Tsiviilasi nr 2-11-57188
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-57188
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Maksim Nikitini vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
382.29 eurot • Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10 10114 Tallinn, [email protected] ) • Hageja esindaja jurist Tiivi Salvan (Eesti Haigekassa Viru osakond, asukoht Nooruse 5 Jõhvi 41597) • Kostja Maksim Nikitin
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Eesti Haigekassa esitas Tartu Maakohtusse hagi Maksim Nikitini vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 382.29 eurot. Hagiavalduse kohaselt nähtub Viru Maakohtu 21.01.2010.a jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-08-13101, et kostja 10.04.2008.a teo tagajärjel pöördus SA Ida-Viru Keskhaigla poole V.S. , kellele osutati
arstiabi. Kostja on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi. Keskhaigla esitas haigekassale tasumiseks 15.04.2008.a arve nr 575809 summas 382.29 eurot. Hageja on arve tasunud. Hageja nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1, mille kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimepanemise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tuleks hagi tühistada, kuna kostjal on 70% ulatuses töövõime kaotus ning kostjal ei ole raha, et hagejale tasuda.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised faktilised asjaolud: • Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13101 jäeti muutmata Viru Maakohtu 26.05.2009.a otsus osas, millega kohus luges tuvastatuks, et kostja tekitas V.S. le lühiajalise tervisekahjustuse (tl 4-7); • V.S. on pöördunud ravile SA Ida-Viru Keskhaiglasse, viimane on esitanud hagejale raviteenuste arve summas 382.29 eurot (tl 8). Hageja on arve tasunud. Võlaõigusseaduse § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 järgi on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus on lugenud tõendatuks, et kostja tekitas V.S. le lühiajalise tervisekahjustuse ning hageja tasus kannatanu ravikulud. Ravikulude tasumisega tekkis hagejale kahju, kostja tegu on VÕS § 1045 kohaselt õigusvastane ning nähtuvalt ringkonnakohtu otsusest on kostja õigusvastase teo ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist vastavalt VÕS §-le 1050 ega esitanud hagile muidu sisulisi vastuväiteid. Kohus rahuldab hagi VÕS § 1043 ja RkS § 26 lg 1 alusel. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et kostjal ei ole raha temalt välja mõistetud summa tasumiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuna hageja ei ole kohtu antud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud, jätab kohus menetluskulud kostjalt välja mõistmata.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.