Kohtulahend

Asjaolud Viru Maakohtu 02.11.2012 määrusega jäeti J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.K mõisteti Viru Maakohtu 19.04.2010 kohtuotsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja KarS § 68 lg-le 1 liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu 02.12.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 4 aastat vangistust – ärakandmata osa, lugedes ärakantud osa karistuse kandmise hulka ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 1 kuu vangistust. J.K karistuse kandmise algus on 02.12.2009 ja lõpp 02.01.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.09.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kohtule täiendavalt esitatud dokumendiga, leidis, et süüdimõistetu J.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J.K puhul teatud olukordades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, säilinud risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võivad ohustada avalikkust. J.K on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Maakohus märkis, et seni ei ole kinnipeetavat kriminaalhooldusele määratud. Seega ei ole seda seni võimaldanud eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Käesoleval ajal kannab J.K karistust raske esimese astme varavastase kuriteo eest, millega kaasnes vägivald ja mis pandi toime grupi poolt. Enne viimase kohtuotsuse tegemist kandis J.K Viru Maakohtu 02.12.2009 otsusega KarS § 118 p 1 järgi mõistetud 4-aastast vangistust. Tegemist on raske esimese astme isikuvastase kuriteoga. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud ja nende dünaamika on läinud maakohtu arvates raskemaks. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid J.K olemas ka enne viimase kuriteo toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks J.K vabaduses käituda seaduskuulekalt. Maakohtu arvates on olemas reaalne oht, et kui kinnipeetav ei suuda kontrolli alla saada oma sõltuvusprobleeme ja tal tekivad seoses sellega materiaalsed raskused, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et J.K puhul selliseid asjaolusid ei esine. Positiivseks asjaoluks luges kohus distsiplinaarkaristuste puudumise ja selle, et J.K on ennast vangistuses väga mitmekülgselt arendanud, luues sellega tulevikuks eelduse vabaduses paremini hakkama saada. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes leiab, et kohtumäärus on põhjendamatu ja J.K on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades talle käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja märgib, et J.K puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab asjaolu, et ta soovis vanglas töötada koristajana. Lisaks on ta vanglates omandanud elektriku eriala ning Viru

Vanglas keevitaja eriala ja läbinud B1 taseme riigikeele kursused. Samuti läbis ta vanglas mitmeid sotsiaalprogramme. Lisaks on ta otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja igasuguse suhtlemise kuritegelike sõpradega. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest (alkoholi tarbimine, negatiivset mõju avaldavad sõbrad) ja positiivsetest asjaoludest (töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine) kinnitavad, et J.K on vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused, jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtub, et J.K on töökoha saamiseks läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Varem on ta töötanud juhutöödel, ehitustöödel ja puidu töötlemisel. J.K elukoht vabanedes vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ta asuks elama ema juurde Tallinnas asuvasse korterisse. Ema nõusolek elektroonilise järelevalve aparatuuri paigaldamiseks elukohta on olemas ja esitatud asja materjalide juurde. Seega on J.K olemas toetav sotsiaalvõrgustik ema näol, kes soovib teda materiaalselt toetada. Varasem töökogemus ja erialane väljaõpe võimaldavad J.K reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Seega on J.K vabanedes garanteeritud kindel elukoht, abistav sotsiaalne võrgustik ja leitav töökoht. Määruskaebuse esitas ka süüdimõistetu J.K ise, kes taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.K märgib, et on kogu karistusaja jooksul käitunud õiguskuulekalt, mis näitab, et ta on oma eluvaateid muutnud. Samuti on ta vangistuses töötanud ja võtnud osa kõikvõimalikest sotsiaalprogrammidest. Varasemate karistuste jooksul ei ole ta saanud kordagi võimalust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ja seega ei ole ta kordagi olnud tingimisi vabastatud. 2012. aasta märtsis diagnoositi J.K C-hepatiit, mistõttu ta ei tohigi enam alkoholi tarvitada. Vangistuse jooksul on J.K sündinud veel üks tütar ja ta soovib pühendada end lastele. Vabanedes on tal olemas korralik töökoht, mis nähtub ka iseloomustusest. Selleks on ta vanglas omandanud keevitaja eriala. Veel juhib J.K tähelepanu sellele, et prokurör ei toetanud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et tegemist oli raske kuriteoga ja süüdimõistetu oli teadlik talle määratud karistusaja pikkusest. J.K leiab, et vangistus mõistetaksegi raskete kuritegude eest ja see ei võta talt ära õigust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Pealegi on ta karistust kandnud pea kolm aastat ja see on tema viimane võimalus. Samuti pole teda varem ennetähtaegselt vabastatud ega käitumiskontrollile allutatud. Karistusaja jooksul on J.K saanud aru tehtud vigadest ning teinud õiged järeldused. Ta kahetseb, et oma vigadest õppimine võttis tal nii palju aega ja hävitas tema elust kolmandiku. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.