Kohtulahend

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 14.12.2012 määrusega jäeti Stanislav Vertjanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Vertjanov tunnistati Tartu Maakohtu 01.06.2011 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel temale Tartu Maakohtu 15.05.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. S. Vertjanovi karistuse kandmise algus on 16.11.2010 ja lõpp 01.11.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.11.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et S. Vertjanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohus luges S. Vertjanovi puhul positiivseks, et tal on vabaduses olemas lähisuhted oma alaealise lapse, elukaaslase ja elukaaslase perekonna näol ning mõningal määral suhtleb ta ka oma emaga. Väidetavalt on tal olemas kindel elukoht elukaaslase, kes ise elab XXX , ema juures. Samas ei olnud maakohtule teada, millistel asjaoludel sai S. Vertjanov elukohta kinnitava tõendi, kuna vaevalt üks kuu enne seda oli elukaaslase ema välistanud S. Vertjanovi elamaasumise samale elamispinnale. Samuti võttis maakohus arvesse, et enne vangistust elas S. Vertjanov oma elukaaslasega koos vaid mõne kuu ja varasemast ei ole nende suhted just pikaaegsed. Seega ei saa süüdimõistetu suhted elukaaslase perekonnaga olla ilmselt veel ka kuigi lähedased ega usaldusväärsed. Süüdimõistetu elukaaslane ise elab XXX ja seega jääksid süüdimõistetule peamisteks toetavateks ja samas ka järelevalvet omavateks suheteks suhted elukaaslase ema ja õega, kes on käinud teda väidetavalt vaatamas ka kinnipidamiskohas. Lühiajaline tutvus ja mõningased kohtumised arestimaja tingimustes ei anna maakohtu hinnangul piisavat kindlust, et isikud on üksteist oluliselt tundma õppinud ja neil säiliksid omavahelised suhted samasugustena ka vabanemisel. Samuti võttis maakohus arvesse, et S. Vertjanovit on kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning vangistust kannab ta viiendat korda. Teda on ka varem kahel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ning temale mõistetud karistus on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Sellest hoolimata on ta jätkanud oma kuritegelikku käitumist ka katseajal ega ole pidanud kinni kriminaalhoolduse nõuetest. Seega ei ole varasemad karistused ja nende kandmiseks antud võimalused süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, mistõttu on alust kahelda, kas seda on teinud käesolev vangistus ning ta suudab edaspidi seaduskuulekalt käituda ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid järgida. Kuigi käesoleva vangistuse ajal ei ole S. Vertjanov pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist, mis võiks viidata tema suhtumise muutumisele, tuli kohtul arvestada ka seda, et julgeolekukaalutlustel kannab ta vangistust arestikambris, kus tal ei ole olnud võimalust ega kohustust täita kinnipidamiskoha eeskirju, mis kehtivad tavakorras karistust kandvatel isikutel. Seega leidis maakohus, et nimetatud asjaolu üksi ei saa veel viidata süüdimõistetu poolt paranemise teele asumisele. Samuti ei ole S. Vertjanovil olnud võimalust osaleda üheski sotsiaalprogrammis ega tööhõives, mis võiksid kaasa aidata tema taasühiskonnastumisele. Kuna materjalide põhjal on alust arvata, et peamiselt on S. Vertjanov pannud kuritegusid toime majandusliku kasu ja elatusvahendite teenimise eesmärgil ning oma sõltuvusvajaduste rahuldamiseks, ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et tal puudub kindel

töökoht. Kuigi S. Vertjanovi enda sõnul on tal mingisugused töökoha saamise võimalused olemas, ei saanud maakohus neid siiski garanteeritud töökohana arvestada, kuna ühtegi sellekohast dokumenti kohtule esitatud ei olnud. Seega on maakohtu arvates olemas reaalne oht, et S. Vertjanov võib ebakindlast majanduslikust olukorrast tulenevalt kuritegude toimepanemist jätkata. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab kohtu hinnangul veelgi see, kui S. Vertjanov jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist ja hasartmängude mängimist. Kuigi enda sõnul on ta nüüdseks narkootikumidest vabanenud ning mõistab nende kahjulikkust, oli maakohtul alust kahelda, kas ta ka tegelikult suudaks vabaduses sõltuvusharjumustest hoiduda. S. Vertjanov ei ole varem pidanud vajalikuks ravile pöörduda, samuti ei ole ta läbinud kinnipidamise ajal ühtegi sotsiaalabiprogrammi või muud toetavat tegevust, et oma sõltuvusprobleemidega tegeleda. Kuigi karistuse kandmise kohast tulenevalt ei ole süüdimõistetule vastavaid programme ka võimaldatud ning seega ei iseloomusta see iseenesest veel süüdimõistetu motivatsiooni puudumist oma sõltuvusharjumustega tegeleda, siis on eeltoodud asjaolud suureks ohuks, et vabanedes ja endisse elukeskkonda sattudes ei ole tal piisavalt motivatsiooni hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Seda riski suurendavad tema pikaaegne narkootiliste ainete tarvitamise kogemus ja samade kalduvustega suur tutvusringkond. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Vertjanovi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja S. Vertjanovi vabastamist vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kaitsja leiab, et maakohus pole piisavalt arvesse võtnud S. Vertjanovi käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib tingimisi ennetähtaegne vabastamine S. Vertjanovile kaasa tuua. S. Vertjanovil on olemas kindel elukoht elukaaslase ema juures. Tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea ning teda pole kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Talle pole vangistuse jooksul individuaalset täitmiskava koostatud, kuna ta on kandnud karistust arestikambris. Oma aega sisustas S. Vertjanov iseseisvalt inglise keele õppimisega. S. Vertjanovi käitumisest nähtub, et ta on asunud paranemise teele. Ta kahetseb toimepandud kuritegusid ning on seadnud eesmärgiks seaduskuuleka eluviisi, hoidudes suhtlemast kriminaalsete tuttavatega. Samuti on S. Vertjanov kinnitanud, et hoidub edaspidi alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning pöördub narkovõõrutusravile. Kuigi S. Vertjanovil ei ole garanteeritud töökohta, plaanib ta võtta end arvele Töötukassas. Samuti on tal võimalus leida tööd endise tööandja TÜ XXX juures või minna tööle autopesulasse. Töökoha leidmist hõlbustab S. Vertjanovil omandatud kutsete ning varasema töökogemuse omamine. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt eksisteerib S. Vertjanovi puhul uute kuritegude toimepanemise risk tulenevalt tema ebakindlast majanduslikust olukorrast. Seejuures märgib kaitsja, et S. Vertjanovil puuduvad rahalised kohustused ning pärast korteri müüki ja nõuete tasumist on tal järel XXX eurot, mis võimaldab tal kuni töökoha leidmiseni oma elu korraldamisega normaalselt toime tulla. S. Vertjanovil on olemas lähedased isikud, kes teda toetavad. Ta kohustub täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Veel märgib kaitsja, et nii vangla kui ka prokurör toetavad S. Vertjanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kõige eelneva põhjal leiab kaitsja, et S. Vertjanovil on head väljavaated resotsialiseerumiseks ning vangistus on täitnud oma eesmärgi. Lisaks kaitsjale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu S. Vertjanov ise, taotledes enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Vertjanov märgib, et on lõpetanud igasugused suhted endiste kriminaalkorras karistatud sõprade ja tuttavatega. Tema sooviks on alustada uut kainet elu koos oma perekonnaga. Kuna S. Vertjanov kannab karistust arestikambris, pole tal olnud võimalust osaleda erinevates

sotsiaalprogrammides, kuid kriminaalhooldusel viibides lubab ta läbida kõik programmid, mida vajalikuks peetakse. Koheselt soovib S. Vertjanov läbida narkosõltlastele mõeldud programmi ning minna hepatiidiravile. S. Vertjanov lubab minna tööle ning talle on juba pakutud mitut varianti, s.o minna autopesulasse või metallitööstusesse. Samuti proovib ta saada töökohta OÜ-s XXX , kus ta on ka varem ametlikult töötanud. S. Vertjanov on omandanud elektrikeevitaja ja koostöölukksepa erialad. Töökoha leidmiseni lubab ta võtta end arvele Töötukassas. Kuni esimese palgani elatub S. Vertjanov rahast, mis jäi järgi korteri müügist ja võlgade tasumisest. Järgmisest õppeaastast soovib S. Vertjanov minna võimalusel õhtukooli, et omandada keskharidus ja minna edasi õppima infotehnoloogiat. Samuti soovib ta viia lõpuni autokoolikursused. Seoses hasartmängusõltuvusega märgib S. Vertjanov, et on pannud endale peale keelu ning teda ei lasta ühtegi kasiinosse sisse. Samuti on ta sellest haigusest juba üle saanud. S. Vertjanov lisab, et tal on toetavad lähedased elukaaslase ja viimase pere näol ning kindel elukoht elukaaslase ema juures. Samuti suhtleb ta oma tütre ja vahel ka emaga. S. Vertjanov lubab, et teeb kõik, et elada edaspidi õiguskuulekalt, milleks palub kohtult veel viimast võimalust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

edukalt läbima ning täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud kahtlust ei kõrvalda ei S. Vertjanovi maakohtus antud lubadused edaspidi käituda seaduskuulekalt ega temal lähedaste toetuse olemasolu. Seetõttu leiab kohus, et S. Vertjanovil tuleb jätkata karistuse kandmist ning näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises pole ajutised ega kantud pelgalt soovist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.