Kohtulahend

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse aeg ja koht

17.12.2012, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-14146

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Enn Pustak

Kaitsja

Lembit Nirgi

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Z.J, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 12.01.2012 ja lõpp 25.01.2013

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.12.2012, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta Z.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Z.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 38.40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 38.40 eurot (sh käibemaks 20 %) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu Z.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 20.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.J mõisteti süüdi Viru Maakohtu 25.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ning lõpliku karistusena mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 846 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras kohus 2 aastat. 29.11.2011 esitas kriminaalhooldusametnik Marju Malm kohtule erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna Z.J hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. 15.12.2011 kohtumäärusega pööras kohus karistuse täitmisele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla. Kohtuistung: Z.J taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval ei ole vabanedes kindlat töökohta. Vabanemisel läheks võtaks ennast töötukassas arvele ja sügisest läheks kooli tagasi. Kinnipeetav tunnistab, et ei teinud ÜKT-d. Kinnipeetav istub esimest korda vanglas ja teab, et see pole õige koht. Kinnipeetav avaldab, et ta oli avavanglas, kuid teda pandi tagasi kinnisesse osakonda, kuna tal on uus kriminaalasi Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Isikut on 3 korda karistatud ja vanglas viibib esimest korda. Kinnipeetav on olnud varem kriminaalhoolduse all, kuid ei suutnud seda täita. Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et käitumine on kinnipeetaval vanglas olnud hea ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Perekonna majanduslik seisund on raske, kuriteod olid toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetaval ei ole vabanedes kindlat töökohta. Viru vangla materjalidest nähtuvalt võib vähene haridus olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuna kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust elas Z.J koos emaga. Pere sissetulekuks on olnud ema töötasu, xxxx ja sotsiaaltoetus. Pere majanduslik olukord on olnud raske. Majandusliku toimetulekuga seonduvalt on risk uue kuriteo sooritamiseks olemas, kuna kinnipeetaval puudub kindel töökoht, töökogemus ning kutseoskused, ilma milleta on tööturul raske läbi lüüa. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%.