Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-8046
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu E.B vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
E.B (IK: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla)
Kaitsja
Advokaat Heiki Kuningas riigiõigusabi korras
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus
määras : Jätta süüdimõistetu E. B temale Tartu Maakohtu 08. augusti 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamata. KrMS § 180 alusel välja mõista E. B-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 57(viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti Määrata, et E.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule
kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 08. augusti 2011. a otsusega tunnistati E.B süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks E.B-le Tartu Maakohtu 03. juuni 2010. a otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust alates 08. augustist 2011. a. Kohtuotsus jõustus 15. augustil 2011. a. Tartu Maakohtu 18. mai 2012. a määrusega jäeti E.B temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 29. mail 2012. a. E.B karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 26. aprillil 2014. a. E.B on varem kriminaalkorras karistatud:
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.B uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla on välja toonud KarS § 75 lg. 2 alusel E.B-le soovitatavad lisakohustused. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht oma ema juures, kes on valmis teda ka moraalselt ja materiaalselt toetama. Samuti on süüdimõistetul vabaduses garanteeritud töökoht. Tema ohtlikkust vabaduses mõjutab senine kriminaalne minevik, lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega ja liigne alkoholi tarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.B kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus võtma endale ka lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks, samuti Tartu Vangla iseloomustuses toodud temale määratavad lisakohustused. Süüdimõistetu sõnul on vangistus talle mõju avaldanud ning ta soovib edaspidi seadusekuulekalt elada. Kaitsja Heiki Kuningas toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli seisukohal, et E.B on saanud aru oma negatiivsest minevikust ning soovib jätkata õiguskuulekalt ning see võimalus tuleks temale anda. Prokurör Jüri Vissak kohtule esitatud kirjalikus seisukohas E.B katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, sest E.B on korduvalt karistatud isik, ei ole senini teinud õigeid järeldusi ning jätkanud kuritegude toimepanekut, tema vabastamine oleks ennatlik. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on E.B ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.B puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, lõpetanud
kinnitas süüdimõistetu ise, et on nüüdseks oma varasema käitumise väärolemusest aru saanud, soovib edaspidiselt elada seadusekuulekalt ning on valmis võtma endale katseajaks ka elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud. Samuti on kohtul alust kahelda selles, kas süüdimõistetu E.B suudab nõuetekohaselt täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades tema varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ning asjaolu, et ta ei ilmunud käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmisele õigeaegselt vabatahtlikult, vaid ta tuli otsuse täitmiseks tagaotsitavaks kuulutada. Kuna süüdimõistetu on pannud toime väga eriliigilisi kuritegusid, siis tuleb sellest järeldada tema kalduvust impulsiivsele ja tagajärgedega mittearvestavale käitumisele. Samuti on tema õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on ta enda sõnul mõistnud oma käitumise muutmise vajalikkust ning on läbinud ka sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi, siis leiab kohus, et süüdimõistetule oleks siiski kasulikum vangistust edasi kanda ja tegeleda seejuures ka oma motivatsiooni kindlustamisega, et vabaduses riskikäitumisest hoiduda. Samuti kindlustaks pikem viibimine vangla piiratud tingimustes tugevama võõrdumise alkoholist ja tagaks seega paremad võimalused vabaduses alkoholist hoidumiseks , uute kuritegude toimepanemise vältimise. Ka Tartu Vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise 41% tõenäosus kahe aasta jooksul viitab sellele, et E.B vanglast ennetähtaegne tingimuslik vabastamine on enneaegne. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.B katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et E.B puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.