lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-125976/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-125976/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-125976

}

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.01.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-125976 B2 Impact OÜ hagi S.F vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes 2213,32 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova

Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: S.F (isikukood XXX; aadress XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi S.F vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja S.F-ilt B2 Impact OÜ kasuks 1433,46 eurot, millest põhivõlg on 1142,98 eurot, intress 8,34 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 15.03.2023–03.01.2025 eest 247,14 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.F vastu suuremas ulatuses põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude osas.
4.Jätta menetluskulud S.F kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Mõista välja S.F-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 350 eurot.
6.Mõista välja S.F-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt 350 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

2-23-125976 kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule (Juhan Liivi 4, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Veski 32, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.F (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.Hageja esitas 02.11.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1601,94 eurot, intressi 194,53 eurot, sissnõutavaks muutunud viivise 381,85 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 25.02.2022 krediidikontolepingu nr 5355008 krediidilimiidiga 1640 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama kasutusele võetud krediidi 60 kuu jooksul aastase intressimääraga 41,04%. Krediidi kulukuse määr oli 50,55%. IPF Digital AS on väljastanud kostjale perioodil 25.02.2022–11.05.2022 krediiti kokku summas 1668 eurot. Kostja ei tasunud 11.01.2023, 13.02.2023 ja 13.03.2023 tähtaegadega osamakseid, mistõttu saatis IPF Digital AS kostjale 14.03.2023 lepingu ülesütlemise teate, kus andis kostjale täiendava tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 03.04.2023. Koos ülesütlemise teatega saatis IPF Digital AS kostjale teate võlgnevuse loovutamisest hagejale alates lepingu ülesütlemise hetkest. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, luges IPF Digital AS lepingu üles öelduks 04.04.2023. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal IPF Digital AS-ile võlgnevuse katteks kokku 525,02 eurot. Hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja 18.04.2023, 09.05.2023 ja 18.05.2023. Hageja hinnangul järgis IPF Digital AS vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis krediidikonto avamise taotluse esitamisel oma sissetulekuks 1350 eurot ning igakuisteks kohustusteks 548 eurot, millest majapidamiskulud on 280 eurot. Kostjal oli 1 ülalpeetav. IPF Digital AS tegi kindlaks, et kostjal puudusid aktiivsed maksehäired ning Eesti pensionikeskuse järgi oli kostja sissetulek 1126,95 eurot. Taotletud krediidilimiit oli vaid 1640 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa 45,00 eurot, mistõttu oli IPF Digital AS veendunud, et kostja oli krediidivõimeline.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.11.2023 määrusega.

2-23-125976

4.Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude kohtumäärusega kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 18.11.2024 (TsMS § 311 1 lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.12.2024. Kostja hagile ei vastanud.
5.Kohus määras hagejale 11.12.2024 kirjaga täiendava tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise selgitamiseks ning vajadusel alternatiivse nõude esitamiseks.
6.Hageja esitas 19.12.2024 hagiavalduse täpsustuse. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1142,98 eurot, intress 8,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 241,50 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja hinnangul järgis IPF Digital AS vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kogus vahetult enne laenulepingu sõlmimist kostja sissetulekute kohta andmeid. IPF Digital AS pidas kostja kohta kogutud infot piisavaks tema krediidivõimelisuse hindamiseks ja ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et IPF Digital AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja nõuab alternatiivselt kostjalt tasumata põhivõlgnevust, millest on maha arvestatud kostja tehtud maksed summas 525,02 eurot, seadusjärgset viivist ja intressi ning sissenõudmiskulusid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel, kuna hageja on teinud pingutusi kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
7.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 25.02.2022 tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu kokku 1668 eurot, intressiga 41,04% aastas. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

2-23-125976 VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja seda hinnata, kuivõrd krediidiandjal on kohustus välja selgitada ka tarbija igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud. Hageja on hagis märkinud, et IPF Digital AS on lähtunud kostja kohustuste kindlakstegemisel kostja esitatud andmetest ning ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, põhjendades eelnevat osamaksete väiksusega. Kohus märgib, et laenusumma ja osamaksete väiksus ei vabasta krediidiandjat tarbija krediidivõimelisuste kontrollimisest ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kuidas on kostja igakuiste kohustuste summa 548 eurot kujunenud, sh kas selles summas on arvesse võetud kostja teisi laenukohustusi ning alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid, millest saaks järeldada, et IPF Digital AS oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras intressi ja viivise nõude ning sissenõudmiskulude osas.

7.2.Kohus leiab, et asjaoludega õiguslikult põhjendatud ei ole hageja alternatiivne sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus märgib, et eelviidatud sätte alusel saab nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Kui võlgnikuks on tarbija, kohaldub VÕS §s 1132 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitamise regulatsioon. Kuivõrd kostja on tarbija, siis

2-23-125976 ei kohaldu antud juhul VÕS § 113 1 lg 1, mis näeb ette fikseeritud kahju hüvitise summa ning mille eelduseks ei ole meeldetuletuskirjade saatmine. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagi asjaolude kohaselt on hageja saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja: 18.04.2023 maksumusega 25 eurot, 09.05.2023 maksumusega 5 eurot ja 18.05.2023 maksumusega 5 eurot, kokku 35 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue kokku summas 35 eurot ning seega tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue 5 euro ulatuses jätta rahuldamata.

7.3.Kohus leiab, et muus osas on hageja alternatiivne nõue asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1142,98 eurot, seadusjärgses määras intressi perioodi 11.03.2022–14.03.2023 eest summas 8,34 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise perioodi 15.03.2023–03.01.2025 eest summas 247,14 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul rahuldab kohus hageja alternatiivnõude osaliselt. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja alternatiivnõue nõue kokku summas 1438,46 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 1433,46 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 99% ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust on põhjendatud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
10.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 74,61 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 275,39 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 350 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 350 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-23-125976 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja