Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-13101 (08240101373)
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu L.N-i (L.N) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 6. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.N-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 06.12.2012 määrusega jäeti L.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. L.N tunnistati Viru Maakohtu 26.05.2009 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 8, 9 – § 25 lg 2 ja § 118 p 1 järgi ning karistati vangistusega 5 aastat. Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009 otsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 26.05.2009 otsus, tunnistati L.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 5, 8, 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 1 kuu 9 päeva karistusaja hulka ning kandmisele alates 26.05.2009 kuulus 3 aastat 10 kuud ja 21 päeva vangistust. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 21.01.2010 määrusega. Viru Maakohtu 21.10.2009 otsusega tunnistati L.N süüdi KarS § 257 järgi ning karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning L.N-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu 15.02.2010 määrusega liideti kahe eelnimetatud maakohtu otsusega mõistetud karistused ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 kohaldamisega, lugedes L.N-ile Viru Maakohtu 21.10.2009 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust kaetuks Viru Maakohtu 26.05.2009 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust ning mõisteti L.N-ile liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust.
Karistusaja algus on 26.05.2009 ja lõpp 16.04.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 18.11.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri kirjaliku seisukohaga ning uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leidis, et L.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et formaalne alus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Formaalseks aluseks on asjaolu, et L.N on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2/3. Samas ei ole L.N elukohta. Tal on võimalik elama asuda kirikuga seotud rehabilitatsioonikeskusesse. Tal ei ole ka töökohta ning seetõttu puudub tal sissetulekuallikas. Kriminaalhoolduse toel elu- ja töökoha leidmine on vähetõenäoline lähedastest koosneva võrgustiku puudumise tõttu. Küsitavaks võib muutuda kriminaalhooldusel kohustuslike KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine, sest käitumine karistuse kandmise ajal ja suhtumine ametnikesse on L.N-ist endast sõltuv negatiivne asjaolu. Karistusaja pikkusest tulenevalt on varem sama küsimuse arutamisel antud L.N-ile lootust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vaatamata võimalustele on L.N jätkanud vangistuse ajal mitteõiguskuulekat käitumist ja teda on olnud põhjust jätkuvalt distsiplinaarkorras karistada. Maakohus leidis, et eelkõige kuritegude asjaolud, L.N-i isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusel laieneb L.N-i kohustuste ring. See asjaolu paneb ta ennetähtaegse vabastamise korral raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Karistusaja lõpuni kandmise järel on L.N samasugused resotsialiseerumisvõimalused kui asja arutamise ajal. Temaga on tehtud ettevalmistusi taasühiskonnastumiseks läbi kiriku ja koguduse. Vangistuse ajal need tegevused jätkuvad ja võimaldavad sujuvat vangistusest vabanemist karistusaja lõpus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.N, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. L.N-i hinnangul ei võtnud maakohus arvesse, et tal on 5-aastasest vangistusest jäänud kanda veel vaid 4 kuud. Ta märgib, et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamata jätmine ei saa kuidagi mõjutada tema edaspidist käitumist paremuse suunas, sest karistuse lõpuni on jäänud vaid 4 kuud. Ennetähtaegne vabastamine võimaldaks kohaldada L.N-ile käitumiskontrolli ja jälgida tema tegevust. Tema vabastamata jätmine ei ole otstarbekas ega praktiline. Kontroll vabaduses oleks L.N-ile abiks. L.N on hakanud usklikuks ning usk aitab tal vabaduses toime tulla. Tal on elukoht XXX ning võimalus saada tööd. Samuti saab ta igakuiselt pensioni. Tema ennetähtaegse vabastamise korral on L.N nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid kohustusi. Määruskaebuse lisas lubab L.N end koheselt pärast vabanemist Töötukassas arvele võtta. Samuti märgib L.N, et on kahel korral läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi, mis näitab, et ta on sõltuvusprobleemist teadlik ja soovib sellest vabaneda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Paavo Randma
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.