Kohtulahend

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud S.E mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 23.07.2008 ja lõpp 23.07.2013. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti S.E vangistusest vabastamata.

tingimisi ennetähtaegselt

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus asus seisukohale, et S.Eingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kohus tuvastas, et S.E kannab vangitust raske tervisekahjustuse tekitamise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Varasem karistatus varguse eest on kustunud. S.E on varem korduvalt karistatud alkoholi tarvitamise eest avalikus kohas. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust ka esimese astme isikuvastase kuriteo eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 1 aasta 7 kuud. Kuriteo, mille tagajärjel suri inimene, on ta toime pannud alkoholi tarvitamise järgselt ja grupi poolt ning oli selles suhteliselt aktiivne kaastäideviija. Tal on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele ning joobeseisundis võib muutuda agressiivseks. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla peab teda kõrgohtlikuks. Kohus nõustus sellise seisukohaga, sest alkoholi tarvitanuna ei ole süüdimõistetu suuteline ennast talitsema. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta ei oma praegu kehtivat distsiplinaarkaristust, on läbinud olulise sotsiaalprogrammi, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada töökoht R OÜ-s. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on isikute grupis peksmisega tekitanud ohu inimesele elule, mille tagajärjel viimane hiljem sureb, ja olnud aktiivne kaastäideviija, ei ole õiglane praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kantud vaid 3 aastat 5 kuud. Ka leidis kohus, sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest reeglina peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. -2-

Lisaks võivad kohtu arvates positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, ja soov edaspidi elada seadusekuulekalt olla vaid ajutised või ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu S.E kaitsja määruskaebus S.E kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning S.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.E hinnangul ei ole kohus arvestanud piisavalt tema isikut ning seetõttu ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Kaitsja arvates omistas kohus liiga suure tähtsuse S.E poolt kuriteo toimepanemise asjaoludele ning sellele, et S.E ei osanud kohtule avaldada, mis ta tegelikult kuriteo toimepanemise kohta arvab. Kohtumisest S.E-ga 14.12.2011 järeldab kaitsja, et S.E tegelikult kahetseb toimepandut. Kohus jättis arvestamata, et S.E kannab esimest karistust. Kaitsja hinnangul tuleks arvestada, et S.E on õde, kelle ülalpidamisel on X last, kellest X on XXXXXXX. S.E osales vabaduses laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt arvestanud, et S.E on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma, mida kinnitab ka S.E soov osaleda vabaduses sotsiaalprogrammides. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et käesoleval ajal on S.E põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Nendest peamine on see, et S.E ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu. Ühtlasi on S.E arvamusel, et vabaduses suudab ta sulanduda normaalsesse ühiskonda. S.E määruskaebus S.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. S.E ei nõustu, et maakohtu poolt märgituga, et ta on varem 2 korda karistatud, kuna üks tema karistus on kustunud, sest see on toime pandud aastal 1994. S.E leiab, et kohus ei arvestanud vangla iseloomustust, kuna märgib, et teda kirjeldatakse kui üliohtlikku kurjategijat, kuigi vangla on leidnud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 6%-19%. Kui ta on nii ohtlik, siis miks vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Lisaks on S.E jäänud karistust kanda 1 aasta 7 kuud. Arusaamatu on kohtu põhjendus, et ta on vähe vanglas olnud, kuna seadus ju lubab tal ennetähtaegselt vabaneda. Ühtlasi peab S.E hinnangul vaatama, kuidas on ta käitunud karistuse kandmise ajal. S.E märgib, et 9 kuu (järgmine võimalus ennetähtaegselt vabaneda) pärast ei ole muutunud midagi. S.E teab, et ta on toime pannud raske kuriteo. Juba aastal 2009 üritas ta kuidagi oma süüd kannatanu ees leevendada, kuid see ei aidanud. Kui ta saaks kannatanule mehe ja X lapse isa tagasi tuua, oleks ta nõus veel 10 aastat vanglas veetma, kuid see ei ole võimalik. Kannatanut abistada ei saa, kuid kohus saab S.E aidata. Kohus ei vabastanud teda varasemalt elektroonilise järelevalve alla. Sellel korral ei vabastatud kohus teda distsiplinaarrikkumiste pärast ja seetõttu, et ta ei läbinud programmi Õige hetk. Selle aasta jooksul on ta teinud kõik endast oleneva, et vanglast ennetähtaegselt vabaneda. S.E on läbinud programmi XXXX ja teinud majandustöid. Enam ei saa vangla talle midagi võimaldada. Seetõttu toetab vangla ka tema vabastamist.

-3-

S.E märgib, et vabaduses on tal kindel töökoht, kus teda tuntakse kui head töömeest. S.E on tasumata nõudeid 2500 eurot, mida saaks ta vabaduses tasuda. Vanglas saab ta teha majandustöid ainult 30 euro tasuga. Samuti on S.E vabaduses kindel elukoht ja armastav neiu, kes teda aitab, sh materiaalselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

tingimisi ennetähtaegset vabastamist tulevikus, kui S.E kinnistab oma positiivset käitumist.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

-5-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.