Kohtulahend

Määruskaebusele on lisatud riigi õigusabi tasu taotlus, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamisele 3 pooltundi, seega taotleb kaitsja tasu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti.

õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega peab kohus riigi õigusabi tasu taotluse lahendamisel hindama riigi õigusabi korras tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide põhjendatust ja vajalikkust. Käesoleval juhul nähtub V. Pudovkini poolt esitatud avaldusest, et kaitsja on esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusele seda kaitsealuse V. Pudovkiniga kooskõlastamata. Lisaks nähtub avaldusest, et V. Pudovkin ei soovi määruskaebuse läbivaatamist, kuna peab maakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 4 lg 5 sätestab, et advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid. § 14 lg 21 kohaselt peab advokaat kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitatava lahenduse saavutamiseks. Menetluse alustamise otsustab klient. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab advokaat klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest. § 19 reguleerib advokaadi suhteid kliendiga kriminaalmenetluses. § 19 lg 2 esimese lause kohaselt advokaadi poolt kokkuleppel või määratud korras võetud kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitsmise kohustus kehtib menetlustoimingu (menetlusstaadiumi) piires, milleks on õigusteenuse lepingus kokku lepitud või milleks on advokaadile määratud korras ülesanne antud. § 19 lg 2 teise lause kohaselt ülesanne kaitseks esimese või teise astme kohtus hõlmab ka advokaadi kohustust esitada kohtulahendi peale kaebuse, kui kaitsealune seda soovib ja selleks on õiguslik alus. Seega tuleneb Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi eelnimetatud sätetest, et advokaadi poolt kohtulahendi vaidlustamiseks kaebuse esitamine on seotud kaitsealuse sooviga, seda ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja puhul. Eriti oluliseks tuleb kaitsealusega kaitsetoimingute kooskõlastamise kohustust pidada olukorras, kus kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest ei ole kohustuslik, nagu kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise taotluse arutamisel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt on kohtul kohustus kontrollida advokaadi poolt riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingute põhjendatust. Käesolevas asjas nähtub V. Pudovkini avaldusest, et kaitsja on esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusele seda V. Pudovkiniga kooskõlastamata ning olukorras, kus V. Pudovkin määruskaebuse esitamist ei soovinud. Ringkonnakohus leiab, et kaudselt kinnitab seda ka kaitsja määruskaebuses kõrvuti V. Pudovkiniga esinev XXX nimi. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi poolt Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusele määruskaebuse esitamist ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks toiminguks. Seega tuleb kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi riigi õigusabi tasu taotlus jätta rahuldamata.

Mati Kartau kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.