lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-9277/31

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 18.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-9277/31
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1130
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-9277/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.09.20121-12-9277/14Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.12.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-9277

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

A.M-i

(A.M)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 28. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.M-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu

1.A.M tunnistati Viru Maakohtu 28.09.2012 kohtuotsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 05.03.2012 otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 6 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.2012 ja lõpeb 11.06.2013. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 23.10.2012.
2.Viru Maakohtu 28.12.2012 määrusega jäeti A.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus võttis määruse tegemisel arvesse, et A.M on nüüdseks kaheksal korral kriminaalkorras karistatud. Teda on mitmel korral karistatud tingimuslike vangistustega, millised on hiljem täitmisele pööratud. Käesoleval ajal kannab A.M karistust KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi. A.M pani Viru Maakohtu 03.05.2011 otsusega määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mistõttu tema suhtes

kohaldati KarS § 65 lg 2 sätteid. Arvestades asjaolu, et A.M ei allunud Viru Maakohtu 03.05.2011 otsuse alusel kriminaalhooldusele, pöörati karistus täitmisele juba Viru Maakohtu 16.02.2012 määrusega. A.M on pikemat aega kuritegusid toime pannud, kuritegude dünaamika on üldjoontes jäänud samaks (enamasti varavastased kuriteod) ja need on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. A.M on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht. Selle leidmist raskendab põhihariduse ja eriala puudumine. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus ja seega pole täidetud oluline vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus, s.o vangistatu õiguspärane käitumine. 2.2 Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava A.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel ja seega vähese materiaalse kindlustatuse korral, arvestades võimalikku alkoholi tarvitamist ja sellega kaasneda võivat agressiivsust ning tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib A.M toime panna uusi kuritegusid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad ja tema abi vajavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks A.M vabaduses käituda seaduskuulekalt. Vangla ei toeta A.M-i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt, sest eksisteerib kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et A.M-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A.M, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. A.M-i seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. A.M ei nõustu maakohtu otsusega jätta ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna leiab, et on oma käitumisega vanglas näidanud, et on võimeline käima regulaarselt registreerimas ja täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Vanglas on ta uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks läbinud sotsiaalprogramme. Vabaduses on tal olemas sissetulek invaliidsuspensioni näol – A.M on 70% töövõimetu. Samuti on tema isa 100% töövõimetu ning vajab seega abi. A.M-i ema ei saa isa eest vajalikul määral hoolitseda, sest käib tööl. Samuti ei ole tal võimalust kedagi appi palgata. Nimetatud põhjustel palub A.M kaebus rahuldada ning anda talle võimalus näidata, et ta on võimeline elama ühiskonnas ja aitama oma vanemaid.
4.Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2013 määrusega määrati süüdimõistetu A.M-i määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 07.02.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
7.Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis, leiab, et A.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Eelkõige välistab kohtu hinnangul A.M-i ennetähtaegse vangistusest vabastamise tema varasem elukäik. Süüdimõistetut on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda. Samuti on A.M karistatud tingimisi vangistustega ning teda on karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kohaldatud katseajad ning määratud kriminaalhooldused on aga kulgenud edutult – süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõudeid ning jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodust nähtub, et A.M-ile on antud korduvalt võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ning näidata, et ta on võimeline elama seaduskuulekalt, kuid A.M pole kohtu usaldust õigustanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Vähetähtis ei ole ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et süüdimõistetu ei ole isegi vanglas range järelevalve tingimustes suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, omades kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõige eelneva põhjal on ringkonnakohtul tekkinud tõsine kahtlus A.M-i võimes alluda vabaduses kriminaalhooldaja järelevalvele ning hoiduda kuritegude toimepanemisest.
8.Kohus hindab A.M-i puhul positiivsena, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Nimetatud asjaolu ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul piisav, õigustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul on jätkuvalt olemas suur oht, et A.M võib vangistusest vabanedes jätkata kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendab asjaolu, et A.M on vabaduses olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning ta on korduvalt pannud kuritegusid toime just alkoholijoobes. Samuti on kohtu hinnangul oluliseks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks süüdimõistetul garanteeritud töökoha puudumine. Invaliidsuspensionist saadav sissetulek ei pruugi olla piisav, tagamaks A.M-i toimetulekut, mistõttu ta võib taas majandusliku kasu saamiseks panna toime varavastaseid kuritegusid. Nimetatud asjaoludes on näinud riski ka vangla, kes samuti ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.