Kriminaalasi nr 1-09-261
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
13.detsembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Alla Lašmanova sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja Ann Saar osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Mihhail Bobrovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: Tartu Maakohtu 29.aprilli 2009.a otsusega tunnistati Mihhail Bobrovski süüdi KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 3.oktoobri 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning karistuse alguseks loeti 22.juulit 2008.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 22.detsembril 2009.a. Mihhail Bobrovski karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.märtsil 2017.a. Mihhail Bobrovskit on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:
Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Mihhail Bobrovskil vabanemisel võimalik elama asuda emale kuuluvasse korterisse. Korteris asuksid temaga koos elama ema ning õde, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Seega on täidetud kõik elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevad nõuded. Lähedastest moodustavad Mihhail Bobrovski sotsiaalvõrgustiku ema ning õed. Suhted isaga on katkenud 15 aastat tagasi peale vanemate lahkuminekut, kuna isa peksis Mihhail Bobrovskit. Suhted ema ja õdedega on lähedased ja toetavad ning suhtlemine on toimunud telefoni ja ka kokkusaamiste vahendusel. Kinnipeetava ema hinnangul tekkisid Mihhail Bobrovskil probleemid alkoholi ja narkootiliste ainetega seoses halva sõpruskonnaga, mis omakorda viis kuritegudeni. Seetõttu on Mihhail Bobrovski lähedastele lubanud, et ei suhtle enam vanade sõpradega ning hakkab seadusekuulekaks. Mihhail Bobrovski on omandanud põhihariduse ning enne kinnipidamist töötas nii ametlikult kui ka mitteametlikult erinevatel töödel. Vabanemise järgne töökoht tal puudub, kuigi ema on proovinud pojale töökohta leida. Mihhail Bobrovski kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses oma käitumise ja elustiili üle järele mõelnud ning soovib seda muuta. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus seisukohas Mihhail Bobrovski tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegusid, varasema katseaja ebaõnnestumist, käitumist vangistuses kui ka võimalikke probleeme sõltuvusainetega. Samuti riivaks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Mihhail Bobrovski ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mihhail Bobrovski puhul on positiivseks see, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht ning samuti soovib ta asuda vabanemise korral tööle metsatöödele või ehitusele. Samuti on tal olemas toetavad lähedased. Positiivne on ka see, et vangistuses osaleb ta tööhõives, on läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ja läbinud heade tulemustega keelekursused A2 tasemel ning jätkab keeleõpinguid B1 tasemel. Vanglas on ta tegelenud oma sõltuvusprobleemidega, läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi. Perioodil 2006 kuni 2007 tarvitas pidevalt amfetamiini, kuid on ta alates 2007.a narkootikume tarvitamist vähendanud ning on väidetavalt praeguseks on aru saanud narkootikumide kahjulikust mõjust tervisele. Mihhail Bobrovski on tunnistanud, et teised on juhtinud tähelepanu tema liigsele emotsionaalsusele. Kinnipeetav on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi
„Agressiivsuse asendamise treening“ ning Mihhail Bobrovski leiab, et antud programmist oli talle palju abi. Vangistuse ajal on isik pannud toime viis distsiplinaarrikkumist, millest kõik on käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks aegunud. Seega on Mihhail Bobrovski oluliselt parandanud oma seadusekuulekat käitumist vanglas ning ei ole viimase aasta jooksul toime pannud uusi distsiplinaarrikkumisi. Samas aga peab kohus arvestama, et Mihhail Bobrovski kannab liitkaristust raskete I astme kuritegude eest, mis on toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistusega kaasneval katseajal. Mihhail Bobrovski poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks, kuna eelnevalt on teda karistatud varguste eest, kuid käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteod on toime pandud raske vägivallaga (inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, surma põhjustamine ettevaatamatusest ning röövimine). Seetõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul eriti põhjalikult kaaluda, kas ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saa liigselt riivata ühiskonna õiglustunne. Kohus saab järeldada, et varasem kohtuotsusega talle mõistetud katseaeg seega on ebaõnnestunud. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et peamiseks kuritegeliku käitumise riskitegurisk on süüdimõistetu puhul alkoholi tarvitamine ja kuritegelik tutvusringkond. Kuigi ta omas igakuist legaalset sissetulekut, pani ta siiski toime varavastaseid kuritegusid. Käesoleva vangistuse aluseks oleva raske isikuvastase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes ning enda sõnul ta raske joobe tõttu kuritegu ka ei mäleta. Samuti on süüdimõistetu tunnistanud, et võib alkoholijoobes muutuda agressiivseks. Samas aga ei näe ta alkoholi tarvitamises enda jaoks probleemi ning arvab, et suudab vabaduses alkoholi tarvitamise kontrolli all hoida. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Mihhail Bobrovski katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal siiski ennatlik. Kohtu hinnangul on küll Mihhail Bobrovski oluliselt parandanud vangistuses viibimise ajal oma käitumist ning on tegelenud oma probleemidega, mis põhjustasid kuritegelikku käitumist. Samas pani Mihhail Bobrovski toime grupiviisilise raske isikuvastase kuriteo, mille käigus põhjustati ettevaatamatusest kannatanu surm. Samuti karistati teda röövimise toimepanemise eest. Kuna eelnimetatud on rasked I astme kuriteod, siis seetõttu riivaks Mihhail Bobrovski vabanemine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Tema poolt praeguseks ärakantud karistuseaeg, arvestades talle mõistetud kogu karistusaja pikkust ja kuriteo raskust, ei ole veel piisav. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Selline seadusest tulenev kergem karistuse kandmise viis ei ole kehtestatud reeglina kõigi süüdimõistetute suhtes vaid on siiski seaduse mõtte kohaselt erandiks, kui isiku puhul esinevad kõik positiivsed asjaolud. Arvestades seda, et Mihhail Bobrovski kannab liitkaristust muuhulgas katseajal toimepandud kuriteo eest, leiab kohus, et Mihhail Bobrovski puhul sellise isikuga tegemist ei ole ja tema vabastamine ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega oleks ennatlik ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Mihhail Bobrovski (IK 38304162710) temale Tartu Maakohtu 29.aprilli 2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista Mihhail Bobrovskilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kuue (6) kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.