Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada M.B KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.B KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista M.B-le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks seitse (7) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.B eelvangistus 16. – 17. augustil 2011. a, s.o kaks (2) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kuus (6) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.B ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

määratud

ajal

registreerimisele

loa

elu-, töö- või

õppimiskoha

KarS § 78 lg 1 alusel hakata M.B katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata M.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. M.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada J.U KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J.U eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust lugeda alates 01. aprillist 2012. a. J.U suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või tema poolt karistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada B.P KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada B.P-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03. aprilli 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-2764 mõistetud karistust osaliselt käesolevalt mõistetud karistusega ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista neli (4) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest kolme (3) kuu pikkuse vangistuse osas jätta B.P-le mõistetud vangistus KarS § 74 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03. aprilli 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-2764 määratletud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o üks (1) kuu vangistust jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel B.P suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

määratud

ajal

registreerimisele

loa

elu-, töö- või

õppimiskoha

KarS § 78 lg 1 alusel hakata B.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata B.P katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. B.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Kristjan Kolsar KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Kolsar ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

määratud

ajal

registreerimisele

loa

elu-, töö- või

õppimiskoha

KarS § 78 lg 1 alusel hakata Kristjan Kolsari katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata Kristjan Kolsar katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kristjan Kolsari suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagid: - solidaarselt J.U-lt ja Kristjan Kolsarilt kannatanu K.K. (isikukood: XXX; arveldusarve: XXX, Swedbank) kasuks summas üks tuhat (1000) eurot; - solidaarselt M.B-lt ja J.U-lt kannatanu AS Selver kasuks (registrikood: 10379733; arveldusarve: 221053171150, Swedbank) kasuks summas kolmkümmend üks (31) eurot 35 senti; - solidaarselt J.U-lt ja B.P-lt või temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt T.V. kannatanu AS Selver

-

kasuks (registrikood: 10379733; arveldusarve: 221053171150, Swedbank) summas üheksakümmend kolm (93) eurot 05 senti; J.U-lt kannatanu AS Selver kasuks (registrikood: 10379733; arveldusarve: 221053171150, Swedbank) kasuks summas kolmkümmend viis (35) eurot 63 senti; J.U-lt kannatanu J.J. (isikukood: XXX; arveldusarve: XXX, SEB Pank) kasuks summas kaks tuhat kakssada viiskümmend (2250) eurot; J.U-lt kannatanu M.O. (isikukood: XXX; arveldusarve: XXX, Swedbank) kasuks summas üheksakümmend viis (95) eurot 87 senti; J.U-lt kannatanu PepsiCO Eesti AS (registrikood: 10438708; arveldusarve: 221005101673, Swedbank) kasuks summas üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus (1176) eurot 95 senti; J.U-lt kannatanu AS Johnny (registrikood: 10080098; arveldusarve: 221013086887, Swedbank) kasuks summas ükssada kaheksakümmend kolm (183) eurot 24 senti; J.U-lt kannatanu Eesti Maaülikooli (registrikood: 74001086, arveldusarve: 10102000314008, SEB Pank) kasuks kaks tuhat kaheksasada viis (2805) eurot; M.B-lt kannatanu K.K. (isikukood: XXX; arveldusarve nr XXX, Swedbank) kasuks kaheksasada seitsekümmend viis (875) eurot 80 senti.

Asitõendid: - 6 CD-plaati videosalvestustega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - sõiduki XXX vaatlusel avastatud müts – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel riigituludesse välja mõista M.B-lt sundraha kakssada (200) eurot, postikulu 5,22 ja kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa (38) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud M.B menetluskulud summas kakssada kolmkümmend viis (235) eurot senti riigi kanda. KrMS § 180 alusel riigituludesse välja mõista J.U-lt sundraha kakssada (200) eurot, DNA ekspertiisi tasu kolmsada (300) eurot, sõrmejäljeekspertiisi tasu kolmsada (300) eurot, postikulu viis (5) eurot 22 senti ja kaitsjatasu üheksakümmend (90) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud J.U menetluskulud summas üheksasada kaheksakümmend kaheksa (988) eurot 60 senti riigi kanda. KrMS § 180 alusel riigituludesse välja mõista B.P-lt või temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt T.V. postikulu viis (5) eurot 22 senti ja kaitsjatasu ükssada viisteist (115) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud B.P menetluskulud summas ükssada viisteist (115) eurot 20 senti riigi kanda. KrMS § 180 alusel riigituludesse välja mõista Kristjan Kolsarilt sundraha kaksada (200) eurot, postikulu viis (5) 22 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend (70) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud Kristjan Kolsari menetluskulud summas kakssada üheksakümmend üheksa (299) eurot 40 senti riigi kanda.

Määrata, et M.B, J.U, B.P või tema seaduslikul esindajal ning Kristjan Kolsaril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus M.B süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on 21. septembril 2010. a ja 08. märtsil 2011. a toime pannud KarS § 218 järgi kvalifitseeritud vargused, - 29. märtsil 2011. a kella 21.25 paiku grupis J.U-ga, lõhkudes neljast likööri pudelist koosneva multipaki, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Anne Selver kolm 0,5liitrilist pudelit likööri „Vana Tallinn“ kogumaksumusega 31 euro 35 senti. Vargusega tekitas M.B solidaarselt J.U-ga Selver AS-le varalist kahju 31 eurot 35 senti. - 19. aprillil 2011. a kella 18.20 paiku püüdis ära võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Anne Selver ühte pudelit likööri Vana Tallinn maksumusega 5 eurot 69 senti sellega, et pani kauba pükstesse ja läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi M.B-st mitteoleneval põhjusel lõpule viimata, kuna ta peeti peale kassaliini läbimist turvatöötaja poolt kinni. - 22. juunil 2011. a kella 19.30 paiku püüdis ära võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Turu 2 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Tasku Rimi ühte 0,5-liitrilist pudelit viina Beloff maksumusega 4 eurot 20 senti sellega, et pani kauba pükste vöö vahele ja läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi M.B-st

mitteoleneval põhjusel lõpule viimata, kuna ta peeti peale kassaliini läbimist turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani M.B toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse M.B selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 15. maist 2011. a kella 19.00 kuni 16. maini 2011. a kella 06.00 võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita Tartu linnas Rahu 7a maja juurest võõra vallasasja – K.K. sõiduki Audi 80 tehasetähisega WAUZZZ8CZNA138413, väärtusega 1278 eurot, ning kasutas sõidukit kuni 31. maini 2011. a kui ta peeti Läti Vabariigis sõiduki juhtimiselt kinni. Sellega pani M.B toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. J.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - ajavahemikul 12. veebruarist 2011. a kell 12.00 kuni 12. veebruar 2011. a kell 14:05 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kopli 1c asuvast Tartu Kutsehariduskeskuse ühiselamu toast nr 415a S.Õ. kuuluva digifotoaparaadi Olympus FE-230 maksumusega 160 eurot koos 1 GB XD mälukaardiga maksumusega 26 eurot. Vargusega tekitas J.U kannatanu S..Õ 186 eurot varalist kahju. - ajavahemikul 2011. a veebruarikuu lõpp kuni 01. märts 2011. a võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas XXX asuvast korterist M.O. kuuluva elektrisae Makita UC3010A seeria nr 061425 maksumusega 83,09 eurot ja akudrelli Makita 6270DWPE seeria nr 2007/2058898 maksumusega 95,87 eurot. Vargusega tekitas J.U kannatanu M.O. 178 eurot 96 senti varalist kahju. - 29. märtsil 2011. a kella 21.25 paiku grupis M.B-ga, lõhkudes neljast likööri pudelist koosneva multipaki, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Anne Selver kolm 0,5-liitrilist pudelit likööri „Vana Tallinn“ kogumaksumusega 31,35 euro. Vargusega tekitas J.U grupis M.B-ga kannatanu Selver AS-le varalist kahju 31 euro 35 senti. - 06. aprillil 2011. a kella 19:10 paiku grupis B.P ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Anne Selver ühe, neljast pudelist koosneva, multipaki kohvilikööri maksumusega 17 eurot 83 senti ja ühe 0,5-liitrilise pudeli viina Viru Valge Vägev maksumusega 12 eurot 08 senti. Vargusega tekitas J.U grupis B.P ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga Selver AS-le varalist kahju 29 eurot 91 senti ja ühe paki (3 liitrit) viina Viru Valge lõhkumisega varalist kahju 36 eurot 37 senti. - 06. aprillil 2011. a kella 19:35 paiku grupis E.A. i ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Anne Selver ühe, neljast pudelist koosneva, multipaki likööri Vana Tallinn maksumusega 31,35 eurot. Vargusega tekitas J.U grupis E.A. i, ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga Selver AS-le 31 eurot 35 senti varalist kahju.

-

-

-

-

-

-

-

-

koguväärtusega 14,26 eurot, 32 pakki saiakesi 7 Days Midi Croissant kakaokreemiga koguväärtusega 32,64 eurot, 110 pakki leivakuivikuid XRUS-Team Sour Cream koguväärtusega 26,40 eurot ja 63 pakki leivakuivikuid XRUS-Team Salami kogumaksumusega 15.13 eurot. Vargusega tekitas J.U kannatanu PepsiCO Eesti AS-le 1471 eurot 95 senti varalist kahju.

Sellega pani J.U toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 , 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. B.P süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on 31. augustil 2010. a toime pannud KarS § 218 järgi kvalifitseeritud varguse, - 06. aprillil 2011. a kella 19:10 paiku grupis J.U ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Anne Selver ühe, neljast pudelist koosneva, multipaki kohvilikööri maksumusega 17 eurot 83 senti ja ühe 0,5-liitrilise pudeli viina Viru Valge Vägev maksumusega 12 eurot 08 senti. Vargusega tekitas B.P solidaarselt J.U ning ühe eeluurimise käigus tuvastamata isikuga kannatanu Selver AS-le varalist kahju 29 eurot 91 senti ja ühe paki (3 liitrit) viina Viru Valge lõhkumisega varalist kahju 36 eurot 37 senti. - 06. aprillil 2011. a kella 21:10 paiku grupis J.U, E.A. i ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Anne Selver ühe, neljast pudelist koosneva, multipaki kohvilikööri maksumusega 17 eurot 83 senti ja kaks (2) pudelit kohvilikööri maksumusega 4 eurot 47 senti pudel, kogumaksumusega 8 eurot 94 senti. Vargusega tekitas B.P solidaarselt J.U, E.A. i ning ühe eeluurimise käigus tuvastamata isikuga kannatanu Selver AS-le varalist kahju 26 eurot 77

senti. Sellega pani B.P toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Kristjan Kolsarit süüdistatakse selles, et tema 11. septembril 2011. a grupis J.U-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas XXX korterist K.K. le kuuluvad neli sõiduauto BMW 16“ velge kogumaksumusega 600 eurot ja neli talverehvi Gislaved Nordfrost 3 kogumaksumusega 400 eurot. Vargusega tekitas Kristajan Kolsar grupis J.U-ga kannatanu K.K. le varalist kahju üks tuhat (1000) eurot. Sellega pani Kristjan Kolsar toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse, kui see on toime pandud grupi poolt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. M.B-le nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust ja KarS §-s 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust mõistetavast karistustest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 16. augustist 2011. a – 17. augustini 2011. a, s.o 2 eelvangistuspäeva ja 20. oktoobrist 2011. a – 21. oktoobrini 2011. a, s.o 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud 26 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus M.B suhtes kohaldamata ja mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.B ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. J.U-le nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus alates 01. aprillist 2012. a karistuse hulka ja lugeda karistuse kandmise alguseks 01. aprill 2012. a. B.P-le nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 kuud vangistust mõistetavatest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel suurendades 03. aprilli 2012. a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-2764 mõistetud karistust 3 kuud vangistust osaliselt käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega 2 kuud vangistust. Mõistetavast liitkaristusest jääb B.P 3 kuu vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 03. aprilli 2012. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-2764 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 1 kuu vangistust jätta B.P suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et ühe kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.P ei pane 18-kuulise katseaja jooksul, mis KarS § 78 lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kristjan Kolsarile nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Kristjan Kolsar suhtes kohaldamata ja mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Kolsar ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. J.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. B.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kristjan Kolsar tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanutele AS-le Selver 160,03 euro, K.K 875,80 euro, K.K. le 1000 euro, S.Õ. 186 euro, M.O. 178,96 euro, J.J. 2250 euro, PepsiCO Eesti AS-le 1471,95 euro 95, Johnny AS-le 183,24 euro ja Eesti Maaülikoolile 5905 euro ulatuses. Nimetatud summades on kannatanud esitanud ka tsiviilhagid.

M.B on nõus tsiviilhagi 875,80 eurot väljamõistmisega kannatanu K.K. kasuks ja tsiviilhagi 31,35 eurot väljamõistmisega kannatanu AS Selver kasuks solidaarselt J.U-ga . J.U on nõus tsiviilhagi 1000 eurot väljamõistmisega kannatanu K.K. kasuks solidaarselt Kristjan Kolsariga ning tsiviilhagi kannatanu AS Selver kasuks väljamõistmisega solidaarselt M.B-ga 31,35 euro ulatuses, solidaarselt B.P ning ühe eeluurimise käigus tuvastamata isikuga 66,28 euro ulatuses, solidaarselt E.A. i ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga 31,35 euro ulatusest, solidaarselt E.A. i, B.P ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga 26,77 euro ulatusest, solidaarselt E.A. i ja ühe eeluurimisel tuvastamata isikuga 4,28 euro ulatuses, kannatanu J.J. kasuks 950 euro ulatuses ja solidaarselt P.T. ja K.P. iga 1300 euro ulatuses, kannatanu M.O. kasuks 95,87 euro ulatuses, kannatanu PepsiCo Eesti AS kasuks 1176,95 euro ulatuses, kannatanu AS Johnny kasuks 183,24 euro ulatuses ning kannatanu Eesti Maaülikooli kasuks 2805 euro ulatuses. B.P on nõus tsiviilhagi 93,05 eurot väljamõistmisega kannatanu AS Selver kasuks solidaarselt J.U-ga. Kristjan Kolsar on nõus tsiviilhagi 1000 eurot väljamõistmisega kannatanu K.K. kasuks solidaarselt J.U-ga. Kuna E.A. , P.T. ja K.P. ei ole käesoleva kriminaalasjas süüdistavateks, siis puudub kohtul võimalus käesolevas kohtuotsuses nende suhtes tsiviilhagi rahuldada. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanute hagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Kuna tsiviilhagides toodud kahju on süüdistatavad kannatanutele tekitanud osaliselt ühiselt, siis tuleb neil ka vastavad tsiviilhagisummad hüvitada solidaarselt. Samas aga ei ole võimalik määrata solidaarset hüvitamiskohustust nende isikutega, keda käesoleva kohtuotsusega süüdi ei tunnistata ning nende osas on kohtul võimalik võtta seisukoht hilisema kohtuotsusega. Arvestades seda, et B.P puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumise korral tsiviilhagi hüvitada tema seaduslikul esindajal T.V.. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on 6 CD-plaati videosalvestustega ja sõiduki XXX vaatlusel avastatud müts. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, postikulu 5,22 ja kaitsjatasu 38,40 eurot.

Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa M.B menetluskuludest riigi kanda, arvestades nii menetluskulude suurust kui ka asjaolu, et lisaks tuleb süüdistatavatel hakata käesoleva kohtuotsuse alusel tasuma ka tsiviilhagisid. Seega leiab kohtunik, et tema menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda ning väljamõistatavas osas on põhjendatud määrata talle menetluskulude tasumine osade kaupa. J.U menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, DNA ekspertiisi tasu 627 eurot, sõrmejäljeekspertiisi tasu 663 eurot, postikulu 5,22 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 57,60 ja kohtumenetluses 96 eurot. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa J.U menetluskuludest riigi kanda. J.U on alates aprillikuust viibinud vahi all ning jätkab karistuse kandmist ka käesoleva kohtuotsuse alusel. Kindel sissetulek tal puudub. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust, on ilmne, et nende täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et tema menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda ning väljamõistatavas osas on põhjendatud määrata talle menetluskulude tasumine osade kaupa. B.P menetluskuludeks on postikulu 5,22 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 115,20 eurot ja kohtumenetluses 115,20 eurot. Kuivõrd B.P uleb süüdi tunnistada tegudes, mis on toime pandud ennem tema suhtes tehtud viimatist süüdimõistvat kohtuotsust, millega mõisteti temalt välja ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, siis leiab kohtunik, et käesolevas kriminaalasjas tuleb temalt jätta sundraha välja mõistmata. Süüdistatavalt sundraha teistkordne väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna tooks endaga kaasa süüdistatava ebavõrdse kohtlemise võrreldes nende isikutega, kelle kogu kuritegeliku käitumise ulatus on tuvastatud korraga ja menetletud ühes kohtuasjas. Arvestades seda, et B.P puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumise korral menetluskulud hüvitada tema seaduslikul esindajal T.V.. Samas, arvestades T.V. majanduslikku seisu, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kristjan Kolsari menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, postikulu 5,22 ja kaitsjatasu kohtueelses menetlus 57,60 ja kohtumenetluses 76,80 eurot. eurot. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa Kristjan Kolsari menetluskuludest riigi kanda, arvestades nii menetluskulude suurust kui ka asjaolu, et lisaks tuleb süüdistatavatel hakata käesoleva kohtuotsuse alusel tasuma ka tsiviilhagisid. Seega leiab kohtunik, et tema menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda ning väljamõistatavas osas on põhjendatud määrata talle menetluskulude tasumine osade kaupa.

Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.