avaldaja/võlgnik K. R. (isikukood XXX ; viibimiskoht XXX);
esindajad
ajutine haldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada K. R. i (isikukood XXX , viibimiskoht Tartu Vangla) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Määrata K. R. i ajutises menetluses ajutise halduri Tiia Kalause töötasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.
3.Jätta menetluskulud K. R. i kanda.
4.Anda K. R. ile hüvitamiskohustusega menetlusabi ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.
5.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta Tiia Kalause ajutise halduri tasu katteks riigi vahenditest 784,80 eurot, sh käibemaks, OÜ-le CiviLex (rg-kood 12088721, arvelduskonto nr XXX Swedbank).
6.Välja mõista K. R. ilt menetlusabikulu summas 654 (kuussada viiskümmend neli) eurot riigituludesse.
7.Anda K. R. ile tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 15 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest (nõude tasumiseks vajalikud andmed on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel).
8.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb K. R. il tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Avaldada pankrotiavalduse menetluse raugemise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus toimetada kätte avaldajale ning saata täitmiseks punkti 5 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot, kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud K. R. esitas 09.05.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-22-6858). Avalduse kohaselt kannab avaldaja karistust XXX karistuse algusega 11.09.2020 ja karistusaja lõpp 07.06.2025, seetõttu on kaotanud ka töö. Avaldaja on hetkel XXX töökoha järjekorras. Vahel toetavad avaldajat tema lähedased. Avaldaja võlgnevused on 33 771 eurot. Tal puudub vallas- ja kinnisvara, mistõttu ei ole tal võimalik võlgnevusi tasuda. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja jäi 02.06.2022 kohtuistungil oma avalduse juurde ja soovis pankrotiavalduse menetlemist. Kohus nimetas 02.06.2022 määrusega K. R. ile ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused
1.K. R. i viibimiskoht on k.a kinnipidamisasutuses süüdimõistetu staatuses, kinnipidamise aja algus 11.09.2020. Võlgnik on eelnevalt viibinud kinnipidamisasutuses perioodil 22.02.2002 – 19.11.2004; 21.10.2005 – 16.04.2010; 01.04.2012 – 01.07.2013; 27.01.2014 – 06.02.2017; 22.07.2017 – 13.08.2017 (arestialune); 26.09.2017 – 21.12.2018. Perekonnaseisult lahutatud. Abikaasa Gerli Jüriado’ga (49708272725) oli abielus perioodil 08.10.2015 – 12.06.2018. Abieluvararegistri kohaselt oli abikaasadel sõlmitud abieluvara leping, mille kohaselt oli varasuhteks valitud varalahusus. Alaealised ülalpeetavad puuduvad.
2.Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul järgmine vara:
2.1.rahalised vahendid Swedbank nr XXX, mille jääk on 0,00 eurot; LHV Pank nr XXX, mille jääk on 0,00 eurot; K-Raha konto. Pankrotiavaldusele lisatud K-Raha konto väljavõtte kohaselt on võlgnikule vanglas viibimise ajal teostanud rahalisi makseid eraisikud, peamiselt B. N. . Maksed kontole on teostatud suurusjärgus 10 € - 200 €. Viimane makse on toimunud 12.04.2022. Vastavalt VangS § 44 toimub pankrotimenetluses kinnipidamine võlgniku kontolt järgmiselt: 50% laekub halduri järelevalve all olevale kontole nn nõuete katteks, kuid tegelikult pankrotimenetluses laekuvatest vahenditest tasutakse PankrS § 146 lg 1 p 4 kohaselt pankrotimenetluse kulud. Seega, suure tõenäosusega, ei ole pankrotimenetluses võimalik võlgnikule laekuva tulu arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid.
2.2.pensioniosakud - Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele 12.081 osakut, mille väärtus on 17,54 eurot. Pensionifondi osakud ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad.
2.3.Ajutine haldur ei ole võlgnikul tuvastanud muud registritesse kantavat vara ega nõudeid kolmandate isikute vastu.
3.Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi järgmiselt. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 30 sissenõudja avaldust võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimiseks.
Ajutisele haldurile on teada järgmiste võlausaldajate nõuded (võlausaldaja teatel või kohtutäituri andmetel):
3.1.Maksu- ja Tolliameti andmetel on isikul võlas menetluskulude hüvitised erinevates kriminaalasjades kokku 12 614,13 eurot. Menetluskulud on välja mõistetud isikult erinevates kriminaalasjades, mille kohta otsused on tehtud perioodil 2012 - 2021.
3.2.Elisa Teleteenused AS ees on kohustus 485,32 eurot. Nõude aluseks on maksekäsuosakonna 09.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-141009.
3.3.Luutar OÜ-le on võlgnevus 188,00 eurot, maksekäsuosakonna 09.12.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-141449 alusel.
3.4.Julianus Inkasso OÜ nõuded tsiviilasjades 2-08-94729 ja 2-08-94942 kokku 361,12 eurot.
3.5.Eesti Maaülikool on võlgniku vastu esitanud täitmisele kriminaalasjas 1-12-6078 välja mõistetud kahjunõude, mille jääk on 2805 eurot.
3.6.OÜ-l Löökehitus on kriminaalmenetluses välja mõistetud kahjunõue 3268,82 eurot.
3.7.AS JOHNNY kasuks kriminaalmenetluses välja mõistetud kahjunõue 183,24 eurot on täitmisel kohtutäitur Jaanika Pajuste juures.
3.8.E.-M. K. kasuks kriminaalmenetluses väljamõistetud kahjunõue on täitmata 398,09 eurot.
3.9.Pankrotiavaldusele on võlgniku poolt lisatud avaldus, mille kohaselt kinnitab võlgnik, et on kohustatud maksma B. N. le 5151 eurot talle antud laenu eest. Ajutine haldur on tuvastanud, et B. N. on üks peamisi rahaliste sissemaksete teostajaid võlgniku K-Raha kontole kinnipidamisasutuses, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et keegi annaks sellises mahus laenu kinnipidamisasutuses viibivale isikule. Võimalikke kohustusi kokku 20 303,72 eurot
4.K. R. i täitmata võlakohustused pärinevad 2008. aastast (on osaliselt aegunud, nt PepsiCo Eesti ASi ja Telia Eesti ASi nõuded) ja edaspidi on tema suhtes toimunud sundtäitmised olnud suhteliselt edutud. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi, millega on kaasnenud kahju, rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele on järgnenud pikaajalised vabadusekaotuslikud karistused ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste (sh laenude jms kohustuste) mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks pikaajaline õigusvastane käitumine ning üldine kergemeelne ja vastutustundetu suhtumine oma võlakohustuste täitmisse. Võlgnik ise on pankrotiavalduses selgitanud, et sattus juba varakult eriinternaatkooli ning sealt edasi on kandnud mitmeid erineva pikkusega vanglakaristusi. Vanglast välja saades keegi pole tööle võtnud ning nii tekkisid ka uued võlakohustused ja uued rikkumised. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuste näol. Käesoleval ajal viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimine on piiratud. K. R. i kohustuste tasumine toimub täitemenetluse raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohustuste katteks minev summa vaid pankrotivarasse. Seadusandja ei ole seadnud pankrotiseaduse eesmärgiks võlgniku maksejõuetuks kuulutamise ainuüksi põhjusel, et ta viibib ajutiselt kinnipidamisasutuses ning tal puudub vangistuses viibimise ajal võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle läbi tasuda võlausaldajate nõudeid.
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi.
Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 27.06.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud kontole ja maksmise tähtajaks 02.08.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et K. R. i pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Ajutine haldur on tuvastanud K. R. il võlakohustusi 22.06.2022 seisuga 20 303,72 eurot. Nimetatud summast 12 614,13 eurot (62,13%) moodustavad kriminaalkohtumenetluse kulud ja 6655,15 eurot (32,78%) on õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad nõuded. Riigikohus on 23.09.2015 määruses tsiviilasjas 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada.
6.PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele kokku 10 tundi (9 h 55 minutit). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest hüvitatakse ajutise halduri tasu mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (10 h) ja riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise piirmäära, tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 alusel tuleb K. R. ile määrata ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest menetlusabi andmine. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex.
7.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus selgitas võlgnikule 02.06.2022 kohtuistungil, et tema võlakohustuste struktuur ei võimalda pankroti välja kuulutamist eesmärgiga vabaneda oma kohustustest. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja soovis pankrotiavalduse menetlemist, milline taotlus tõi kaasa ajutise halduri nimetamise. Kohus selgitas, et sellisel juhul, jätab ajutise halduri tasu ja kulud võlgniku kanda. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus ajutise halduri tasu K. R. i kanda.
8.TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
9.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus K. R. ilt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (ajutise halduri tasu käibemaksuta) summas 654 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on K. R. kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.