Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-16-16501

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas 02.11.2016 kohtule hagiavalduse Jxxxx Axxxxxxx vastu 476,32 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Jxxxx Axxxxxx Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 08.08.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-8046 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver RxxxxAxxxxxxxsai raske tervisekahjustuse. RxxxxAxxxxxxxesitas 11.01.2011 Sotsiaalkindlustusametile hüvitistaotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ohvriabi seaduse (OAS) alusel. Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2011.a otsusega nr 00124K/2 määrati RxxxxAxxxxxxx töövõimetusest tulenev kahjuhüvitis. OAS alusel on Rxxx Axxxxxxx vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastusega makstud kahju hüvitist 02.01.2014 kuni 01.03.2014 summas 476,32 eurot, mida hageja kostjalt nõuab. Tartu Maakohus võttis hagi 10.11.2016 määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 13.11.2016. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt eeldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

2-16-16501 VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 näeb ette, et isiku tervisekahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hagimaterjalide põhjal on tõendatud, et Jxxxx Axxxxxx on Tartu Maakohtu 08.08.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-8046 süüdi mõistetud RxxxxAxxxxxxx tervisekahjustuste tekitamises. Kannatanu RxxxxAxxxxx esitas taotluse Sotsiaalkindlustusametile kuriteoga tekitatud kahjuhüvitise saamiseks. Sotsiaalkindlustusamet maksis Rxxx Axxxxxxx perioodil 02.01.2014-01.03.2014 hüvitis summas 476,32 eurot, mille nõudeõigus on OAS § 31 alusel üle läinud hagejale. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 476,32 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule teadaolevalt pole hageja ega kostja kohtumenetluses on kulusid kandnud. Sellest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahalises suuruses kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.