaolusid, et hinnata tema vastutust tegevusetuses.
50.Maakohus analüüsis tsiviilasjas muu hulgas O.L. ile väidetavat sularahas tasumist. Kohus leidis, et isegi kui see oleks tuvastatud, siis ei saaks seda lugeda tasuks, mis on makstud AS-ile Kalotex kinnistute omandamise eest. Samuti ei võimaldaks see lugeda täidetuks laenukohustust OÜ T.R. Tamme Auto ees. Ka ringkonnakohus oli seisukohal, et nõue tuleb rahuldada, sõltumata sellest, kas M.M. ja OÜ Roodevälja Terminal versioon on tõendatud. Variisikuga sõlmitud laenulepingu tühisust ei tingi see, kui laenuandja ja laenuvõtja soovisid sellise lepingu sõlmimist. K. Nammi süüdistus võltsitud dokumendi kasutamises
51.2. jaanuaril 2018 tõestas notar I.R. volikirja nr 8, kus oli märgitud, et T. Tamm ja K. Namm on abikaasad. Tegelikkuses nad seda polnud. See oli üldvolikiri. Volikirja valmistas ette notari abi Ülle Küngas, kes kontrollis rahvastikuregistrist T. Tamme perekonnaseisu, mida tõendab lisaks tema ütlustele ka Siseministeeriumi 5. veebruari 2021. a vastus päringule. Ü. Künka sõnul jäi volikirja osutus abikaasale aluseks võetud dokumendi põhjast. Keegi ei palunud tal seda lisada. Ka I.R. tunnistas, et see oli inimlik eksimus ja temagi ei märganud, et viide abikaasale jäi volikirja. T. Tammele anti volikirja lugeda. K. Namm saatis volikirja kohtule 24. aprillil 2018. Kirjas oli märgitud, et K. Namm on vandeadvokaat ja T. Tamme lepinguline esindaja.
52.Kuna pole tuvastatud, et notar võltsis volikirja, siis ei saa rääkida ka K. Nammi puhul võltsitud dokumendi kasutamisest KarS § 345 lg 1 mõistes.
53.Isegi kui objektiivselt tuleks kõne alla võltsitud dokumendi kasutamine, poleks täidetud subjektiivne koosseis. K. Namm keeldus kohtus ütluste andmisest ja KrMS § 294 p 1 alusel avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Tema sõnul väljastati volikiri seetõttu, et eelmise volikirja 5-aastane tähtaeg lõppes. Viide abikaasale oli notari eksimus, mida K. Namm ei märganud. Notar tunneb teda mitukümmend aastat ja teab, kes on tema abikaasa. Kohtu arvates on võimalik, et K. Namm päriselt ei märganud volikirjas märget abikaasa kohta. Volikirjas oli oluline volituste ulatus ja muu osa võis jääda piisava tähelepanuta. J.L. u sõnul ei püüdnud K. Namm ega T. Tamm tugineda sellele, et nad on abikaasad. Temagi pidas seda näpuveaks.
54.Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et tunnistajal saaks olla esindajat. K. Nammil polnud õigust T. Tamme esindada. Samuti ei võimaldanud see teha K. Nammil kohtule ettepanekut, mis aitas vältida T. Tamme ülekuulamist. K. Namm pöördus kohtu poole T. Tamme terviseseisundi tõttu. Praktikas ei ole midagi tavatut selles, et tunnistaja haigestumisest teavitab keegi teine. K. Nammil oli võimalik ka ilma volikirjata kirjutada kohtule T. Tamme terviseseisundist. Lisaks ei andnud volikirja esitamine K. Nammile aluse vabaneda T. Tamme abikaasa ja tunnistaja esindajana tsiviilasjas ütluste andmisest. Volikiri pole kohane dokument, mis tõendaks abielu. Pealegi ei tulene TsMS §-st 257, et tunnistaja lähedasel oleks võimalik keelduda ütluste andmisest. Pole ka usutav, et kõigele vaatamata otsustas K. Namm esitada teadlikult kohtule eksliku sisuga volikirja. T. Tamme süüdistus valeütluste andmises
12(41)
55.T. Tamm andis tsiviilasjas ütlusi 23. juulil 2018. Ta vastas küsimustele, kas talle on teada, et O.L. ile on Aseri sadama kinnistute eest tasutud sularahas, mille peale T. Tamm vastas eitavalt. Ta vastas eitusega sellelegi, kui temalt küsiti, kas ta on näinud dokumenti, et O.L. ile on makstud sularahas. T. Tamm teadis alates 17. märtsist 2015, et M.M. oli väidetavalt andnud O.L. ile sularaha, kuid see põhines vaid M.M. öeldul. T. Tammele istungil esitatud küsimused puudutasid aga asjaolu, kas OÜ Roodevälja Terminal on sularahas tasunud. Küsimused ei käinud M.M. kohta. Puruks rebitud paberi järgi andis O.L. ile sularaha üle M.M. , mitte OÜ Roodevälja Terminal. Paberi olemasolu T. Tamme elukohas 2021. aastal ei näita veel, et ta teadis sellest paberist ka tsiviilasja kohtuliku arutamise ajal.
56.Pole tõendatud, et K. Nammil ja T. Tammel oli kokkulepe, et T. Tamm investeerib K. Nammi advokaadibüroole raha üle kandes OÜ-sse Aseri Sadam. Kohus ei näe mõistlikku põhjendust, miks ei saanud T. Tamm kanda raha otse OÜ Aseri Sadam kontole, vaid tegi seda läbi advokaadibüroo. T. Tamm ei eitanud, et tal oli seos OÜ-ga Aseri Sadam, aga alles hiljem. Kohus ei tuvastanud eelnevat kokkulepet selle kohta, justkui võõrandab OÜ Roodevälja Terminal AS-ilt Kalotex ostetud kinnistud OÜ-le Aseri Sadam.
57.T. Tamm ei valetanud, kui ütles, et pole andnud korraldust M.M. le kinnistute soetamiseks AS-ilt Kalotex.
58.T. Tamm ei öelnud istungil, et ta pole M.M. ga ühiselt ühtegi projekti arutanud, mis seostuks Aseri sadamaga. Selle kohta ei küsitud. Prokurör küsis arendamise, mitte arutamise kohta. T. Tamm ei andnud kategoorilist vastust küsimusele, kas talle on saadetud kirju seoses Aseri sadama keskkonnaprobleemidega. Kohus leiab, et T. Tamm ei mäletanud seda. Lisaks on oluline see, et valeütlus saab seisneda üksnes tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Aseri sadama keskkonnanõuete osas toimuv kirjavahetus 2017. ja 2018. aastal ei puudutanud selliseid asjaolusid. (e) Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju T. Tamme kaitsjate kahjuhüvitise taotlus
59.T. Tamme sularaha 110 800 euro arestimine oli õigusvastane. See on kindlaks tehtud Riigikohtu 2. juuni 2022. a määrusega nr 1-21-7774/14. Menetleja rikkumine oli süüline ja põhjustas kahju, sest T. Tamm ei saanud sularaha kasutada teatud aja. Taotletud 8961,14-eurone hüvitis on põhjendatud, vastates sularaha summalt arvestatud 6%-lisele intressile aastas. Põhjendatud on ka 21 497-eurose inflatsioonikahju väljamõistmine. Inflatsioonikahju saab käsitada otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõistes. Selle suuruse saab arvutada tarbijahinnaindeksist lähtuva Statistikaameti ostujõu kalkulaatori abil. Kalkulaatori järgi oli 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta juunini tarbijahinnaindeks 25,7%. Seetõttu tuleb riigilt T. Tamme kasuks välja mõista kokku 30 458,14 eurot (sh välja mõistetud 8961,14 eurot).
60.Taotlus õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. T. Tamme e-postkasti täieliku ligipääsu taotlemisega rikkus menetleja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 lg 2 järgi õigust eraelu puutumatusele ja sõnumisaladust. Rikkumine on toimunud, aga seda saab heastada sellega, et kohus pidas tõendit lubamatuks. Lisaks tehti päring, millega T. Tamme õigusi rikuti, teises kriminaalasjas. K. Nammi kaitsja kahjuhüvitise taotlus
13(41)
61.Kaitsja taotleb SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel hüvitist K. Nammi perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest. Kohus peab seda põhjendatuks. Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrusega tuvastati K. Nammi õiguste rikkumine perearsti ülekuulamisega. K. Namm kutsuti 20. mail 2021 asjas nr 21740000007 kahtlustatavana ülekuulamisele. Tema perearst väljastas samal kuupäeval tõendi, et K. Nammil polnud terviseseisundi tõttu võimalik osaleda menetlustoimingutel 20. maist kuni 4. juunini 2021, mida perearst pikendas kaks korda. Need tõendid saadeti edasi KAPO uurijale, kelle menetluses oli kriminaalasi. Hiljem kuulati perearst üle. Menetlejale said teatavaks K. Nammi terviseandmed. Seega põhjustati talle mittevaralist kahju ja põhjendatud on 1000-eurone hüvitis.
62.Taotlus kahju hüvitamiseks põhjendamatu süüdistuse eest jääb rahuldamata. Süüdistus pole ilmselgelt alusetu. Kohus ei rahuldanud kaitsja korduvaid taotlusi süüdistusakti tagastamiseks.
C. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
(I) APELLATSIOONID
63.Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur, OÜ Roodevälja Terminal esindajad ja T. Tamme kaitsjad. (a) Prokuratuuri apellatsioon Taotlused
64.Prokuratuur taotleb: 1) maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate süüditunnistamist neile esitatud süüdistuses; 2) K. Nammile KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi 4-aastase ning KarS § 345 lg 1 järgi 1-aastase vangistuse mõistmist; 3) K. Nammile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist ning KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel vangistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist, kui ta ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu; 4) K. Nammile KarS §-le 49 tuginedes lisakaristuseks 1-aastase juristina töötamise keelu seadmist; 5) T. Tammele KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi 4-aastase ning KarS § 320 lg 1 järgi 2-aastase vangistuse mõistmist; 6) T. Tammele KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist ning KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel vangistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist, kui ta ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu; 7) T. Tamme suhtes KarS § 491 lg 1 alusel lisakaristuseks 2-aastase ettevõtluskeelu kohaldamist; 8) K. Kangurile KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist; 9) K. Kanguri karistusele KarS § 64 lg 2 ja § 82 lg 2 1 alusel 4 aasta 3 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse liitmist ning lõplikuks karistuseks 8 aasta 9 kuu ja 11 päeva pikkusse vangistuse mõistmist; 10) kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluste rahuldamata jätmist. Kelmus
65.Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt. 14(41)
66.Sõlmküsimus on see, kas laenulepingut saab pidada näilikuks või mitte. Maakohtu põhjendused kelmuse objektiivse koosseisu hindamisel tuginevad suuresti tsiviilkohtu seisukohale, et laen tuli tagasi maksta. Kui vaidlustatud otsuses leituga nõustuda, siis muutub näiliku tehingu regulatsioon sisutuks. On tuvastatud, et kinnistute ostmist rahastas T. Tamm. M.M. andis ütlusi, et OÜ Roodevälja Terminal ei pidanud maksma OÜ-le T.R. Tamme Auto tagasi 400 000 eurot, mis oli mõeldud kinnistute soetamiseks. Kohus ei lähtunud kriminaalasjas kogutud tõenditest, vaid tugines tsiviilkohtumenetluses esitatule. Asjakohatu on kohtu osutus, et laenulepingut kajastati raamatupidamises. Seda tuligi teha, et varjata poolte tegelikku tahet. Kohus leidis ekslikult sedagi, justkui räägiks intressi vähendamine näiliku tehingu vastu. T. Tamm ja M.M. olid arvamusel, et laenu ei teenindata, sest T. Tamm tasaarvestab selle, kui ostab M.M. lt OÜ Roodevälja Terminal. M.M. sõnul andis T. Tamm Roodevälja terminali ehitamiseks ka teisi laene peale kõnealuse 400 000 euro. Need laenud maksis OÜ Roodevälja Terminal tagasi. M.M. sõnas, et ainus laen, mida tagasi ei makstud, puudutas 305 000 eurot, kuna see oli näilik. Selle eest osteti Aseri sadam. 95 000 eurot liikus samuti T. Tammelt OÜ-le Aseri Sadam ja seejärel läbi OÜ Roodevälja Terminal uuesti OÜ-le T.R. Tamme Auto. Kohus tugines põhjendamatult sellele, et M.M. hakkas enda versiooni tõendama alles siis, kui laen oli muutunud sissenõutavaks, mis osutab kohtu arvates sellele, et laenusuhe polnud näilik. Prokuratuuri jaoks on mõistetav, et M.M. hakkas tuginema sellele, et tehing oli näilik, siis, kui OÜ Roodevälja Terminal suhtes esitati pankrotihoiatus ja hiljem hagi. M.M. on jäänud sama versiooni juurde.
67.Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et M.M. le tehti ettepanek võtta üle OÜ Apliron laen. M.M. selgitas selle tagamaid kohtus, sealhulgas selle seotust K. Nammi ja T. Tammega. M.M. sõnu kinnitab e-kiri, mille saatis talle T.L. 9. septembril 2014. Selle kirja manuseks oli tabel, millelt nähtub, et M.M. üheks laenuks oli OÜ Apliron 320 000-eurone laen. See oli osa M.M. väidetud kompromissist.
68.Kohus põhjendas pikalt, et M.M. ütlused on ebausaldusväärsed. Prokuratuur sellega ei nõustu ja leiab, et kohus jättis tema ütlused alusetult kõrvale. Kohus pidas lubatavaks L.K. i ja T.V. ri ütlusi, mis haakuvad M.M. öelduga. Lisaks analüüsis kohus J.L. u ütlusi, aga jättis sellele osale, mis räägib süüdistuse versiooni kasuks, hinnangu andmata.
69.Maakohus pidanuks arvestama T. Tamme elukohast läbiotsimisel leitud käsikirjalise dokumendiga, kus on kirjas järgnev: „Mina O.L. xxxxxx olen saanud M.M. lt xxxxxx vastavalt kinnistumüügilepingu eest 01.08.2012 sularahas 300000 eurot kolmsadatuhat)“. Võttes arvesse seda, mida M.M. sõnas O.L. ile raha üleandmise ja selle kinnituseks käsikirjalise dokumendi vormistamise kohta, saab järeldada, et selle rahaga ostis ta AS-ilt Kalotex kinnistud.
70.Prokuratuurile on ebaselge, miks heitis kohus ette, et pole aru saada, millised fotod ekspertiisile esitati. Keegi ei vaielnud nende fotode asjakohasusele ja lubatavusele vastu. Maakohtu kriitika fotode suhtes on üllatuslik. Prokuratuur taotles ka läbiotsimisel tehtud fotode vaatluse vastuvõtmist. Kohus leidis ekslikult, et seda ei saa vastu võtta, sest protokollil puudub menetleja K.K. u allkiri. K.K. kinnitas istungil, et tema koostas protokolli. Sellest piisab. Ringkonnakohtul tuleb see tõend vastu võtta.
71.Kohus hindas valikuliselt K. Nammi 10. septembril 2012 saadetud e-kirja. Prokuratuur leiab, et K. Namm pidas selles kirjas silmas T. Tamme elukohas läbiotsimisel ahjust leitud dokumente. Kohus asus aga seisukohale, et asjaolu, et K. Namm küsis hoonestusõigust puudutavat lepingut, ei tähenda, et ta ei võinud seda ka varem küsida. Samuti on kummastav kohtu põhjendus OÜ Roodevälja Terminal ja AS-i Kalotex notarilepingu selle punkti kohta, mis räägib tsiviilasjas nr 2-11-19686 hagist loobumisest. Alusetu on kohtu etteheide, et K. Nammi, T. Tamme ja M.M. kokkulepped tulnuks kirjalikult vormistada. M.M. pole jurist ega pidanud ette nägema, et 15(41)
näiliku tehingu tegemist kasutatakse tema vastu ära mitu aastat hiljem. Kohus jättis tähelepanuta K. Nammi ja T. Tamme müügiprotsessile järgnenud tegevuse. Nad sõnasid 2015. aasta kohtumisel, et teavad, et M.M. tasus O.L. ile sularahas 300 000 eurot. Suhete halvenemisel otsustati nõue OÜ Roodevälja Terminal vastu võõrandada OÜ-le MV Finantseeringud ja esitada hagi. Kohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et K. Kangur küsis enne tsiviilvaidlust notari arhiivist dokumente. Ta teadis juba varem T. Tamme ja M.M. kokkulepetest, kui ta soetas nõude OÜ-lt T.R. Tamme Auto. K. Kangur selgitas e-kirja lõpus, et ta esindab juriidilist isikut. See ei saanud olla AS Kalotex. K. Kanguril polnud kirja saatmise ajal põhjust rääkida ka OÜ MV Finantseeringud nimel. Seega esindas ta OÜ-d T.R. Tamme Auto. K. Kangur teadis pettusest.
72.Prokuratuur leiab, et nii e-kirjavahetusest, kannatanu esindaja ja tunnistaja ütlustest ning dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid kõnealuse laenulepingu eesmärgiga varjata seda, et kinnistute tegelik ostja on T. Tamm.
73.Kohus ei analüüsinud kolmnurkkelmust. Ringkonnakohus saab seda teha, tuginedes M.M. ütlustele ja T. Tamme e-postkastist leitud kirjadele. K. Nammi võltsitud dokumendi kasutamine
74.Maakohus leidis ekslikult, et dokumenti ei võltsitud. Notar I.R. puhul lõpetati menetlus seepärast, et ei tuvastatud tahtlust. See ei välista aga seda, et volikirjas polnud valeandmeid. K. Namm pöördus kohtu poole muu hulgas seepärast, et tal on volikirja alusel T. Tamme esindusõigus. K. Namm palus jätta T. Tamme istungil üle kuulamata, vaid teha seda kirjalikult. K. Namm on osutanud T. Tammele ja temaga seotud äriühingutele õigusteenust. Asjaolu, et K. Namm lisas kohtule saadetud kirjale volikirja, näitab, et ta ei tegutse vandeadvokaadina, olenemata sellest, et K. Namm lisas kirjale juurde, et ta saatis selle vandeadvokaadina. K. Namm sai T. Tamme esindada vaid siis, kui ta esines tema abikaasana. Selleks andis talle võimaluse 2. jaanuaril 2018 notari tõestatud volikiri. K. Nammile oli ilmselgelt teada, et ta ei tohi T. Tamme esindada. Kusjuures ka eraldatud kriminaalasjas asus K. Namm esindusõiguse osas erinevatele positsioonidele.
75.K. Namm esitas volikirja eesmärgiga saavutada T. Tamme kirjalik ülekuulamine ja vältida kohustust olla kohtumenetluses tunnistajana üle kuulatud. Prokuratuur peab menetletavat asja sarnaseks Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-36-03 tooduga. Arvesse tuleb võtta sedagi, et K. Namm oli tihedalt seotud Aseri sadama kinnistute müügiga. Ta tegutses võltsitud volikirja kohtule esitades kavatsetult. T. Tamme valeütluste andmine
76.Prokuratuur nõustub kohtuga, et valeütluste andmisel on koosseisupärane selline tegu, millega valetatakse tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Hinnangu peab andma süüdistatavate käitumisele tervikuna. Märgilised on need ütlused, millega T. Tamm distantseerib end kokkulepete sõlmimisest M.M. ga ja kinnistute ostmises osalemisest. See on ümber lükatud teiste tõenditega. Kui T. Tamm poleks pisendanud enda osa toimunus, siis oleks see kinnitanud M.M. versiooni. T. Tamm korraldas Aseri sadama tööd. K. Namm ootas enne lõplike otsuste tegemist alati ära T. Tamme seisukoha. K. Namm teatas 1. septembril 2017 kirjas, et muretseb keskkonnareostuse menetluse algatamise pärast ja ta ei saa lubada, et advokaadibüroo on selles asjas osaline. T. Tamm arutas M.M. ga Aseri sadamaga seotud asju. Kohtu etteheide prokuratuurile sõnakasutuse pärast on põhjendamatu.
16(41)
T. Tamme e-postkasti kasutamine
77.Kohus pidas T. Tamme e-kirjavahetust lubamatuks tõendiks, kuna leidis, et see tulnuks koguda läbiotsimisega ja selle saamine pelgalt menetleja päringu vastusena pole lubatud. Prokuratuur leiab, et kohus ei tohtinuks nii talitada. E-kirjavahetus saadi KrMS § 215 alusel päringuga. Kirjavahetuse kohta tehti vaatlusprotokoll, milles ei tuginetud KrMS § 90 1 lg-s 2 sätestatud andmetele. Kohus jättis arvestamata Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-93-15 toodud seisukohtadega. Prokuröri Alan Rüütli taandamine
78.Kohus taandas 15. novembril 2024 riigiprokuröri A. Rüütli kriminaalmenetlusest. Prokurör andis 4. septembril 2024 loa kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks. Kuna tal oli varem võimalik tutvuda jälitustoimikuga, pidas kohus vajalikuks menetluse õigluse tagamise seisukohalt prokurör taandada. A. Rüütel kinnitas aga, et ta ei tea kaitsjate ja kaitsealuste kõnede sisu. T. Tamme suhtes tehti jälitustoiminguid 27. aprillist 2022 kuni 26. veebruarini 2023. A. Rüütel sai riigiprokuröriks alles 1. oktoobril 2023. Prokuratuur ei teadnud kaitsetaktikast. Ainuüksi jälitustoimikuga tutvumine ei anna prokurörile kogu informatsiooni, mille jälitusasutus on kogunud. Kohtu arusaama järgi peaks taandama iga prokuröri, kes on jälitustoimingute tegemise ajal prokuratuuris tööl ja teab kriminaalmenetlusest või on teinud selles mõne menetlustoimingu. Nii saaks eemaldada iga prokuröri, kes kaitsepoolele ei sobi. Kohus ei kontrollinud, kas telefonikõned, millele taandamisetaotluses on osutatud, päriselt ka toimusid. KrMS § 49 lg-st 1 ei tulene taandamise alust prokuröri või kohtu seotuse korral jälituslubade taotlemise või nende andmisega. K. Nammile ja K. Kangurile küsitlemise võimaldamine
79.Kaitsjad, K. Namm ja K. Kangur kuritarvitasid KrMS § 2882 lg-s 2 sätestatud õigust ja selliselt saadud vastused ei ole lubatavad. Süüdistatava õigus küsimusi küsida ei saa muutuda täiendavaks küsitlemise vooruks, millesse pole kohtul ega prokuröril võimalik sekkuda. KrMS § 2882 lg-st 2 nähtub, et süüdistatava küsitlusvoorus saadud ütlused pole enam osa ristküsitlusest ega saa olla tõendiks. Süüdistatavad küsisid selliste asjaolude kohta, mida kaitsjad varem ei puudutanud. Kohus ei võtnud selles osas aga seisukohta. Kohtuotsusest ei selgu, kas kohus arvestas selliselt saadud ütlustega. Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamine
80.Menetleja süülist rikkumist ei saa tuletada ainuüksi sellest, et Riigikohus pidas 2. juunil 2022 tehtud määruses nr 1-21-7774/14 T. Tamme sularaha arestimist õigusvastaseks. Riigikohus ei öelnud, et tegu oli õigusvastase toiminguga. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut kahju hüvitamise eelduste täidetusele, vaid leidis üksnes Riigikohtu määrusele tuginedes, et toimunud on süüline rikkumine. Vara arestimine ei tekitanud T. Tammele kahju, sest ta hoidis seda sularaha Eestis, aga tema alaline elukoht on Šveitsis.
81.Kohus ei analüüsinud ka K. Nammile tema perearsti ülekuulamise eest välja mõistetud kahjuhüvitise eeldusi. Pelgalt patsiendisaladusega kaitstud teabe andmisest menetlejale ei tulene, et menetleja käitus süüliselt. (b) OÜ Roodevälja Terminal esindajate apellatsioon Taotlused 17(41)
82.Esindajad taotlevad: 1) maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning T. Tamme, K. Nammi ja K. Kanguri süüditunnistamist neile esitatud süüdistuses; 2) kannatanu esindajate menetluskulu hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamist. Süüküsimus
83.Prokuratuuri apellatsioon on põhjendatud ja kannatanu nõustub kõikide selles toodud seisukohtadega. Menetluskulu
84.Kohus rahuldas põhjendamatult kannatanu esindaja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt. Menetluskulu ulatus 36 000 euroni, kuid kohus mõistis välja 32 940 eurot. See seab kannatanu teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Asi on oluliselt mõjutanud M.M. . OÜ Roodevälja Terminal läks pankrotti ja M.M. terviseseisund on halvenenud. Kriminaalmenetlus on mõju avaldanud ka M.M. pereelule. (c) T. Tamme kaitsjate apellatsioon Taotlused
85.Kaitsjad taotlevad: 1) maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti õigusabikuludest 191 973,11 eurot T. Tammele hüvitamata ega rahuldatud T. Tamme taotlust õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks; 2) uue otsuse tegemist, millega jätta vajadusel KrMS § 175 lg 2 kohaldamata vastuolu tõttu PS §-des 11 ja 12 sätestatuga ning mõista T. Tamme kasuks täiendavalt 191 973,11 eurot ja mittevaralise kahju hüvitiseks 16 500 eurot või õiglane summa kohtu äranägemisel; 3) maakohtu otsuse põhiosa muutmist, jättes välja seisukohad ja põhjenduse T. Tamme elukohas 12. jaanuaril 2021 toimunud läbiotsimise protokolli lubatavuse kohta ning asendades need apellatsioonis toodud põhjendusega ja 4) läbiotsimise protokolli, läbiotsimise käigus äravõetud asjade ja dokumentide ning nendele tuginevate tõendite kõrvale jätmist. Läbiotsimisega seotud tõendite lubatavus
86.T. Tamme elukoha läbiotsimine oli õigusvastane, sest selleks polnud ette nähtud tähtaja jooksul antud kohtu luba. Kohus tunnistas selle ekslikult õiguspäraseks. Prokuratuur koostas läbiotsimise määruse 11. jaanuaril 2021. Prokuratuuril tulnuks läbiotsimisest teatada hiljemalt
13.jaanuaril 2021. Eeluurimiskohtunik tunnistas läbiotsimise lubatavaks 14. jaanuaril 2021. KrMS § 91 lg 6 ls 1 sätestab, et läbiotsimise toimetamisel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. KrMS § 91 lg 6 ls 2 näeb ette, et eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. Kuna kohtunik tunnistas läbiotsimise lubatavaks 14. jaanuaril 2021 ehk teisel tööpäeval pärast läbiotsimise toimetamist, ei saa välistada, et prokuratuur ei teavitanud eeluurimiskohtunikku läbiotsimisest seaduses nõutud tähtaja jooksul ehk esimesel läbiotsimise toimetamisele järgneval tööpäeval. Kohtupraktikast tuleneb, et eeluurimiskohtunik peab otsustama läbiotsimise toimetamisel selle lubatavuse läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul (vt RKKK 16.06.2023, 18(41)
1-21-1421/182, p 64). Kuna läbiotsimine riivab oluliselt isiku õigusi ja selline riive võib ajas kasvada, on oluline, et kohtulik kontroll läbiotsimise lubatavuse üle toimuks võimalikult vahetult pärast läbiotsimise alustamist. T. Tamme elukoha läbiotsimise käigus leiti saunaahjust rebitud paber, mida pildistati ja mille põhjal tehti käekirjaekspertiis. Prokuratuur peab seda oluliseks, mis tähendab, et läbiotsimise õiguspärasusest sõltub oluliste tõendite lubatavus. Menetluskulu
87.Kaitsjad esitasid maakohtule menetluskulude nimekirjad ja taotlesid 429 367,88 euro õigusabikulude hüvitamist. Kohus leidis, et T. Tammele tuleb hüvitada õigusabikulud 174 925,94 euro ulatuses ja jätta ülejäänu ehk 254 441,94 eurot hüvitamata. Kohtu otsustus on vähemalt osaliselt põhjendamatu. Õigeksmõistmisel tuleb menetluskulud jätta riigi kanda ja üksnes erandjuhul saab kohus menetluskulusid vähendada või jätta need osaliselt hüvitamata. Kohus ei öelnud, millises ulatuses on kaitsjad teineteise tööd dubleerinud. Jättes mõlema kaitsja õigusabikuludest lausa poole hüvitamata, asus kohus sisuliselt seisukohale, et kaitsjad dubleerisid üksteise tööd tervikuna. Seda pole aga vaidlustatud otsuses põhjendatud. Kohus arvas ekslikult M. Triipani õigusabiarvetelt maha muu kriminaalmenetluses tekkinud vajaliku kulu, mida ei saa aga käsitada tasuna KrMS § 175 lg 2 mõistes.
88.T. Tammele tulnuks hüvitada õigusabikulud vähemalt 184 096,55 euro ulatuses. Kaitsjad ei vaidlusta kohtuotsust osas, milles kohus leidis, et juristi ühe tunni põhjendatud tasu koos käibemaksuga on 150 eurot ja advokaadil 250 eurot.
89.Õigusabikulud tuleks hüvitada aga veelgi suuremas summas ja tunnistada KrMS § 175 lg 2 vajadusel põhiseadusvastaseks. Kriminaalasi on mahukas ja keerukas. Süüdistus pole lihtsakoeline ja prokuratuur muutis seda kohtuliku uurimise lõpu poole. Prokuröre oli mitu. Istungeid oli palju. Kui kaitsjad ei dubleeri teineteise tööd, vaid nende vahel on mõistlik tööjaotus, tuleb neile makstud tasu arvata ühe kaitsja tavapäraseks tasuks. Pole alust jätta osa tasust menetluskulude hulka arvamata KrMS § 175 lg 2 alusel vaid seetõttu, et menetluses osales mitu kaitsjat. Olukorras, kus seadus võimaldab süüdistatavale kuni kolme kaitsjat, piirab ainult ühele kaitsjale makstud tasu hüvitamine ebaproportsionaalselt süüdistatava õigust efektiivsele kaitsele ja rikub PS §-s 25 sätestatud põhiõigust. Riigikohus pole välistanud, et KrMS § 175 lg-s 2 sätestatud piirang võib mõnel juhul osutuda ebaproportsionaalseks. Mahukamas ja keerulisemas asjas on süüdistatav olukorras, kus mitme kaitsja kasutamine on põhjendatud, kuid seadusandja on riigi finantshuvi kaitsmise seadnud sellest kõrgemale. Sel juhul saab rääkida ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest.
90.Juristide õigusteenuse ajakulu oli 97,30 tundi ja advokaatidel 1404,04 tundi. See teeb kokku 365 605 eurot. Sellele tuleb lisada muud kriminaalmenetlusega seoses tekkinud vajalikud kulud 1294,05 eurot. Kokku moodustab see 366 899,05 eurot. Kaitsjad paluvad hüvitada lisaks maakohtu poolt põhjendatuks loetud 174 925,94 eurole veel 191 973,11 eurot.
Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamine
91.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaitsjate taotluse hüvitada T. Tammele 16 500 eurot SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
19(41)
92.Menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust, kui kogus sideettevõtjalt õigusvastaselt säilitatud T. Tamme e-postkasti andmeid (saatmise aeg, saatja nimi, saaja nimi, koopia saaja nimi, e-kirja teema ja manuste nimed). Samuti rikkus menetleja süüliselt menetlusõigust, kui tegi sideettevõtjale päringu T. Tamme e-postkasti sisule ligipääsu saamiseks KrMS § 32 lg 2, § 90 1 lg 1 ja § 215 lg 1 alusel. E-postkasti sisu kogumine nõudnuks jälitusluba, mistõttu oli sisuliselt tegu jälitustoiminguga. Viimaks rikkus menetleja süüliselt menetlusõigust ka sellega, et vaatles T. Tamme e-postkasti sisu, sealhulgas tema kirjavahetust advokaatidega, sekkudes konfidentsiaalsesse teabesse. Rikkumised olid intensiivsed.
93.Maakohus ei võtnud seisukohta sideandmete õigusvastase kogumise suhtes, rikkudes sellega põhjendamise kohustust. Mõistliku suurusega hüvitis on 400 eurot.
94.Kohus leidis, et menetleja ei saanud juurdepääsu T. Tamme e-postkastile lubataval viisil. Selleks olnuks tarvis läbiotsimise luba, aga seda polnud. Kaitsjad sellega ei nõustu ja leiavad, et menetlejal pidanuks olema jälitustoimingu luba. Erinevus läbiotsimise ja jälitustoimingu vahel seisneb selles, et läbiotsimine toimub isiku teadmisel, teine aga salaja. T. Tamme suhtes tehti seda just varjatult. E-postkastist andmete saamisel on rohkem jälitustoimingu (KrMS § 1261 lg 1) kui läbiotsimise (KrMS § 91 lg 1) tunnused. Riigikohus on selgitanud, et e-posti teenuse pakkuja server on asi KrMS § 126 5 lg 1 mõistes. Jälitustoimingu luba on vaja ka KrMS § 126 7 järgi üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajaseks vaatamiseks. Praegu polnud menetlejal jälitustoimingu lube. Euroopa Kohus on leidnud, et arvutisüsteemide (sh mobiiltelefonide, arvutite, elektronkirjade postkastide jms) sisule ja seal olevatele andmetele saab juurdepääsuks õiguse anda üksnes kohus või muu sõltumatu haldusasutus (EKo C-548/21, p 110), kusjuures selliseks sõltumatuks haldusasutuseks ei ole prokuratuur kui kohtueelse menetluse juht ja süüdistusfunktsiooni kandja (EKo C-746/18, p-d 55–57). Menetletavas asjas suurendab rikkumist tõik, et e-postkastiga tutvumiseks puudus kohtu luba.
95.Kohus leidis põhjendamatult, et menetleja rikkumist saab heastada tõendi tõendikogumist väljajätmisega ja et rahalise hüvitise määramine pole põhjendatud. E-postkastis sisaldunud andmete põhjal saab teha palju järeldusi T. Tamme eraelu kohta. Menetleja rikkumine oli raske ja seda saab heastada ainult rahas. Mõistlik kahjuhüvitis on 7500 eurot.
96.Maakohus ei kujundanud seisukohta ka konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise osas. Menetleja tutvus T. Tamme ja tema advokaatide e-kirju lugedes lubamatult konfidentsiaalse teabega. Ka sellega põhjustas menetleja T. Tamme mittevaralist kahju. Kohane hüvitis on 5000 eurot.
97.Kaitsjad peavad lubamatuks läbiotsimisprotokolli, mis tehti teises kriminaalasjas (nr 1-22-2122) ja mille koopia lisati menetletavas asjas toimikusse. Mõlemas asjas kaitseb T. Tamme Kristiina Lee. Asjas nr 1-22-2122 esitasid kaitsjad alles kohtuvaidlustes väite selle kohta, et kohut ei teavitatud läbiotsimisest selleks ette nähtud tähtajal. Prokuratuur märkis osutatud asjas, et läbiotsimisest anti teada tähtaegselt ja see nähtub kohtute infosüsteemist. K. Lee esitas kuvatõmmiste kohtus kuvamisele aga vastuväite, et prokuratuur üritab kohtuvaidluste ajal esitada uusi tõendeid, mida süüdistusaktis pole. Juba novembris 2024 oli K. Leele teada, et prokuratuuril on võimalik näidata, millal saadeti läbiotsimismäärus kohtule. Kaitsjad ei vaielnud 20(41)
läbiotsimise lubatavuse vastu nendel argumentidel, mis on toodud kaitsjate apellatsioonis. Prokuratuur palub ringkonnakohtul jätta arvestamata kaitsjate kirjaliku kaitsekõne. Väide, et läbiotsimisprotokolli ei esitatud kohtule õigel ajal, on pahatahtlik ja sellele tulnuks juba varem tugineda. Prokuratuuril polnud võimalik esitada kohtule andmebaasi väljavõtteid, näitamaks, et läbiotsimisprotokoll saadeti kohtule tähtaegselt, sest kaitsjad esitasid kaitseväite hilinenult. Menetluslikke asjaolusid puudutavaid tõendeid pole mõistlik lisada igale elektrooniliselt esitatud dokumendile, kuna see koormaks toimikut liigselt. Prokuratuurilt ei saa oodata ka seda, et kui tõendi lubatavust ei vaidlustata, siis tuleks tõendile igaks juhuks juurde panna metaandmed jms. Kaitsja esitas õigustamatult enda vastuväite, mille kohta saanuks prokuratuur esitada tõendi, alles kaitsekõnes.
98.Maakohus näitas otsuses, et läbiotsimine tunnistati lubatavaks selleks ette nähtud aja jooksul. Lisaks eeluurimiskohtunikule tuleb läbiotsimise lubatavust hinnata ka kohtul kohtumenetluses. Kaitsjad ei teinud etteheiteid läbiotsimise tegemise alustele ega selle toimingu läbiviimisele.
99.Apellatsioonis on leitud, et läbiotsimise lubamatus toob kaasa ka sellega saadud tõendite kohtukõlbmatuse. Riigikohus on märkinud, et kuigi pole välistatud, et tõendi lubamatus võib tingida ka sellest saadud info abil kogutud teise tõendi lubamatuse, pole see üldkehtiv reegel (RKKK 09.12.2024, 1-21-5115/53, p 45). Eestis ei kehti mürgitatud viljapuu doktriin. Lähtuda tuleb tõendite vaba hindamise põhimõttest. Kuna kaitsjad esitasid väite läbiotsimise lubatavuse osas hilinenult, tuleb apellatsioon jätta selles osas rahuldamata. Õigusteenuse kulu
100.Prokuratuur nõustub maakohtuga. Kohtupraktikaga on vastuolus kaitsjate öeldu, justkui tuleks kaitsjatasu hüvitamisel aluseks võtta kulutatud tundide ja makstud tasu korrutis ilma tegelikku õigusteenuse sisu hindamata. Prokuratuur ei nõustu ka sellega, et kaitsjad jagasid kohtuistungitel enda ülesanded ja mõlemale kaitsjale pidanuks hüvitama tasu istungitel osalemise eest. Kaitsjatasu tuleb vähendada isegi sellises olukorras, mil kaitsja esitab erinevates menetlustes sisult sarnaseid menetlusdokumente. Seadus ei keela rohkem kui ühe valitud kaitsja kaasamist kohtumenetlusse, kuid seadusandja on teinud selge erandi neile tasu hüvitamises. Kaitsjate arvetelt (eelkõige neilt arvetelt, mis puudutavad kohtuistungeid) ei nähtu tööjaotust.
101.KrMS § 175 lg 2 on põhiseaduspärane. See ei välista mitme kaitsja tasu hüvitamist, vaid seab piiriks ühe kaitsja mõistlikult tasustatud töö. Kui kaitsjad on kaitseülesande jaganud või seda saab selgelt eristada arvete põhjal, saabki kohus mõista tasu välja mõlemale kaitsjale täies mahus. Kaitsjad ei põhjendanud, millises osas erinevad nende osutatud õigusteenused. Mõlemad osalesid kohtuistungitel selget rollijaotust omamata. Isikul ei saa tekkida õigustatud ootust, et tema makstud õigusabikulud hüvitatakse õigeksmõistva kohtuotsuse korral igal juhul täies mahus. Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamine
102.Päring, millega saadi juurdepääs T. Tamme e-postkastile, tehti kriminaalasjas nr 20913000001 (kohtuasja nr 1-22-2122). Tema kaitsja K. Lee esitas samadel argumentidel taotluse kahju hüvitamiseks ka asjas 1-22-2122, mille Harju Maakohus jättis rahuldamata. Selle kahju osas saab otsuse langetada ainult osutatud asjas nr 1-22-2122.
103.E-postkastile juurdepääsu saamine päringuga pole õigusvastane. (b) T. Tamme kaitsjate vastus prokuratuuri ja kannatanu esindajate apellatsioonidele 21(41)
104.Prokuratuur leiab ekslikult, et maakohus tugines lubamatutele tõenditele. Kohus ei osutanud T. Tamme e-postkasti kirjadele, vaid rääkis perearsti tõendist, mis saadi Viru Maakohtust menetleja päringuga. Kohus ei käsitanud I.R. e-kirja tõendina, ent kaitsjate kirjavahetust pidas tõendiks. Kohus talitas õigesti, sest need on erinevad tõendid. I.R. kirjas öeldu pole ütlus, sest ta ei andnud neid menetlejale. Sellega sooviti tõendada tõendamiseseme asjaolu, aga kaitsjate kirjavahetusega menetluslikku asjaolu. Kohus ei hinnanud valesti ka K. Nammi 10. septembri 2012. a e-kirja.
105.Kohus ei eksinud põhjendamiskohustuse vastu ja hindas muu hulgas prokuratuuri väiteid. Prokuratuuri viide Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-8-13 märgitule on eksitav. Kohtu põhjendused võivad kokku langeda ühe menetlusosalise väidetega. Kaitsjad käsitlesid kohtuvaidlustes väiteid, mille suhtes prokuratuur enda seisukohta ei esitanud.
106.Kuna kohus ei tuvastanud pettust, ei pidanud ta süüküsimust enam edasi lahendama. Lisaks sellele leiavad kaitsjad, et OÜ Roodevälja Terminal ei kannatanud ka varalist kahju.
107.Maakohus käsitles põhjalikult laenulepingu sõlmimist ja täitmist puudutavaid asjaolusid ega tuginenud üksnes tsiviilasjas tuvastatule. Prokuratuuri toodud asjaolud ei lükka ümber seda, et sõlmiti kehtiv laenuleping. Prokuratuur peab oluliseks T. Tamme seotust kinnistute ostmisega. See pole aga määrav ega mõjuta laenulepingu kehtivust. Tartu Ringkonnakohus leidis 26. veebruari 2019. a otsuses, et laenulepingu kehtivust ei mõjuta asjaolud, et T. Tamm mõjutas lepingu sõlmimist, ega ka see, kui OÜ-d Roodevälja Terminal kasutati lepingu sõlmimise vahendina ja M.M. pakkus vahendust. Ringkonnakohtu need seisukohad seisnesid materiaalõiguse kohaldamises. Prokuratuuri positsioon on vastuoluline. Kui T. Tamm pidi tasaarvestama laenu M.M. lt OÜ Roodevälja Terminal ostes, siis see osutab sellele, et laenulepingu järgne nõue oli olemas. Pole tõendeid laenusuhte kummutamiseks.
108.Tsiviilasjas nr 2-17-10142 mõisteti M.M. lt välja 206 239 eurot, mis näitab, et kõiki võlgnevusi ei tasutud vabatahtlikult. On ebaselge, miks ta tagastas 95 000 eurot, kui see ei ole osa laenust.
109.M.M. positsioon on ajas muutunud. Ta käitus esialgu nii, nagu ta oleks võlgu, aga siis kui võlausaldaja soovis laenu tagasi saada, muutus M.M. tegevus. Laenulepinguga saadud summa edasine kasutamine ei kõiguta sellise lepingu kehtivust. J.L. u ütlused põhinevad suuresti M.M. lt saadud teabel.
110.Kohus leidis õigesti, et T. Tamme elukoha läbiotsimisel avastatud käsikirjaline dokument ei tõenda seda, just nagu oleks OÜ Roodevälja Terminal maksnud AS-ile Kalotex kinnistute eest dokumendile märgitud summa. Dokumendilt nähtub, kuidas üks füüsiline isik on saanud teiselt füüsiliselt isikult 300 000 eurot, nimetatud on kinnistut ainsuses ja äriühingute vahelises kinnistute müügilepingus oli fikseeritud kindel müügihind.
111.Kohus keeldus põhjendatult T. Tamme elukoha läbiotsimisel leitu kohta koostatud 17. novembri 2021. a vaatlusprotokolli vastuvõtmisest. See protokoll on allkirjastamata ja sel pole tõendusväärtust.
112.Prokuratuuri apellatsioonist ei nähtu, kuidas oli tsiviilasjas nr 2-11-19686 kohtuvaidluse lõpetamine OÜ Roodevälja Terminal huvides.
113.Prokuratuuri osutus M.M. juriidilisele asjatundmatusele ei toeta süüdistust. Prokuratuur ei väida, et M.M. ennast oleks petetud. K. Namm polnud laenulepingu pooleks ega olnud seotud 22(41)
sellega. M.M. on pikalt ettevõtlusega tegelenud ja peaks põhiasju teadma. Rebitud paberist nähtub, et maksti 300 000 eurot müüja juhatuse liikmele O.L. ile. Maksja oli kannatanu juhatuse liige füüsilise isikuna. M.M. sai sularaha enda pangakontolt, millele kandis raha OÜ Roodevälja Terminal. M.M. väitel laekusid need vahendid sinna varem osanikuna antud laenude tagastusena. Seega on M.M. enda ütlustega tõendatud, et ta maksis O.L. ile enda sularaha. Polnud kokkulepet, et OÜ Roodevälja Terminal ei pea laenu tagasi maksma. See tähendab, et kohtuid pole milleski eksitatud.
114.Tõik, et K. Kangur küsis arhiivist andmeid ja tutvus dokumentidega, näitab üksnes seda, et ta soovis enne nõude omandamist asjaolud iseseisvalt objektiivsest allikast selgeks teha. Talle ei olnud asjaolud selged. Kuna arhiivi andmetest ei ilmnenud, et OÜ Roodevälja Terminal vastuväited oleksid põhjendatud, siis võis K. Kangur eeldada, et nõue on põhjendatud ja see on otstarbekas omandada. Prokuratuuri arvamus, et OÜ-d MV Finantseeringud sooviti näidata erapooletu hagejana, kes saab end eelnevast distantseerida, on oletuslik.
115.Maakohus leidis õigesti, et M.M. ütlused on ebausaldusväärsed. L.K. i, T.V. ri ja J.L. u ütlused ei kinnita M.M. versiooni. Prokuratuur ei taotlenud suulist menetlust, ehkki soovib, et ringkonnakohus annaks M.M. ja osaliselt ka T.V. ri ütlustele maakohtuga võrreldes teistsuguse hinnangu ning teeks erinevalt maakohtust süüdimõistva kohtuotsuse. Ringkonnakohus ei saa seda aga teha, sest prokuratuur ei taotlenud suulist menetlust ega nende uut ülekuulamist apellatsioonimenetluses (vt RKKK 10.05.2023, 1-20-2143/156, p 21).
116.Foto käsikirjalisest dokumendist ja seda puudutav ekspertiis pole olulised tõendid. Maakohus andis nendele tõenditele õige hinnangu. Prokuratuurile ei saanud tulla see üllatuslikult. Kaitsjad osutasid ekspertiisi puudutavatele murekohtadele kaitsekõnes ja prokuratuur saanuks vastata. Prokuratuur ei taotlenud ka kohtuliku uurimise uuendamist ega ole apellatsioonis esitanud selle kohta uusi taotlusi.
117.Õige on ka kohtu seisukoht, et menetlejal polnud õigust nõuda sideettevõtjalt T. Tamme e-kirjade sisu. Menetleja küsis ja sai T. Tamme e-postkasti sisu sideteenuse pakkujalt. Sideteenuse pakkujal polnud õigust anda menetlejale välja enda serveris asuvat koopiat T. Tamme e-postkasti sisust KrMS § 32 lg 2 ja § 215 lg 1 kohase nõudekirja ega ka KrMS § 90 1 järgi päringuga. Seadusandja pole pannud sideettevõtjale kohustust väljastada serveris asuvate ekirjade sisu. Kui mitmete elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete kogumiseks on tarvis kohtulikku kontrolli, siis ei saa põhiõigusi veelgi enam riivava e-kirjade sisu andmine ilma kohtuliku kontrollita olla mõeldav (vt ka RKKK 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 103).
118.Prokuratuuri väide, et süüdistatavate küsitlusvoorus räägitu pole KrMS § 288 2 lg-st 2 tulenevalt tõend, on ekslik. Muidu ei saaks ka kohtu küsimustele vastamist käsitada tõendina, sest seegi järgneb ristküsitlusele. Prokuratuur ei toonud põhjendusi, miks ei pidanuks süüdistatavatele andma küsitlemise võimalust.
119.Nõustuda ei saa, et T. Tamme, K. Nammi ja M.M. vahel väidetavalt sõlmitud kokkulepped Aseri sadama kinnistute soetamiseks on nii tsiviil- kui ka kriminaalasjas olulised asjaolud. Prokuratuuri väited on üldsõnalised ja alusetud.
120.Prokurör A. Rüütli taandamine oli põhjendatud. Prokuröril on kohtueelse menetluse juhina võimalik kogu jälituse käigus kogutud teabega tutvuda ja kui ta teab, et sellisest teabest võib ilmneda süüdistuspoole jaoks eelist andvat teavet, ei takista miski tal tutvuda ka selliste kõnesalvestistega, mida jälitustoimingu protokollis ei kajastata. Pole usutav, et prokurör ei 23(41)
teadnud, et T. Tamme ja tema kaitsjate vahelisi kõnesid kuulati pealt. Prokuratuuri etteheited on põhjendamatud.
121.Kohus ei eksinud, kui tuvastas, et T. Tammele on kriminaalmenetlusega tekitatud kahju ja see tuleb hüvitada. Kui menetlusõiguse rikkumine on kindlaks tehtud, siis ei pea enam eraldi näitama, et see oli ka süüline. Süü puudumise tõendamise kohustus on SKHS § 7 lg 2 kohaselt menetlejal. T. Tamm elas lisaks Šveitsile ka Eestis ja pole põhjust öelda, et ta ei kasutanud Eestis hoitavat sularaha. Seda raha ei saanud ta arestimise tõttu kasutada ja selle ostujõud vähenes. (c) K. Nammi kaitsja vastus prokuratuuri ja kannatanu esindajate apellatsioonile
122.Prokuratuuri apellatsioonis pole vaidlustatud kohtuistungil sekkumata jätmist ega K. Nammi ette valmistatud nõude loovutamise teatist puudutavat süüdistuse osa. Seega loobus prokuratuur toodud osas süüdistusest. Apellatsiooni põhjal pole ka selge, kas prokuratuur taotleb süüditunnistamist esialgse või muudetud süüdistuse alusel.
123.Prokuratuuri viide Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-8-13 märgitule on eksitav. Kohtu põhjendused võivad kokku langeda ühe menetlusosalise väidetega.
124.Kaitsjad esitasid notari e-kirjad menetluslike asjaolude tõendamiseks KrMS § 63 lg 2 mõistes. Prokuratuuri etteheited on alusetud.
125.Prokuratuur tugines kohtus uurimata tõenditele, rikkudes KrMS § 300 lg-t 1. K. Nammi KAPO-le saadetud vastuseid ei uuritud kohtus. Prokurör refereeris neid aga pikalt süüdistuskõnes ja pidas neid lausa ütlusteks. Need K. Nammi kirjalikud selgitused saadi õigusvastaselt. Menetleja järelepärimises ei osutatud K. Nammi menetlusseisundile. Sellistele selgitustele ei tohi tugineda (vt ka RKKK 01.04.2022, 1-20-5071/72, p 36), mida leidis õigesti ka maakohus. On kummastav, et prokuratuur lisas apellatsioonile täismahus süüdistuskõne kirjaliku versiooni.
126.Võltsitud volikirja süüdistus on alusetu. T. Tamm oli tsiviilasjas tunnistaja, kellel ei saanud olla esindajat tsiviilkohtumenetluses (TsMS §-d 217 ja 218). Seepärast ei saanud T. Tamme esindajaks olla isegi tema abikaasa. Volikirjas sisalduv viide abikaasale oli ekslik ja see ei andnud K. Nammile õigusi. Ekslik on ka prokuratuuri arvamus, et volikiri oli võltsitud. KarS § 345 eeldab, et kasutatakse võltsitud dokumenti, mis tähendab, et enne peab olema toime pandud kuritegu KarS § 344 järgi. Prokuratuur leidis ekslikult, et volikirja parandati alles mõni aeg hiljem pärast vea avastamist. Notari väitel tegi ta seda juba aprillis 2018, kui talle sai viga teatavaks.
127.Kohus märkis õigesti, et on usutav, et K. Namm küsis 10. septembri 2012. a e-kirjaga 26. märtsi 2023. a AS-i Kalotex ja OÜ T.R. Tamme Auto 2003. a hoonestusõiguse lepingut. Selle lepingu pooleks polnud M.M. ega OÜ Roodevälja Terminal. 27. detsembril 2013 palus K. Namm 1. augusti 2012. a notariaalset müügilepingut, millega OÜ Roodevälja Terminal omandas AS-ilt Kalotex kinnistud, millele oli hoonestusõigus seatud.
128.M.M. ütlused on ebausaldusväärsed. Need on vastuolulised. M.M. on varemgi jätnud laene tagastamata. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 esitati M.M. ja OÜ Roodevälja Terminal vastu kaks nõuet kahe erineva laenulepingu alusel, mõlemad nõuded rahuldati, ehkki M.M. vaidles neile vastu. Pole vaidlust, et OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto otsisid erinevaid
24(41)
koostöövõimalusi, sh võimalikku ühinemist või osaluse omandamist. See oleks mõjutanud ka nendevahelist laenusuhet, kuid ei muuda varasemat võlasuhet olematuks või näiliseks.
129.J.L. u, M.M. , K. Nammi ja T. Tamme 2015. a kohtumise käigus heitis T. Tamm J.L. u sõnul ette seda, miks M.M. tasus O.L. ile sularahas. See näitab, et varasemat kokkulepet polnud. Pole tõendatud, et K. Namm osales laenulepingu läbirääkimistel või nägi lepingut enne seda, kui kinnistud omandas OÜ Roodevälja Terminal.
130.Prokuratuuri väide, et süüdistatavate küsitlusvoorus räägitu pole KrMS § 288 2 lg-st 2 tulenevalt tõend, on alusetu.
131.E-kirju saab välja nõuda vaid kohtu loal. Asja materjalidest nähtub, et uurija saatis 20. jaanuaril 2021 AS-le Telia Eesti päringu T. Tamme e-postkastile ligipääsu saamiseks, tuginedes KrMS § 32 lg-le 2, § 901 lg-le 1 ja § 215 lg-le 1. Välja nõuti kogu postkasti sisu ilma seda kahtlustuse ajavahemikuga piiramata. Riigikohus on leidnud, et PS § 43 hõlmab seda, kui e-kiri on teel (ärasaatmisest kuni saajani jõudmiseni) (RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p-d 816–817). Samas võib e-kirjaga tutvumine olla lubamatu ka siis, kui toimepanija ei kasuta kirja saaja (ega saatja) e-posti kontot, vaid juurdepääsuks kasutatakse näiteks teenusepakkuja juures säilitatavat e-kirja faili koopiat (RKKK 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 103). AS-i Telia Eesti meiliteenus on üldkasutatav ja sellele kohaldub PS §-s 43 sätestatu ilma reservatsioonideta. See on erinev olukord sellest, kui menetleja küsib päringuga e-kirju Riigikogu meiliserverist, sest sellisel juhul ei saa rääkida avalikust üldkasutatavast meiliteenuse pakkujast. Kui tõlgendada üldkasutatava meiliteenuse pakkuja serveris säilitatavad e-kirjad PS § 43 kaitsealast välja, siis muutub suurem osa üldkasutatavast kommunikatsioonist Eestis kaitsetuks, eriti on see nii siis, kui küsitakse sideandmeid: sõnumi sisu ei saa olla vähem kaitstud kui selle saatmist puudutavad andmed. E-kirjad sisaldavad ka metaandmeid, millest nähtuvad näiteks sõnumi saatmise aeg, meiliserverite asukohad jne, mis langevad ESS § 1111 lg-s 3 toodu alla.
132.17. novembri 2021. a vaatlusprotokoll on lubamatu tõend. On olemas kahtlus, et vaatlusprotokolli ei koostatud 17. novembril 2021, ehkki menetleja üritab tagantjärele seda digiallkirjaga sellisena näidata.
133.K. Nammi perearsti ebaseadusliku ülekuulamisega tekitatud kahju hüvitamine on põhjendatud. Kui menetlusõiguse rikkumine on kindlaks tehtud, siis ei pea enam eraldi näitama, et see oli ka süüline. Süü puudumise tõendamise kohustus on SKHS § 7 lg 2 kohaselt menetlejal. Prokuratuur pole esitanud tõendit ega ka väitnud, et menetlejal puudus süü. Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrusega tuvastati K. Nammi õiguste rikkumine seoses perearsti ülekuulamisega. Kohus tuvastas sisuliselt raske hooletuse avaliku teenistuse seaduse § 74 lg 4 järgi. Rikkumise raskust süvendab see, et prokuratuur ei väljastanud kaitsjale korduvatele taotlustele vaatamata perearsti ülekuulamisprotokolli ja Riigiprokuratuur eiras hiljem kaebust lahendades Riigikohtu praktikat ning tugines menetleja käitumist õigustades kehtetule õigusaktile. Prokuratuur ega KAPO pole enda eksimust siiani tunnistanud ega vabandanud. (d) K. Kanguri kaitsja vastus prokuratuuri ja kannatanu esindajate apellatsioonile
134.Süüdistusakt on puudulik ja selle põhjal ei saa teha süüdimõistvat kohtuotsust. Apellatsioon on põhjendamatu ja sisaldab eksitavaid seisukohti.
135.Lepingu näilikkus pole faktiline asjaolu, vaid õiguslik hinnang lepingule. See ei sõltu ühe osapoole arusaamast. Näilikkus peab olema ühine tahe. Süüdistuses pole toodud asjaolusid selle
25(41)
kohta, milles tegelikkuses kokku lepiti. Prokuratuuri väited on deklaratiivsed. Laenuandja kandis laenusumma üle laenusaajale ja tegutses aastaid selle nimel, et laen tagastatakse.
136.Prokuratuuri apellatsioonis tehtud etteheited maakohtule on alusetud. Apellatsioon on M.M. ütlusi puudutavas osas põhjendamatu. Kohus analüüsis M.M. ütlusi põhjalikult ega tunnistanud neid aprioorselt ebausaldusväärseks. M.M. räägib vaid seda, mida ta endale kasulikumaks peab ja ta on korduvalt valetanud. M.M. on olnud valmis dokumente võltsima, need kohtule esitama ja kohtule istungil valetama. Usaldusväärne pole ka O.L. i nimel vormistatud kinnituskiri. Kõigest mõni kuu enne Aseri sadama kinnistutega toimunud tehinguid tunnistati O.L. süüdi KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 (valeütlustele andmisele kihutamine) ja KarS § 316 järgi (tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine). O.L. i arvelduskontolt ei nähtunud 1. augusti 2012. a järel, et tema käsutuses olnuks märkimisväärses koguses sularaha. Aseri sadama kinnistute väärtus ei saanud olla kuigi suur – kutseline kinnisvara hindaja pakkus selles 25 000 eurot. M.M. ei andnud O.L. ile 300 000 eurot sularaha. Maakohus leidis, et pole välistatud, et O.L. oli nõus kirjutama paberi 300 000 euro saamise kohta vastutasuks M.M. kinnituse eest maksta 40 000 eurot. Prokuratuur ei taotle M.M. uut ülekuulamist, ehkki soovib, et ringkonnakohus annaks talle teistsuguse hinnangu kui maakohus ja tunnistaks süüdistatavad erinevalt maakohtust süüdi.
137.Kõiki prokuratuuri apellatsioonis osutatud tunnistajate (nt L.K. i) ütlusi hindas maakohus õigesti. Nad said tõendamiseset puudutavatest asjaoludest teada M.M. lt. KrMS § 15 lg 3 ja § 66 lg 21 keelavad sellistele tunnistajate ütlustele tuginemise.
138.Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas, et kostjal tuleb tõendada laenu tagasimaksmise kohustuse puudumist, mitte aga seda, kes, kellele ja kuidas maksis ning millised dokumendid koostati. Maakohus leidis praeguses asjas sama. Ringkonnakohus oli ka seisukohal, et isegi siis, kui tõendatud oleks kostja versioon, tuleks hagi ikka rahuldada. Seega pole tuvastatud kelmuse objektiivse tunnusena eksimusse viimine. Hagis sisalduvad faktilised asjaolud on õiged. Riigikohus otsustas jätta selle asja menetlemata.
139.K. Kanguri puhul pole täidetud ka kelmuse subjektiivne koosseis. Ta ei teadnud OÜ Roodevälja Terminal laenu tagasimaksmise kohustuse olemasolust või selle puudumisest. Kohus tuvastas, et K. Kanguri 1. märtsi 2018. a kinnitus vastas tõele. K. Kangur ei teadnud paberist. OÜ MV Finantseeringud tagastas hiljem laenu. K. Kangur küsis e-kirjaga notari arhiivist enne tsiviilvaidlust dokumente, et selgitada välja kõik olulised asjaolud. Ta ei viibinud 2012. aastal laenulepingu tingimuste kokkuleppimise ega lepingu sõlmimise juures. K. Kangur ei teadnud, et OÜ-l T.R. Tamme Auto polnud OÜ Roodevälja Terminal vastu nõuet.
140.Kannatanu ei pidanud ka ise laenulepingut näilikuks, mida näitab näiteks M.M. makstud 95 000 eurot laenu tagasimakseks. Sellele osutab ka kannatanu raamatupidaja L.K. i ja OÜ T.R. Tamme Auto raamatupidaja T.L. kirjavahetus. Viimane küsis, kas kannatanu tasub ka laenuintressid osaliselt, saades vastuseks, et M.M. ei soovi intresse igakuiselt maksta. Pole usutav, et raamatupidaja ei teadnud sellest, et laenu tagasimaksmise kohustust tegelikkuses ei eksisteeri.
141.Kannatanu võis VÕS § 171 lg 1 järgi esitada uuele võlausaldajale ehk OÜ-le MV Finantseeringud kõik sellised vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja ehk OÜ T.R. Tamme Auto vastu.
142.Prokuratuuri viide Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-8-13 märgitule on eksitav. Kohtu põhjendused võivad kokku langeda ühe menetlusosalise väidetega.
26(41)
143.T. Tamme e-kirjavahetus on lubamatu tõend. Prokuratuuri osutus Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-93-15 on ekslik. Menetleja võis toime panna kuriteo, kui sekkus õigusvastaselt kommunikatsiooniprotsessi. Kaitsja viitab Euroopa Kohtu lahenditele asjades nr C-548/21 ja C-746/18 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestati Euroopa elektroonilise side seadustik. Prokuratuur ei saa juurdepääsuluba anda. T. Tamme e-postkasti sisu saadi ilma nõutava kohtu loata. See rikub lisaks muule Euroopa Liidu õigust. ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 toodud andmed on välja nõutud õigusvastaselt.
144.Pildid ühest ja samast paberist koos vaatlusprotokollis kajastatud menetleja kirjeldusega on asjakohatud ega muuda maakohtu järeldusi.
145.Prokuratuur taotleb K. Kangurile ebaproportsionaalset ning seaduse ja kohtupraktikaga vastuolus olevat karistust.
D. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
SISSEJUHATUS
146.Kolleegium leiab, et prokuratuuri apellatsioonis toodud väited ei tingi maakohtu otsuse tühistamist osas, mis puudutab õigeksmõistmist. Vaidlustatud otsus sisaldab üksikasjalikku tõendite analüüsi ja maakohtu põhjendamise käik on enamjaolt asjakohane. Kohus hindas tõendeid igakülgselt ja osutas tõendeid kõrvutades sellistele olulistele küsitavustele, mis seavad süüdistuse versiooni paikapidavuse kahtluse alla. Ringkonnakohus leiab prokuratuuri apellatsiooni piiresse jäädes, et maakohtu otsuse põhjal esile kerkivad kahtlused nii kelmuse, võltsitud dokumendi kasutamise kui ka valeütluste andmise tõendatuse osas tuleb KrMS § 7 lg-le 3 tuginedes tõlgendada süüdistatavate kasuks. Kolleegium ei pea tarvilikuks korrata kõiki maakohtu põhjendusi, vaid osutab olulisemale osale ja keskendub prokuratuuri apellatsiooni väidetele vastamisele. Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga osaliselt kriminaalmenetluses tekitatud kahju ja menetluskulude hüvitamise osas, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise.
147.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha prokuröri A. Rüütli taandamise, KrMS § 2882 lg 2 kohaldamise ja T. Tamme e-postkastile juurdepääsu hankimise suhtes (I). Seejärel põhjendab kolleegium, miks tuleb maakohtu otsus õigeksmõistmise osas jätta prokuratuuri apellatsiooni piires muutmata (II). Pärast seda lahendab kohus apellatsioonid kriminaalmenetlusega tekitatud kahju (III) ja enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulude hüvitamise küsimuses (IV). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja otsustab kaebemenetluse kulude üle (V). (I) Menetluslikud küsimused Prokuröri taandamine
148.Viru Maakohtu 15. novembri 2024. a määrusega taandati menetletavas kriminaalasjas prokurör A. Rüütel, kuna tal oli väidetavalt võimalik tutvuda jälitustoimikuga, mis kajastas muu hulgas T. Tamme telefonikõnesid kaitsjatega. Sellest tingituna leidis kohus, et menetluse õigluse tagamiseks tuleb prokurör KrMS § 49 lg-le 6 tuginedes menetlusest kõrvaldada (vt maakohtu otsuse lk 14, p 18 ja Viru Maakohtu 15. novembri 2024. a määruse p-d 11, 14 ja 16).
27(41)
149.Osutatud taandamise määrusest nähtub, et prokuröri taandamise küsimust lahendades ei tuvastatud KrMS § 49 lg-s 1 nimetatud taandamise alust. Kõne all oli prokuröri erapooletus KrMS § 49 lg 6 mõistes. Riigikohus on leidnud, et sellel alusel on taandamine võimalik üksnes juhul, kui tehakse kindlaks niisugune hoiakutest ja väärtushinnangutest lähtuv arusaam, mis osutab selgele eelarvamusele. Prokuröri puhul on oluline, et tema otsustused poleks kantud sellistest sisemistest motiividest, mis ei puuduta ametialaste ülesannete hoolsat täitmist (näiteks väärtushinnangutest tulenev eelarvamus kahtlustatava või süüdistatava suhtes või isiklik huvitatus kriminaalmenetluse tulemusest). (Vt RKKK 08.06.2009, 3-1-1-46-09, p 9.4.) Kolleegium osutab sellelegi, et KrMS § 52 lg 2 järgi ei ole prokuröri varasem osalemine samas kriminaalmenetluses prokurörina tema taandumise alus.
150.Viru Maakohtu 15. novembri 2024. a määrusest selgub, et A. Rüütli enda väitel ei tutvunud ta kõnealuse jälitusteabega ja selles kohus ei kahelnud. Ühtlasi ei tuvastanud kohus ühtki muud faktilist asjaolu, mis seadnuks objektiivselt A. Rüütli erapooletuse küsimärgi alla (vt viidatud määruse p 16). Kolleegium leiab, et pelk võimalus, et A. Rüütel sai tutvuda T. Tamme ja kaitsjate telefonikõnede sisuga, ei osuta veel sellele, et olemas oli selge põhjus kahelda prokuröri erapooletuses. Ka ei näita selline hüpoteetiline võimalus seda, et A. Rüütli osalusel toimuv kohtumenetlus oleks paistnud ebaausa ja -õiglasena. T. Tamme kaitsjate vastuses prokuratuuri apellatsioonile on prokuröri taandamisega nõustutud, kuid kaitsjad tuginevad samuti suuresti vaid oletusele, et prokurör teadis T. Tamme ja kaitsjate kõnede pealtkuulamisest ning kasutas seda ilmselt ära. Kolleegiumi arvates jääb sellest vähemasti menetletavas asjas väheks, et rääkida KrMS § 49 lg 6 järgi prokuröri taandamise aluse olemasolust.
151.Sõltumata aga sellest, kas pidada prokuröri A. Rüütli taandamist põhjendatuks või mitte, ei too tema taandamine kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Prokuratuuri apellatsioonist ei ilmne, et taandamine oleks rikkunud näiteks KrMS § 339 lg 1 p 12 mõistes ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet või et sellega kaasnes KrMS § 339 lg 2 järgi ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. KrMS § 2882 lg 2 kohaldamine: süüdistatavate küsitlemise vooru tähendus
152.Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et KrMS § 2882 lg 2 järgi toimuvas küsitlemise voorus pole võimalik süüdistatava küsimustele antud tunnistaja vastuseid käsitada osana tunnistaja ütlustest, mistõttu ei saa neid kasutada tõendina. KrMS § 288 2 lg 2 näeb ette, et süüdistatav võib esitada tunnistajale küsimusi pärast ristküsitlust kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise huve. KrMS § 2882 pealkiri on „Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja süüdistatava õigused ristküsitluses“. Kuigi KrMS § 288 2 lg 2 räägib tõesti teiste seas süüdistatava õigusest esitada kohtu loal küsimusi pärast ristküsitlust, ei järeldu sellest, et tema küsimustele antud vastused pole enam osa ütlustest ega käsitatavad tõendina. Vastupidisel juhul kerkib esile küsimus, mille jaoks on süüdistatavale (aga ka kannatanule, kolmandale isikule ja tsiviilkostjale) ette nähtud KrMS § 288 2 lg 2 järgne küsimuste esitamise õigus. KrMS § 2882 lg-st 2 ega ka mõnest teisest sama seaduse sättest ei tulene piirangut tugineda süüdistatava küsitlusvoorus saadud vastustele. Kolleegium ei näe ka võimalust tõlgendada KrMS § 2882 lg-t 2 süüdistatava kaitseõigusi nii oluliselt piiravalt, et tema küsimustele antud vastuseid ei saa arvestada tunnistajate ütluste kui tõendina. Ringkonnakohus jagab kaitsjate arvamust, et muidu ei saaks isegi kohtu küsimusi tunnistajale pidada millekski selliseks, millele antud vastustele oleks võimalik tugineda. Seega on võimalik võtta arvesse ka selliseid ütlusi, mis on saadud KrMS § 2882 lg 2 järgi süüdistatava küsimustele vastates. Juurdepääs T. Tamme elektronpostkastile
28(41)
153.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et T. Tamme e-postkasti 1. aprilli 2021. a vaatlusprotokoll koos lisadega on lubamatu tõend (maakohtu otsuse lk 19 jj, p-d 40 jj).
154.KAPO sai tutvuda T. Tamme e-postkasti sisuga, kui tegi 20. jaanuaril 2021 päringu AS-ile Telia Eesti KrMS § 32 lg-le 2, § 90 1 lg-le 1 ja § 215 lg-le 1 tuginedes. Kolleegium leiab, et need sätted ei andnud menetlejale seaduslikku alust hankida e-postkastile juurdepääsu pelgalt päringu esitamisega üldkasutatava meiliteenuse pakkujale. Sellisel juhul tuleb kõne alla PS §-s 43 sätestatud sõnumisaladuse rikkumine, mille jaoks on selle sätte järgi tarvis kohtu luba. PS § 43 tagab just kommunikatsiooniprotsessis oleva sõnumi saladuse. Ringkonnakohus nõustub K. Nammi kaitsja arvamusega, et praegu ei kohaldu Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-93-15 toodud need seisukohad, millele tugineb prokuratuur apellatsioonis. Riigikohus pidas lubatavaks seda, et KAPO nõudis KrMS § 32 lg-st 2 ja § 215 lg 1 ls-st 1 juhindudes Riigikogu Kantseleilt Riigikogu liikme ametialasest e-postkastist pärinevate e-kirjade esitamist (RKKK 20.11.2015, 31-1-93-15, p 64). See pole aga samastatav üldkasutatavalt meiliteenuse pakkujalt e-postkastis sisalduvate e-kirjade küsimisega. Viidatud otsuses on leitud, et e-postkastis oleva e-kirjaga tutvumine võib olla käsitatav PS § 43 mõistes kommunikatsiooniprotsessi sekkumisena siis, kui selleks ei kasutata e-kirja saaja ega saatja e-posti kontot, vaid juurdepääs saadakse näiteks teenusepakkuja säilitatava e-kirja faili koopiale (RKKK 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 103). Selle alla saab paigutada KAPO 20. jaanuari 2021. a päringule AS-ilt Telia Eesti saadetud T. Tamme e-postkasti sisuga tutvumise, mis langeb seega PS § 43 kaitsealasse.
155.Kolleegium osutab ka järgnevale. KAPO päringu esitamise ajal kehtinud KrMS § 32 lg 2 nägi ette, et uurimisasutusel on õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist. KrMS § 901 lg 1 sätestas, et menetleja võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. KrMS § 901 lg 2 ls 1 järgi võis uurimisasutus prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud KrMS § 90 1 lg-s 1. KrMS § 901 lg 2 ls 2 kohaselt tuli päringu tegemise loas märkida kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
156.20. jaanuaril 2021 tehtud päring T. Tamme e-postkasti sisu kohta ei hõlmanud (vähemasti mitte ainult ega peamisena) KrMS § 901 lg-s 1 märgitud teavet. KrMS § 901 lg 2 kohaldamise osas on Riigikohus leidnud, et see säte ja ESS § 111 1 lg 2 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning alates 7. oktoobrist 2020 on selliste sideettevõtja säilitatavate liiklus- ja asukohaandmete kasutamiseks loa andmine ja andmete kasutamine lubamatu. Seda põhjusel, et sideettevõtjale oli pandud kohustus säilitada osutatud andmeid üldiselt ja vahet tegemata, kuid Euroopa Liidu Kohus pidas seda 6. oktoobri 2020. a otsuses õigusvastaseks. (Vt RKKK 18.06.2021, 1-166179/111, p-d 43–45 ning 105 ja 106.) Samasugune üldine ja vahet tegemata andmete säilitamise kohustus on sideettevõtjal ka ESS § 111 1 lg 3 alusel muu hulgas elektronpostkasti puudutavate andmetega (vt RKKK 18.06.2021, 1-16-6179/111, p 45). Ka selliste andmete õigusvastase säilitamise korral polnud nende andmete kasutamine lubatud.
157.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et T. Tamme e-postkasti sisule võimaldas juurdepääsu läbiotsimine KrMS § 91 lg 1 mõistes (vt maakohtu otsuse lk 20, p 44). Läbiotsimine, nagu ka valdaja tahte vastane sisenemine KrMS § 911 järgi kätkeb üksnes hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt teabe kogumist, kuhu alla ei saa paigutada e-kirjade küsimist sideettevõtjalt (vt ka RKKK 14.06.2022, 1-20-1208/172, p-d 46 jj).
29(41)
158.Eelmises punktis öeldu ei kõiguta aga seisukohta, et e-postkasti sisuga tutvumiseks olnuks tarvis kohtu luba, mida praegu polnud. Lisaks leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et menetlejal ei olnud alust küsida ega tutvuda T. Tamme e-postkasti kogu sisuga (vt maakohtu otsuse lk 20, p 43). Need rikkumised võimaldavad rääkida tõendi kogumise korra olulisest rikkumisest, mille tõttu on T. Tamme e-postkasti 1. aprilli 2021. a vaatlusprotokoll koos lisadega lubamatu tõend (vt tõendi lubamatuks tunnistamise kohta RKKK 18.06.2021, 1-16-6179/111, p 58). (II) Süüküsimus Kelmus
159.Prokuratuuri apellatsioonist nähtub, et kõige olulisemaks süüdistusversiooni kinnitavaks tõendiks on OÜ Roodevälja Terminal juhatuse liikme M.M. ütlused. Maakohus leidis, et need on ebausaldusväärsed (maakohtu otsuse lk 22–26, p-d 50–68). Kohus osutas nii tsiviilasjas nr 217-10142 kui ka praeguses kriminaalasjas M.M. ütlustes ilmnenud vastuoludele ja ebakõladele, sealhulgas O.L. ile väidetavalt makstud sularaha osas. Kohus võttis M.M. ütlused sularaha üleandmise kohta kokku järgnevaga: „Olukorras, kus M.M. on andnud sularaha üleandmist kinnitava dokumendi osas vastuolulisi ütlusi, sularaha üleandmist pole keegi pealt näinud, arvelduskontodele sularaha jõudnud ei ole ning M.M. pole ka ise enne laenu tagasi maksmise nõudmist sularaha üleandmist oma e-kirjades märkinud, leiab kohus, et M.M. ütlused ei ole usaldusväärsed“ (maakohtu otsuse lk 24, p 59). Lisaks on vaidlustatud otsuses tuvastatud teisigi M.M. ütluste usaldusväärsust rohkemal või vähemal määral mõjutavaid asjaolusid. Kolleegium ei tähelda maakohtu otsuses toodud analüüsis ilmseid puudujääke M.M. ütluste hindamisel.
160.Tähele tuleb panna sedagi, et ringkonnakohus ei saa praeguseks kujunenud olukorras anda M.M. ütlustele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut. Kohus pidas tema ütlusi ebausaldusväärseks ja mõistis süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis maakohtu hinnanguga M.M. ütlustele ja leiab, et need tuleb lugeda usaldusväärseks, kuid ei taotle samas suulist menetlust ega M.M. ülekuulamist ringkonnakohtus. Riigikohus on selgitanud KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttele tuginedes, milline on ringkonnakohtu pädevus siis, kui prokuratuur taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava süüditunnistamist ning heidab seejuures maakohtule ette isikuliste tõendite usaldusväärsuse ekslikku hindamist. Niisugustel puhkudel tuleb prokuratuuril juba apellatsioonis taotleda selliste isikuliste tõendiallikate uut ülekuulamist ringkonnakohtus ning tuua argumendid, kelle suhtes, millises ulatuses ja miks seda teha soovitakse. Selle tegemata jätmisel jääb taotlus isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse ümberhindamiseks tagajärjetuks. (Vt RKKK 10.04.2025, 1-23-5754/22, p-d 33 ja 4 koos viitega.) Kuna prokuratuuri apellatsioonis pole taotletud M.M. ülekuulamist apellatsioonimenetluses ja võttes arvesse sedagi, et apellatsioonist ei nähtu asjakohast põhjendust, miks pole võimalik või vajalik kuulata teda uuesti üle, jääb kolleegium vaidlustatud otsuses antud hinnangu juurde.
161.Oluline tõend on ka T. Tamme elukoha läbiotsimisel saunaahjust avastatud katki rebitud paberid. Kolleegium ei nõustu T. Tamme kaitsjatega, et tema elukoha läbiotsimine oli õigusvastane, sest kohus ei andnud läbiotsimiseks luba tähtaegselt. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 1) kõnealuse läbiotsimise jaoks koostati läbiotsimise määrus 11. jaanuaril 2021 ja see allkirjastati samal kuupäeval; 2) läbiotsimine toimus päev hiljem ehk 12. jaanuaril 2021; 3) eeluurimiskohtunik tunnistas läbiotsimise lubatavaks 14. jaanuaril 2021 (maakohtu otsuse lk 17, p 28). Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et KrMS § 91 lg-st 6 tuleneb prokuratuuri kohustus teatada läbiotsimise alustamisele järgneval esimesel tööpäeval eeluurimiskohtunikku läbiotsimisest, kuid sellest sättest ei tulene ühemõtteliselt seda, kui kiiresti peab 30(41)
eeluurimiskohtunik otsustama läbiotsimise lubatavaks tunnistamise üle (vt ka maakohtu otsuse lk 17, p 29). KrMS § 91 lg 6 ls 1 näeb ette, et läbiotsimise toimetamisel prokuratuuri loa alusel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. KrMS § 91 lg 6 ls 2 järgi otsustab eeluurimiskohtunik läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. Kolleegiumi arvates ei nähtu KrMS § 91 lg-st 6, et eeluurimiskohtunik peab otsustama läbiotsimise lubatavaks tunnistamise tingimata samal päeval, mil prokuratuur annab talle teada läbiotsimisest (ehk läbiotsimise alustamisele järgneval esimesel tööpäeval). Selliseks seisukohaks ei anna alust ka kaitsjate viidatud Riigikohtu otsus nr 1-21-1421/182 (vt RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 64).
162.Kolleegium märgib veel seda, et eeluurimiskohtunik tunnistas läbiotsimise lubatavaks 14. jaanuaril 2021, s.t kaks päeva pärast läbiotsimist. Isegi kui tõlgendada KrMS § 91 lg-t 6 selliselt, et eeluurimiskohtunikul tuleb seda teha samal päeval, ei muuda läbiotsimise ühepäevase hilinemisega lubatavaks tunnistamine läbiotsimist õigusvastaseks.
163.Maakohus luges tuvastatuks muu hulgas 12. jaanuari 2021. a läbiotsimise protokolliga, et T. Tamme elukoha saunaahjus olid katki rebitud paberid ja ühel paberil oli kirjas tekst, et O.L. sai M.M. lt 1. augusti 2012. a kinnistu müügilepingu alusel 300 000 eurot. Samas leidis maakohus sedagi, et 300 000 euro üleandmine O.L. ile pole sellel paberil märgitule vaatamata tõendatud. Kuigi kolleegium peab niisuguse paberi olemasolu kõnekaks, on vaidlustatud otsuses toodud hulganisti asjaolusid, mis muudavad sellele paberile kirjapandu küsitavaks. Näiteks tekitab küsimusi see, et Aseri sadama kinnistute väidetavalt kokku lepitud müügihind oli 50 000 eurot, mille OÜ Roodevälja Terminal tasuski AS-ile Kalotex, ning kinnistute turuväärtuseks hindas kutseline kinnisvara hindaja 25 000 eurot ilma käibemaksuta. Müügilepingust ei nähtu, et OÜ Roodevälja Terminal pidanuks veel midagi AS-ile Kalotex tasuma. OÜ Roodevälja Terminal arvelduskontolt ei nähtu 300 000 euro väljavõtmist ning AS-i Kalotex pangakonto ega 2012. aasta majandusaasta aruanne ei kajasta sellise rahasumma saamist. Ka O.L. i arvelduskontodele pole pärast 1. augustit 2012 kantud suuremaid summasid. M.M. rääkis tsiviilasjas hoopis 350 000 euro üleandmisest. Tema koostatud kinnituskirjast selgub, justkui ta oli kohustatud 1. augusti 2012. a müügilepingu alusel maksma O.L. ile 40 000 eurot, kuigi lepingust midagi sellist ei tulenenud. Kahtlusi äratab ka O.L. i varasem süüditunnistamine 11. jaanuari 2012. a otsusega valeütlustele kihutamist ning tõendi kõrvaldamist ja kunstlikku loomist puudutavate KarS § 320 lg - § 22 lg 2 ja § 316 järgi. (Vt maakohtu otsuse lk 34–37, p 109–116.) M.M. esindanud vandeadvokaat J.L. , kes osales pärast OÜ T.R. Tamme Auto poolt OÜ-le Roodevälja Terminal antud laenu tagasimaksmise tähtaja saabumist T. Tamme, K. Nammi ja M.M. ga kohtumisel 17. märtsil 2015, väitis, et räägiti ka O.L. ile tasutud 300 000 eurost. Samas ei maininud J.L. seda tähelepanuväärset asjaolu K. Nammile 8. mail 2015 saadetud e-kirjas, kus ta kirjeldas kohtumisel räägitut ja tegi ettepaneku laenu tagasi maksmata jätmisest tingitud olukorra lahendamiseks (vt selle kohta maakohtu otsuse lk 44, p 143). Need ja teisedki maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud tekitavad vähemalt tõsise kahtluse, kas M.M. tasus päriselt O.L. ile 300 000 eurot sularahas. Kolleegium osutab sellelegi, et prokuratuuri apellatsiooni põhjal saab kõnealust paberit seostada süüdistuse versiooniga eeskätt kogumis M.M. ütlustega. Ringkonnakohtul pole aga võimalik muuta maakohtu hinnangut nendele ütlustele.
164.Maakohtu otsuses on põhjalikult hinnatud ka seda, kas 23. juulil 2012 sõlmitud laenuleping OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto vahel on näilik. Kohus tegi nõuetekohaselt kindlaks, et laenulepingu sõlmimise asjaolud ei osuta sellele, just nagu ei soovinud pooled tegelikkuses laenulepingut sõlmida. Tähelepanu väärib, et mõni kuu pärast lepingu sõlmimist kandis OÜ Roodevälja Terminal laenu tagastamiseks OÜ-le T.R. Tamme Auto 95 000 eurot. 31(41)
Osaühingu töötajad rääkisid 2013. aasta alguses läbi laenulepingu alusel intresside maksmist puudutava asjaolu selle kohta, kui tihti maksab OÜ Roodevälja Terminal intresse. OÜ T.R. Tamme Auto saatis OÜ-le Roodevälja Terminal saldokinnitused võlgnevustest. 31. detsembril 2013 sõlmisid osaühingud tasaarvestuslepingu, millega tasaarvestati laenulepingu intressid. 2. jaanuaril 2014 muudeti intressi suurust. Lisaks nähtub M.M. e-kirjadest iseendale, et ta kirjutab just laenust (sh laenusummast ja laenukohustusest). Samuti pidas T. Tamm ise OÜ-lt T.R. Tamme Auto OÜ-le Roodevälja Terminal antud 400 000 eurot laenuks. (Vt maakohtu otsuse lk 30–33, p-d 89–101.) Prokuratuuri apellatsioonis on taas tuginetud M.M. ütlustele. M.M. väitel ei pidanud OÜ Roodevälja Terminal maksma OÜ-le T.R. Tamme Auto tagasi 400 000 eurot, mis oli mõeldud Aseri sadama kinnistute soetamiseks. Need ütlused on aga ebausaldusväärsed ja neid pole enam võimalik ümber hinnata.
165.Maakohus osutas asjakohaselt sellele, kuidas nii Viru Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus hindasid tsiviilasjas nr 2-17-10142 kõnealuse laenulepingu näilikkust ja asusid seisukohale, et seda ei saa näilikuks pidada (vt maakohtu otsuse lk 48, p 156 koos viidetega, samuti lk 58, p 200). Tartu Ringkonnakohus leidis lausa seda, et isegi kui OÜ Roodevälja Terminal väidetu (kuidas T. Tamm rahastas Aseri sadamate kinnistute ostmist) vastaks tõele, ei tingiks seegi OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto laenulepingu tühisust (vt maakohtu otsuse lk 58, p 200). Maakohus on menetletavas kriminaalasjas tuginenud laenulepingu näilikkuse üle otsustamisel selles asjas esitatud tõenditele ja tsiviilasjas nr 2-1710142 tuvastatuks loetud faktilistele asjaoludele ning vaidlusalusele laenulepingule antud õiguslikule hinnangule. Maakohtu otsusele tuginedes ja prokuratuuri apellatsiooni piirest väljumata jääb püsima kahtlus, et OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto laenuleping polnud näilik.
166.Kolleegium möönab, et OÜ Roodevälja Terminal raamatupidaja L.K. i ütluste järgi andis M.M. talle laenulepingu, kuhu oli laenusummaks märgitud 400 000 eurot. L.K. rääkis sedagi, kuidas see puudutas Aseri sadama kinnistute ostmist, mille jaoks andis T. Tamm M.M. le raha. L.K. i sõnul anti selleks OÜ-le Roodevälja Terminal laenu ning kõneks oli seegi, et see tasaarvestatakse ja et T. Tamm ostab OÜ Roodevälja Terminal. (Vt maakohtu otsuse lk 32, p 98.) L.K. i versioon põhineb aga suuresti sellel, mida M.M. talle rääkis. Maakohus tunnistas viimase ütlused ebausaldusväärseks ja ringkonnakohus ei saa nendega arvestada, mille tõttu pole võimalik tugineda ka L.K. i ütlustele osas, mis puudutab M.M. sõnu. Lisaks leiab kolleegium maakohtuga nõustudes, et L.K. i ütlustest ei ilmne, justkui polnud OÜ-l Roodevälja Terminal kohustust laenu tagasi maksta.
167.Maakohus ei eksinud ka vandeadvokaat J.L. u ütluste hindamisel, kes esindas M.M. ja juhindus enda tegevuses M.M. versioonist. J.L. osales 2015. aasta alguses T. Tamme, K. Nammi ja M.M. ga toimunud kohtumistel pärast seda, kui OÜ Roodevälja Terminal polnud tähtaegselt tagastanud laenusummat. J.L. saatis 8. mail 2015 K. Nammile e-kirja, mis kajastas M.M. versiooni OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto vahelisest suhtest. K. Namm ei nõustunud valdavalt e-kirja sisuga, sealhulgas selles osas, et poolte vahel ei eksisteerinud tegelikkuses laenusuhet. Maakohus seadis J.L. u väidetu kahtluse alla. Kolleegium nõustub sellega, pidamata vajalikuks seda korrata. (Vt maakohtu otsuse lk 42–45, p-d 138–143.)
168.Tuvastatud on faktilised asjaolud, mis osutavad siiski ka võimalusele, et T. Tamm leppis M.M. ga kokku Aseri sadama kinnistute ostmise. Laenulepingu alusel antud OÜ T.R. Tamme Auto rahast 343 000 eurot kandis OÜ Roodevälja Terminal M.M. le, kes võttis sellest 340 000 eurot sularahas välja ja kasutas 50 000 eurot AS-ilt Kalotex Aseri sadama kinnistute ostmiseks (vt maakohtu otsuse lk 33–35, p-d 103–108). 11. septembril 2012 sõlmisid OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ Aseri Sadam samade kinnistute müügilepingu, mille eest tasus OÜ Aseri Sadam 32(41)
14.septembril 2012 95 000 eurot (maakohtu otsuse lk 37, p 117). Lisaks tuvastas maakohus, et OÜ Roodevälja Terminal ja AS-i Kalotex vahel sõlmitud müügilepinguga tegeles OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm, kelle pikaaegne klient oli OÜ Roodevälja Terminal (maakohtu otsuse lk-d 38 ja 39, p-d 121 ja 123). Selge on seegi, et T. Tammel oli huvi Aseri sadama kinnistute vastu ja ta laenas korduvalt OÜ-le Aseri Sadam raha (tehes seda ise ja ka OÜ T.R. Tamme Auto kaudu). T. Tamm ei saanud Aseri sadama kinnistuid osta halva läbisaamise tõttu O.L. iga. (Vt maakohtu otsuse lk-d 39 ja 40, p-d 123–125.)
169.Samas nähtub vaidlustatud otsusest lisaks muule see, et ka OÜ-l Roodevälja Terminal oli huvi Aseri sadama kinnistute vastu (maakohtu otsuse lk 40, p-d 126–128). M.M. käitumine vahetult pärast 1. augusti 2012. a lepingu sõlmimist ei osuta ilmsele kokkuleppele T. Tammega (maakohtu otsuse lk 40–41, p 129). Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et juhul kui Aseri sadama kinnistud osteti T. Tamme korraldusel, siis polnuks tingimata vajadust kaasata kinnistute edasimüümisele OÜ-d Aseri Sadam (maakohtu otsuse lk 41, p 130). Arvestades ka teiste kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, mis kõnelevad selle kasuks, et OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto vahel eksisteeris päriselt laenusuhe, ei lükka eelmises punktis märgitu seda versiooni ümber.
170.Kolleegium ei välista prokuratuurile vastates, et K. Namm võis 10. septembri 2012. a e-kirjas küsida M.M. lt hiljem T. Tamme elukohas läbiotsimisel ahjust leitud pabereid selle kohta, et M.M. tasus O.L. ile sularahas 300 000 eurot. Maakohus andis hinnangu kõnealusele e-kirjale, leides, et K. Namm küsis hoopis 26. märtsi 2003. a AS-i Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal vahelise hoonestusõiguse lepingu kohta. Kohus pidas seda lepingut asjasse puutuvaks, sest sellele viidati 1. augustil 2012 notari juures sõlmitud müügilepingus (maakohtu otsuse lk 37–38, p 118). Kolleegiumi arvates ei saa maakohtu otsuse põhjal öelda, et kohus andis K. Nammi 10. septembri 2012. a e-kirjas esitatud küsimusele selgelt eksliku tähenduse. Prokuratuuri versiooniga võrreldes on vähemalt sama tõenäoline, et K. Namm küsis hoonestusõiguse lepingu ja mitte O.L. ile sularaha tasumist kajastava dokumendi kohta. Seetõttu ei saa kõnealuse e-kirja põhjal teha järeldusi süüdistatavate süüdioleku kohta.
171.Prokuratuur heidab maakohtule ette, et kohus jättis tähelepanuta OÜ Apliron laenuga seonduva. Apellatsioonist selgub, et seda puudutav osa tugineb peaasjalikult M.M. väidetul. Võttes arvesse, et maakohus ei pidanud tema ütlusi süüküsimuse seisukohalt oluliste asjaolude osas usaldusväärseks, ei näe kolleegium võimalust omistada M.M. ütlustele OÜ Apliron laenu kohta märgatavat kaalu. Lisaks ei kõiguta see vaidlustatud otsuses esitatud järeldusi, miks ei saa OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ T.R. Tamme Auto laenulepingut pidada näilikuks ega tunnistada süüdistatavaid kelmuses süüdi.
172.Prokuratuuri jaoks on üllatuslik maakohtu kriitika, et käekirjaekspertiisi aktist nr 22EDK0010 ei selgu, kust saadi failid fotodega, mida ekspertiisi käigus uuriti (vt ka maakohtu otsuse lk 36, p 112). Apellatsiooni järgi ei vaielnud keegi nende fotode asjakohasusele ega lubatavusele vastu. Kolleegium ei näe eksimust selles, kui kohus osutab kohtuotsuses tõendi võimalikele puudustele, olenemata sellest, kas selle üle on pooled vaielnud või mitte. Lisaks ei saa maakohtu etteheiteid käekirjaekspertiisi aktile pidada millekski selliseks, millest oleks sõltunud see, mida kohus selle akti põhjal järeldas. Kohus leidis eksperdiarvamusele tuginedes, et T. Tamme elukoha läbiotsimisel avastatud paberil ei pruugi olla O.L. i allkiri. Kohtu osutus sellele, kuidas ekspertiisiks kasutatud fotod saadi, paistab otsuses teisejärgulisena.
173.Kolleegium ei pea kaaluandvaks prokuratuuri seisukohta, et K. Kangur esindas notari arhiivist dokumente küsides väidetavalt OÜ-d T.R. Tamme Auto ning teadis T. Tamme ja M.M. kokkuleppest. Maakohus tuvastas nõuetepäraselt, et K. Kangur lõi OÜ MV Finantseeringud, 33(41)
kellele OÜ T.R. Tamme Auto loovutas nõude M.M. ja OÜ Roodevälja Terminal vastu. Ta sai väidetavalt osa vajalikke dokumente OÜ-lt T.R. Tamme Auto ja osa notari arhiivist. See oli kantud soovist kontrollida tsiviilasjas nr 2-17-10142 esitatud väiteid. Maakohus ei kahelnud K. Kanguri ütlustes ja nendes ei näe selget põhjust kahelda ka ringkonnakohus. (Vt maakohtu otsuse lk 46 p-d 150 ja 151.)
174.Samuti ei näe kolleegium alust võtta vastu prokuratuuri apellatsioonis nimetatud tõendit, mis kajastab T. Tamme elukoha läbiotsimisel leitud fotode vaatlust. Maakohtus oli selle tõendi vastuvõtmise üle vaidlus ja kohus otsustas jätta tõendi vastu võtmata, kuna vaatlusprotokollil puudus menetleja allkiri (vt Viru Maakohtu 17. jaanuari 2024. a kohtuistungi protokolli lk 48– 50). Prokuratuuri väitel kuulati protokolli koostanud menetleja K.K. üle ja ta kinnitas, et tema koostas selle. Kolleegium möönab, et ainuüksi menetleja allkirja puudumine vaatlusprotokollil ei pruugi olla piisav põhjus selle vastu võtmata jätmiseks. Samas nähtub Viru Maakohtu 17. jaanuari 2024. a kohtuistungi protokollist, et samade asjaolude tõendamiseks esitas prokuratuur maakohtule teisigi fotosid, mida kohtus uuriti (vt ka Viru Maakohtu 17. jaanuari 2024. a kohtuistungi protokolli lk 48 ja maakohtu otsuse lk 17 ja 18, p 32). Lisaks ei selgu prokuratuuri apellatsioonist, milliste faktiliste asjaolude tuvastamiseks täpsemalt soovib prokuratuur, et ringkonnakohus võtaks kõnealuse tõendi vastu ja jõuaks tõendite hindamisel maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks selle vastuvõtmist.
175.Kokkuvõttes ei too prokuratuuri apellatsioonis väidetu kaasa maakohtu otsuse tühistamist. T. Tamme, K. Nammi ja K. Kanguri süüs on olemas KrMS § 7 lg 3 mõistes vähemalt kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb in dubio pro reo-põhimõttest juhindudes tõlgendada nende kasuks. Seetõttu jääb maakohtu otsus selles osas muutmata. Võltsitud dokumendi kasutamine
176.Välistatud on ka K. Nammi süüditunnistamine KarS § 345 lg 1 järgi. See säte näeb ette karistuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et KarS § 345 lg-s 1 sätestatud võltsitud dokumendi kasutamise koosseis eeldab kellegi poolt dokumendi võltsimist ehk KarS § 344 lg 1 pärase kuriteo toimepanemist. Seega ei hõlma KarS § 345 sellise dokumendi kasutamist, mida pole võltsitud. Menetletavas asjas on väidetavaks võltsitud dokumendiks 2. jaanuaril 2018 notariaalselt tõestatud volikiri, mis sisaldas ekslikku teavet, et T. Tamm on K. Nammi abikaasa. K. Namm edastas volikirja Viru Maakohtule 24. aprillil 2018. Maakohus luges K. Nammi ütluste, e-kirja ja J.L. u ütlustega tuvastatuks, et ta ei märganud ka ise volikirja ekslikku viidet abikaasale (maakohtu otsuse lk 61, p-d 212 ja 214). Kohus tegi kindlaks, et märge abikaasa kohta oli volikirjas notaribüroo töötaja tahtmatu eksimuse tõttu ja notari suhtes lõpetati kriminaalmenetlus (maakohtu otsuse lk 59–60, p-d 204–206). Kohtu tuvastatud asjaoludel ei saa rääkida ka sellest, et K. Namm viis notaribüroo töötaja ja notari tahtlikult eksimusse volikirjas sisalduva abikaasa märke osas, mille tõttu võiks tulla kõne alla vahendlikult täide viidud võltsimine. Seepärast ei vastuta K. Namm KarS § 345 lg 1 järgi.
177.Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et K. Nammil ei saanud tekkida prokuratuuri väidetud õigust sellega, et volikirjas sisaldus märge abikaasa kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et tunnistajal võib olla menetluses esindaja. Seetõttu jääb ebaselgeks prokuratuuri seisukoht, et K. Namm sai T. Tamme esindada vaid tema abikaasana. K. Nammi ettepanek jätta T. Tamm suuliselt üle kuulamata oli tingitud väidetavalt T. Tamme terviseseisundist. K. Nammil oli ka ilma volikirjata võimalik kohut teavitada, et T. Tamm pole võimeline terviseseisundi tõttu menetluses suuliselt ütlusi andma. Lisaks muule märkis
34(41)
maakohus asjakohaselt, et K. Nammil polnud T. Tamme väidetava abikaasana õigust keelduda sel alusel TsMS § 257 järgi ütluste andmisest. (Vt maakohtu otsuse lk 61 ja 62, p-d 217–220.) Valeütluste andmine
178.Kolleegium on maakohtuga nõustudes seisukohal, et T. Tamme süü valeütluste andmise eest KarS § 320 lg 1 järgi pole tõendatud. Seda leides osutab kolleegium uuesti sellele, et ringkonnakohus ei saa hinnata ümber M.M. ütlusi. Maakohus käsitles tõendeid piisava põhjalikkusega ja esitas sellele tuginevad argumendid, miks ei saa T. Tamme süüd lugeda tõendatuks (maakohtu otsuse lk 63 jj, p-d 223 jj).
179.Prokuratuur peab apellatsioonis valeütluste andmise süüdistuse seisukohalt oluliseks eeskätt T. Tamme neid ütlusi, millega ta eitas M.M. ga kokkulepete sõlmimist Aseri sadama kinnistute ostmiseks. Vaidlustatud otsusest nähtub, miks pole võimalik väita, et T. Tamm andis suure tõenäosusega meelega valeütlusi O.L. ile sularaha maksmise osas (maakohtu otsuse lk 63 ja 64, p-d 226 ja 227). Maakohus viitas ka T. Tamme ütlustele selle kohta, millal ja kuidas ta oli seotud OÜ-ga Aseri Sadam, mis ei osuta samuti tingimata sellele, et T. Tamm valetas kohtus (maakohtu otsuse lk 65, p 230). Lisaks väärib tähelepanu, et maakohtu otsuse järgi pole tõendeid T. Tamme osaluse kohta OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ Aseri Sadam lepingu sõlmimisel või nende läbirääkimistel. Kohus ei tuvastanud ka kokkulepet, et OÜ Roodevälja Terminal müüb AS-ilt Kalotex ostetud kinnistud OÜ-le Aseri Sadam (maakohtu otsuse lk 65, p 231). Ilma M.M. ütlusi usaldusväärseks lugemata ei saa öelda, et T. Tamm leppis temaga kokku Aseri sadama kinnistute ostus.
180.Kolleegium möönab prokuratuuri apellatsioonile vastates, et T. Tamm oli kursis sellega, mis toimub Aseri sadamas, ja on sadamas toimuva üle ka teistega arutanud. Teisalt ei saa maakohtu otsusele tuginedes öelda, et tema antud vastused selliselt sõnastatud küsimustele, mis talle tsiviilasjas nr 2-17-10142 esitati, näitaksid selgelt, et ta valetas (nt keskkonnaprobleeme puudutavas osas ütles T. Tamm muu hulgas, et ei mäleta, et temaga oleks sellest räägitud) (vt maakohtu otsuse lk 66, p 234). Maakohtu seisukohti ei lükka ümber prokuratuuri kriitika, et kohus heitis prokuratuurile põhjendamatult ette sõnakasutust. Järelduse, et T. Tamme süüdiolek pole tõendatud või vähemasti on selles osas KrMS § 7 lg 3 järgi kõrvaldamata kahtlused, on tinginud maakohtu otsuses toodud olulised küsitavused, mida kolleegium ei pea tarvilikuks täiel määral kordama hakata. (III) KRIMINAALMENETLUSEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE
181.Maakohus mõistis SKHS § 7 lg 1 alusel T. Tamme kasuks riigilt välja 30 458,14 eurot (sh inflatsioonikahju) ajavahemikul 27. jaanuarist 2021 kuni 2. juunini 2022 sularaha 110 800 euro arestimise eest. Kohus jättis aga rahuldamata T. Tamme kaitsjate taotluse hüvitada talle SKHS § 7 lg-le 1 ja § 11 lg-le 2 tuginedes õigusvastaste sideandmete, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest mittevaralise kahju hüvitise.
182.Prokuratuur vaidleb vastu T. Tamme sularaha arestimise eest kahjuhüvitise väljamõistmisele, leides, et maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt SKHS § 7 lg 1 mõistes menetleja süülist rikkumist. Kolleegium märgib esmalt seda, et kahju hüvitamise aluse sularaha arestimise tõttu annavad juba SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1, kuna vaidlustatud otsuses mõisteti T. Tamm õigeks talle esitatud süüdistuses. Õige on ka maakohtu seisukoht, et kahju võimaldab nõuda veel SKHS § 7 lg 1.
35(41)
183.Riigikohtu määrusega nr 1-21-7774/14 tühistati Viru Maakohtu 17. novembri 2021. a vara arestimise määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrus ning T. Tamme sularaha 110 800 eurot vabastati aresti alt. Nende määruste tühistamise tõid kaasa kohtute eksimused (vt RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 38). SKHS § 7 lg 3 näeb ette, et kui kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on aga leidnud, et vara arestimise puhul ei kohaldu SKHS § 7 lg-s 3 sätestatud piirang. SKHS § 7 lg 1 võimaldab hüvitada ka kohtumääruse alusel tehtud kohtueelse menetluse toiminguga süüliselt tekitatud õigusvastase kahju. (Vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 26.) Riigikohtu määrusest nr 1-217774/14 selgub, et Riigikohus tühistas T. Tamme vara arestimise, sest maa- ja ringkonnakohus rikkusid oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kui ei järginud nõutud menetluskorda ega võtnud arvesse olulisi asjaolusid (RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 38). Seda saab pidada SKHS § 7 lg 1 järgi hüvitatavaks kahjuks.
184.Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et vara arestimine ei tekitanud T. Tammele kahju, sest ta hoidis sularaha Eestis, aga elas Šveitsis. T. Tamme kaitsjad on kriminaalasjas tuvastatule tuginedes osutanud apellatsioonimenetluses, et T. Tammel oli elukoht ka Eestis. Kolleegium leiab, et isegi kui T. Tamm elas valdavalt Šveitsis, ei välista see talle kuuluva Eesti elukohast leitud sularaha arestimisega tekitatud õigusvastase kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei näe tõsiseltvõetavaid argumente, miks peaks sellisel juhul jääma õigusvastane kahju hüvitamata.
185.Küll aga pole alust hüvitada T. Tammele sularaha arestimisega põhjustatud väidetavat inflatsioonist tingitud kahju 21 497 eurot. Kolleegium möönab, et selle sularaha ostujõud vähenes märgatavalt ajal, mil see oli arestitud (vt nt maakohtu otsuse lk 68, p 244). SKHS § 1 lg 2 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti, kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Kolleegium leiab, et arestitud sularaha ostujõu vähenemist ei saa käsitada varalise kahjuna VÕS § 128 lg 2 mõistes ja selle hüvitamine ei vasta ka VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile. VÕS § 128 lgte 2 ja 3 järgi on varaline kahju otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, sealhulgas hõlmab otsene varaline kahju vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Kolleegiumi arvates pole võimalik raha ostujõu vähenemist pidada vara halvenemiseks, vaid selle alla liigitub eeskätt vara kahjustamise tõttu kaasnenud väärtuse vähenemine. VÕS § 128 lg 4 ls 2 järgi hõlmab saamata jäänud tulu kasu saamise võimaluse kaotamist. Selleks tuleb aga tõendada, et sularaha kasutamise võimaluse kaotamisega jäi näiteks selle pealt tulu teenimata (nt oli kahju kannatajal soov raha intressiga välja laenata või kinnisvara soetades kasu teenida). Teisisõnu peab väidetava kahju kannataja tõendama asjaolud, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt RKTK 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2). T. Tamme kaitsjate 2. detsembri 2024. a taotlusest midagi sellist ei nähtu. Pelgalt abstraktsest võimalusest sularaha millekski kasutada ei piisa. Seetõttu poleks inflatsioonikahju hüvitamine kooskõlas ka kahju hüvitamise eesmärgiga. Maakohus ei võtnud seda arvesse, rikkudes oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõistes.
186.Kolleegiumi seisukohta ei muuda ka Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas leitu, et kui inflatsiooni tõttu on seadusega ettenähtud tasu ostujõud tegeliku väljamaksmise hetkel väiksem, kui see oleks olnud õigel ajal makstuna, on maa võõrandaja kandnud kahju (RKHK 28.02.2023, 3-12-2486/136, p-d 51 jj). See puudutas maa võõrandamisel õigusvastase viivitusega põhjustatud kahju hüvitamist, mida ei saa võrrelda sularaha ostujõu vähenemisega ajal, kui seda raha ei ole võimalik kasutada.
187.Kolleegium leiab, et arestitud sularahalt üksnes SKHS § 10 lg 1 järgse 6%-lise intressi hüvitamine on praegu õiglane. Seepärast pole vajadust SKHS § 9 lg 2 alusel hüvitise suurust muuta. Kolleegium mõistab SKHS § 7 lg 1 alusel riigilt T. Tamme kasuks 30 458,14 euro 36(41)
asemel 8961,14 eurot. Seda tehes ei riku ringkonnakohus reformatio in peius-keelu põhimõtet. KrMS § 190 p 3 järgi hõlmab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamist. KrMS § 191 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates uue menetluskulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Selle küsimuse lahendamisel pole kohus seotud kaebuse piiridega ega sellega, millisele seisukohale on selles küsimuses varasemas menetluses asutud. Ühtlasi ei teki KrMS § 191 lg 3 kontekstis küsimust isiku olukorra võimalikust halvendamisest tema enda huvides esitatud kaebuse alusel. (Vt RKKK 18.12.2020, 1-19-9021/14, p 21.)
188.T. Tamme kaitsjate 2. detsembril 2024 Viru Maakohtule esitatud kahjuhüvitise taotluses on kirjas, et juhul kui kohus ei pea võimalikuks inflatsioonikahju hüvitamist, taotlevad kaitsjad süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist. Taotluse järgi peaksid SKHS § 7 lg 1 või § 5 lg 1 p 5 koosmõjus § 10 lg-ga 1 ja § 9 lg-ga 2 andma aluse hüvitada ka kahju, mis tekkis inflatsiooni tõttu. Sellise võimaluse puudumine on kaitsjate hinnangul vastuolus PS §-ga 14, § 15 lg-ga 1, §-ga 25 ja § 32 lg-ga 1. Küsimus, kas ostujõu vähenemist saab pidada varaliseks kahjuks ja kas see on hüvitatav, tuleb praegu lahendada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatule tuginedes. Kaitsjad ei taotlenud nende õigusnormide vastuolu põhiseadusega. Lisaks osutab kolleegium, et SKHS § 10 lg-st 2 nähtub, et SKHS §-s 5 sätestatud puhkudel hüvitatakse muu hulgas raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile 6% aastas. Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel SKHS § 7 lg 1 järgi pole sellist piirmäära ette nähtud. Sellisel juhul tuleb SKHS § 9 lg 1 kohaselt lähtuda kahjuhüvitise suuruse määramisel riigivastutuse seaduse § 13 lg-st 1. Samas võimaldab SKHS § 9 lg 2 hüvitise suurust muuta, kui hüvitis pole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Isegi kui SKHS § 9 lg 1 ja § 10 lg 1 piirab kahjuhüvitise suurust, saab SKHS § 9 lg -t 2 kohaldades sellest irduda ja hüvitist vajadusel muuta. Eelnevast tingituna loeb kolleegium kaitsjate taotluse alusetuks ja jätab selle rahuldamata.
189.Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata kaitsjate taotluse hüvitada T. Tammele mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et menetleja küsis AS-ilt Telia Eesti lubamatult kogu tema isikliku e-postkasti sisu (sh kirjavahetuse advokaatidega) ja sai sellega tutvuda. Selles osas jääb kaitsjate taotlus SKHS § 13 lg-le 3 tuginedes läbi vaatamata. See päring tehti prokuratuuri väitel kriminaalasja nr 1-22-2122 raames. Kohtute infosüsteemist selgub, et osutatud asjas jäeti Harju Maakohtu 31. märtsi 2025. a otsusega T. Tamme kaitsjate samasisuline kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaitsjad vaidlustasid selle ja praegu menetleb seda Tallinna Ringkonnakohus. Kolleegium ei näe sellistel asjaoludel alust võtta seisukohta kaitsjate taotluse suhtes ja jätab seetõttu taotluse SKHS § 13 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata. Selline otsustus järgib KrMS § 191 lg-s 3 sätestatut. Seega võib ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse osaliselt T. Tamme kaitsjate taotluse rahuldamata jätmises ja jätta see läbi vaatamata.
190.Lisaks mõistis maakohus SKHS § 7 lg-le 1 ja § 11 lg-le 2 tuginedes K. Nammi kasuks riigilt välja 1000 eurot tema perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest (maakohtu otsuse lk 69 ja 70, p-d 249–254). K. Nammi õiguste rikkumine seoses perearsti ülekuulamisega on tuvastatud Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määruses asjas nr 1-22-3200 (21740000007). Kolleegium leiab, et sellest määrust nähtub menetleja selge süüline menetlusõiguse rikkumine SKHS § 7 lg 1 mõistes. Kohus tuvastas, et K. Namm kutsuti asjas nr 21740000007 kahtlustatavana ülekuulamisele, kuid tema perearst väljastas 20. mail 2021 tõendi, mille järgi polnud K. Namm terviseseisundi halvenemise tõttu võimeline osalema menetlustoimingutel 20. maist kuni 4. 37(41)
juunini 2021. Perearst pikendas seda kaks korda kuni 19. juulini 2021. 5. juulil 2021 kuulas menetleja tunnistajana üle perearsti, kellelt küsiti K. Nammi terviseseisundi kohta. K. Nammi kaitsjale saadeti 26. novembril 2021 kriminaaltoimik tutvumiseks, mis ei sisaldanud aga perearsti ülekuulamise protokolli. Kui kaitsja seda taotles, siis Lääne Ringkonnaprokuratuur polnud esialgu nõus protokolli väljastama, ent kaitsja kaebuse peale möönis Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör 25. veebruari 2022. a vastuses, et perearsti ülekuulamise protokolli väljastamata jätmine oli ebaseaduslik. Kaitsja esitas 12. aprillil 2022 Riigiprokuratuurile kaebuse, taotledes seda, et prokuratuur tunnistaks perearsti ülekuulamisega K. Nammi õiguste rikkumist. Riigiprokuratuuri 13. mai 2022. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrusega rahuldati K. Nammi kaitsja kaebus ja tunnistati K. Nammi õiguste rikkumist seoses tema perearsti ülekuulamisega. (Vt VMK 27.06.2021, 1-22-3200, lk 1–3.)
191.Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määruses on kindlaks tehtud, et perearst kuulati üle põhjusel, et saada teada, miks ta andis välja tõendi selle kohta, et K. Namm ei olnud võimeline menetlustoimingust osa võtma. Küsitav on juba see, kas perearsti sai käsitada KrMS § 66 lg 1 mõistes tunnistajana, kes teadis mõnda KrMS §-s 62 loetletud tõendamiseseme asjaolu. Maakohus tuvastas, et perearstilt ei küsitud ja ta ka ei teadnud tõendamiseseme asjaolude kohta. Kohtumäärusest selgub seegi, et perearstilt sooviti korduvalt saada sarnaste küsimuste esitamisega K. Nammi terviseandmeid, mis olid kaetud konfidentsiaalsuskohustusega. Menetleja jätkas väidetavalt selliste küsimuste esitamist isegi siis, kui perearst oli mitu korda sõnanud, et ei saa vastata patsiendisaladuse tõttu. Menetleja pidi ülekuulamise hetkeks olema kursis Riigikohtu otsusega nr 1-20-5071/72, kus märgiti, et VÕS § 768 lg-s 1 sätestatud patsiendisaladus peab olema kaitstud ka kriminaalmenetluses ja arsti konfidentsiaalsuskohustus katab mistahes teavet, mis on saanud talle patsiendiga seoses teatavaks (RKKK 01.04.2022, 1-20-5071/72, p-d 20 ja 21). Lisaks muule heideti Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määruses ette, et prokuratuur õigustas ülekuulamist õigusaktiga, mis oli ammu enne seda kehtetuks tunnistatud. (Vt viidatud määruse lk 6–8.)
192.Toodud asjaoludel põhjustas perearsti ülekuulamine K. Nammile mittevaralist kahju, sest tema terviseandmed said lubamatult teatavaks, mida saab käsitada eraelu puutumatuse rikkumisena SKHS § 11 lg 2 järgi. Prokuratuur pole tõendanud SKHS § 7 lg-st 2 juhindudes menetleja süü puudumist. Kuna niisuguse rikkumise olemus ja Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrusest nähtuv rikkumise ulatus ei võimalda seda vähemasti menetletavas asjas heastada muul viisil kui rahalise hüvitisega, mõistis maakohus põhjendatult riigilt K. Nammile kahjuhüvitise. Kolleegium peab 1000-eurost hüvitist mõistlikuks. (IV) ENNE APELLATSIOONIMENETLUST TEKKINUD MENETLUSKULU T. Tamme kaitsjate kulu
193.T. Tamme kaitsjad leiavad, et T. Tammele tuleb hüvitada 366 899,05 eurot enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks. Maakohus leidis, et kaitsja K. Lee tunnitasu on mõistlik ja KrMS § 175 lg 2 alusel tuleb hüvitada taotletud 150 065,31 eurost pool. Kaitsja M. Triipani puhul pidas maakohus mõistlikuks 250-eurost tunnitasu ja büroo juristi puhul 150 eurot. Ka M. Triipani taotlus rahuldati KrMS § 175 lg 2 alusel osaliselt ning õigusabi eest makstavat tasu ja muid kulusid vähendati poole võrra. Kokku mõistis maakohus T. Tamme kasuks riigilt välja 75 032,66 eurot K. Lee ja 99 893,28 eurot M. Triipani õigusteenuse kulu hüvitamiseks.
38(41)
194.KrMS § 175 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Seega ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulu hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Teisisõnu välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu. (Vt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 127.)
195.Maakohtule esitatud menetluskulu hüvitamise taotlustes ja apellatsioonides väidavad kaitsjad üldsõnaliselt, et nende töö oli jaotatud. Õigusteenuse eest osutatud arvetelt ja kohtuistungite protokollidest on näha, et mõningane tööjaotus kaitsjate vahel oli. Samas on kaitsjad taotlenud tasu suuresti samade toimingute eest, sh materjaliga tutvumise ja õigusliku analüüsi, nõupidamiste kaaskaitsja ja kliendiga, ülekuulamisel osalemise, taotluste, kaebuste ja kaitseaktide koostamise ning kohtuistungitel osalemise eest. Seejuures pole toodud, missugune oli kaitsjate tööjaotus, näiteks kes ja millise materjaliga tutvus, millise osa kaitseaktidest koostas või kuidas olid jaotatud ülesanded kohtuistungitel.
196.Apellatsiooni järgi kulus advokaatidel õigusteenuse osutamiseks 1404,04 tundi ja juristidel nende abistamiseks 97,30 tundi. K. Lee taotluse järgi osutasid advokaadid õigusteenust 668,45 tundi ning tunnitasu oli 2021. aastal 180 eurot, 2022. aastal 180 ja 160 eurot ning aastatel 2023– 2025 190 eurot ilma käibemaksuta. M. Triipani taotluse järgi kulus juristidel 97,3 tundi ja advokaatidel 735,59 tundi. Maakohus pidas juristi mõistlikuks tunnitasuks 150 eurot ja advokaadi puhul 250 eurot, mida kaitsjad ei vaidlusta. Arvestades mõlema kaitsja (osaliselt dubleerivaid) toiminguid, kaitsjate ja juristide mõistlikku tunnihinda ning kriminaalasja keerukust ja mahtu, loeb kolleegium T. Tamme valitud kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasust menetluskulu hulka 189 281,75 eurot. See on mõistliku suurusega tasu, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat tasu. Sellele tuleb lisada muu vajalik kulu 1294,05 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb mõista riigilt T. Tamme kasuks 190 575,80 eurot koos käibemaksuga. Seega tühistab kolleegium maakohtu otsuse osas, millega kohus pidas T. Tammele hüvitatavaks mõistliku suurusega valitud kaitsjate tasuks kokku 174 925,94 eurot, ja loeb selliseks tasuks 190 575,80 eurot.
197.Kaitsjad taotlesid KrMS § 175 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamist ja selle kohaldamata jätmist, kui mõlema kaitsja tasutaotlusi ei rahuldata täies ulatuses. Kaitsjad leiavad, et säte piirab ebaproportsionaalselt kaitseõigust ja rikub PS §-s 25 sätestatud õigust. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. KrMS § 175 lg 2 on asjassepuutuv säte, võimaldades juhul, kui süüdistataval on mitu kaitsjat, arvata menetluskulu hulka ja hüvitada neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Seda riivet selgitatakse riigi fiskaalhuviga, et piirata riigieelarve kulusid (vt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 90), ning see on legitiimne eesmärk. Kolleegium leiab, et kaitsjale makstud tasu hüvitamise piirang on proportsionaalne. See on sobiv, sest vähendab koormust riigieelarvele ja võimaldab riigi raha säästa, ning vajalik, kuna muu abinõu kriminaalmenetluse kulude otsustamisel ei aitaks eesmärki sama tõhusalt saavutada. Kaaludes ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teiselt poolt riive intensiivsust, on praegusel juhul KrMS § 175 lg-s 2 sätestatud piirang mõõdukas. Kuigi tegemist on mahukaks kujunenud kriminaalasjaga, olnuks T. Tamme kaitsmine jõukohane ka ühele vandeadvokaadile. Seda ilmestab asjaolu, et teistel süüdistatavatel on samas kriminaalasjas üks kaitsja. See, et T. Tamm otsustas kasutada talle KrMS § 42 lg-ga 2 tagatud õigust mitmele kaitsjale, ei tähenda, et riik oleks põhiseaduse järgi kohustatud talle hüvitama mõlemale kaitsjale makstud tasu (vt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 90). 39(41)
Kannatanu esindaja kulu
198.Kannatanu esindaja on seisukohal, et maakohus pidanuks rahuldama menetluskulu hüvitamise taotluse täies ulatuses. Taotluse järgi oli esindaja menetluskulu 36 600 eurot koos käibemaksuga. Maakohus mõistis KrMS § 182 lg 5 alusel riigilt kannatanu kasuks välja 32 940 eurot, sest Viru Maakohtu 30. augusti 2022. a määrusega jäeti läbi vaatamata 30. aprilli 2021. a hagiavalduses ja 17. detsembri 2021. a täienduses esitatud nõuded. Maakohus osutas, et kokku taotletakse õigusabi kulu hüvitamist 200 tunni ulatuses, ja vähendas seda 20 tunni võrra. Esindaja taotlusest ei nähtu, milline osa makstud tasust on seotud tsiviilhagi ja milline osa muude toimingutega. Sellises olukorras tulebki kohtul tuvastada see hinnanguliselt (vt RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p 108). Kannatanu esindaja ei selgitanud ka apellatsioonis, et tal oleks kulunud tsiviilhagiga seotud toimingutele vähem aega. Seetõttu jääb maakohtu otsus selles osas muutmata.
(V) KOKKUVÕTE JA APELLATSIOONIMENETLUSE KULU
199.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ning § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsuse osaliselt kriminaalmenetluses tekitatud kahju ja menetluskulu hüvitamist puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Lisaks muudab kolleegium KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhiosa. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Prokuratuuri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Kannatanu esindajate apellatsioon jääb rahuldamata. T. Tamme kaitsjate apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
200.K. Nammi kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu ilma käibemaksuta summas 3678 eurot. Kaitsja tunnitasu on 256 eurot ja teda abistanud juristi tunnitasu 100 eurot. Kolleegium peab seda põhjendatuks. Ringkonnakohtu määruse analüüsimiseks, aruteluks kliendiga ning apellatsioonidele vastuse ja menetluskulu nimekirja koostamiseks kulus 16,5 tundi. KrMS § 175 lg 1 p-le 1 tuginedes on vajaliku õigusabi eest mõistlik tasu 3328 eurot. KrMS § 185 lg 1 alusel tuleb see summa mõista riigilt K. Nammi kasuks. Taotluse järgi tuleb summa kanda OÜ Advokaadibüroo Namm pangakontole. K. Namm on andnud selleks nõusoleku.
201.K. Kanguri kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu koos käibemaksuga summas 14 250,08 eurot. Kaitsja tunnitasu ilma käibemaksuta on 170 eurot ning tal kulus maakohtu otsuse lugemiseks, kliendiga suhtlemiseks ning prokuratuuri apellatsiooni analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks 67,6 tundi. Kaitsja tunnitasu on mõistlik. Arvestades asja keerukust ning prokuratuuri apellatsiooni ja sellele koostatud vastuse mahtu, loeb kolleegium kaitsjale makstavaks mõistliku suurusega tasuks 6324 eurot koos käibemaksuga. See summa tuleb K. Kanguri kasuks riigilt välja mõista.
202.T. Tamme kaitsjad esitasid taotlused hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu koos käibemaksuga kokku summas 30 719,97 eurot. K. Lee tunnitasu on ilma käibemaksuta 190 eurot. Kolleegium peab seda mõistlikuks. Maakohtu otsusega tutvumiseks, teise kaitsjaga suhtlemiseks ning tema apellatsiooni ja apellatsioonivastusega tutvumiseks ja nende täiendamiseks, samuti kohtuistungi protokollide ja tõendite analüüsiks kulus tal 33 tundi. M. Triipani tunnitasu on ilma käibemaksuta 295 eurot ja teda abistanud juristi tasu 210 eurot. Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p-le 1 tuginedes mõistlikuks M. Triipani tunnitasuks 250 eurot ja juristi puhul 150 eurot. M. Triipanil ja juristil kulus maakohtu otsuse analüüsiks ja istungil osalemiseks, apellatsiooni ja apellatsioonivastuse koostamiseks, nende täiendamiseks ja kommenteerimiseks ning teise kaitsjaga suhtlemiseks kokku 77,4 tundi. Enamik kaitsjate 40(41)
toiminguid on vajalikud, ent taotlustes pole toodud, milline oli kaitsjate täpne tööjaotus. Kaitsjad küll märgivad, et ülesanded olid jaotatud, kuid apellatsiooni ja vastust prokuröri apellatsioonile koostasid mõlemad, vahetades projekte ja tehes kommentaare. Kolleegium peab sellele kulunud aega ülemääraseks. Arvestada tuleb sedagi, et advokaadid on varasemast menetlusest juba kõigi vaidlusaluste asjaoludega tuttavad. Apellatsioonimenetluse mahtu ja keerukust arvestades ning juhindudes KrMS § 175 lg-st 2, peab kolleegium kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstavaks mõistlikuks tasuks kokku 10 992,60 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 08.06.2026 RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 2025. a otsus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu 190 575 eurot 80 senti.
2.Jõustada Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja enne apellatsioonimenetlust valitud kaitsjatele makstud tasu 174 925 eurot 94 senti.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Prokuröri kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Kaitsjate kassatsioon jätta rahuldamata.
6.Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja järgmised summad: - Toomas Tamme kasuks 1364 eurot; - Küllike Nammi kasuks 2031 eurot; 2(9) - Kalev Kangru kasuks 1538 eurot 84 senti.
7.Tasuda eelmises punktis nimetatud Küllike Nammi kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis OÜ Advokaadibüroo Namm pangakontole nr EE461010220011658017 (AS SEB Pank).
41(41)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.