Kohtulahend

Lisaks esitati I. Komyaginile süüdistus ka KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et: - tema 09.12.2008 ajavahemikul kell 17.30–18.00 Narvas, XXX asuvas korteris lõi rusikaga näkku D.K. , millega tekitas kannatanule näo põrutuse, hematoomi ja füüsilist valu. - tema 28.01.2009 kella 23.00 paiku, olles alkoholijoobes, Narvas, XXXX asuvas korteris lõi kaks korda enda ema V.K. (K) rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, näo põrutuse ja hematoome. - tema 22.04.2009 kella 15.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas, XXX maja esimeses trepikojas, isiklike vaenulike suhete tõttu haaras kätega D.K. jopest ja lõi rusikatega vastu pead, pärast lükkas D.K. t, mille tõttu kannatanu kukkus trepist alla. Kannatanule on tekitatud näo vigastushaav ja füüsiline valu. Samuti esitati I. Komyaginile süüdistus KarS § 391 lg 1 – § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles isik, kelle suhtes 21.11.2008 kohaldati otsusega nr EE560/565 karistust rahatrahvi 360 krooni näol tolliseadustiku § 73 lg-s 1 ettenähtud väärteo eest, mis oli toime pandud 24.10.2008, taas 20.07.2009 kell 03.05, ületades jalgsi Euroopa Ühenduse piiri Narva maantee tollipiiripunkti jalakäijate terminali kaudu aadressil Narva, Peterburi tee 1, liikudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariigi territooriumile, piiri passikontrollile järgneva tollikontrolli käigus, deklareerides suuliselt 40 tükki Venemaa päritolu Venemaa aktsiisimärkidega sigarette “Bayron”, üritas toimetada deklareeritavat kaupa üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna. Kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrollitsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumatutel põhjusel: tollikontrollitsoonis läbiviidud tollikontrolli tulemusel avastati I. Komyaginil lisaks deklareeritule veel 200 Venemaa päritoluga ja aktsiisimärkidega sigaretti “Bayron”, mis olid peidetud tema riiete alla kõhu peale pükstevärvli vahele. 16.08.2010 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt, mille kohaselt esitati I. Komyaginile alljärgnevad süüdistused. I. Komyaginile esitati süüdistused KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises mis seisnes selles, et: - tema 01.03.2010 kella 17.45 paiku Narvas, XXX maja trepikojas, isiklikke vaenulikke suhete tõttu tekkinud tülis, lõi kätega näo piirkonda S.K., millega tekitas kannatanule pealaenaha pindmise vigastuse ja füüsilist valu. - tema 11.03.2010 kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas, XXX asuvas korteris, lõi kätega vastu nägu ja selja piirkonda oma ema V.K., millega tekitas tal peaaju põrutuse, selja põrutuse ja füüsilist valu. - tema 06.05.2010 kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas, XXX asuvas korteris, isiklike vaenulike suhete tõttu tekkinud tülis lõi kolm korda rusikaga vastu nägu oma isa V.K. (V.K.), millega tekitas füüsilist valu ja näovigastusi. Viru Maakohtu 26.08.2010 määrusega ühendati kriminaalasjad nr 1-09-16752 ja nr 1-1010486 (10240102071) ühte menetlusse ning määrati, et põhiasjaks loetakse kriminaalasi nr 1-

09-16752. Samuti anti eelnimetatud maakohtu määrusega I. Komyagin üldmenetluses kohtu alla.

märkis, et I. Komyagin oli teo toimepanemise ajal nii tugevas alkoholijoobes, et ta toimunut ei mäleta ja tema ütlused on seetõttu põhjendamatud. 5.5 Maakohus leidis, et 06.05.2010 toimunud V.K. peksmine on tõendatud kannatanu enda ütlustega ja kannatanu V.K. ütlustega. Tunnistaja G.B. ütlustega on ümber lükatud I. Komyagini väide selle kohta, et ta tunnistajaga tol päeval koos oli. Samuti luges kohus sel põhjusel ümber lükatuks süüdistatava väited, mille kohaselt kohtus ta isaga pargis ja teda ei löönud. 5.6 Maakohus märkis 20.07.2009 toime pandud salakaubaveo episoodi kohta, et see on tõendatud isiklike asjade läbivaatuse aktiga, asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega ning I. Komyagini enda ütlustega. 5.7 KarS § 121 teokoosseisu subjektiive tunnuse hindamisel märkis maakohus, et I. Komyagin, lüües kannatanuid, teadis, et tekitab neile füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning tahtis seda. Samuti teadis I. Komyagin, et Euroopa Liitu on lubatud toimetada ainult 40 sigaretti. Sellele vaatamata üritas ta tollikontrolli eest varjatuna toimetada üle tollipiiri varjatuna veel 200 Venemaa päritoluga ja aktsiisimärkidega sigaretti „Byron“, mis olid peidetud riiete alla kõhu peale püksivärvli vahele. 5.8 Maakohus arvestas karistust mõistes, et süüteos ei esinenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav pani toime mitu tahtlikku teise astme kuritegu. Arvestades I. Komyagini käitumist pärast süüteo toimepanemist, leidis kohus, et süüdistatav ei kahetse toimepandud kuritegusid. Aastate jooksul on ta korduvalt peksnud oma eakaid vanemaid, naabreid ja teisi isikuid. Teda on ka varem kohtu poolt karistatud. Kuna I. Komyagin pani toime rea kuritegusid, ei pidanud kohus võimalikuks teda karistada rahalise karistusega ja leidis, et I. Komyagin väärib maksimaalset KarS § 121 ettenähtud karistust, s.o kolme aastat vangistust. Arvestades kuritegude toimepanemise ajavahemikku 2008-2010, s.t rohkem kui 2 aastat tagasi, samuti I. Komyagini tervislikku seisundit, pidas kohus võimalikuks kergendada talle mõistetavat karistust ning mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Maakohus märkis KarS § 391 lg 1 järgi karistust määrates, et kuivõrd I. Komyagin pani teo toime ühel korral, võib teda karistada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega, s.o 3 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.04.2009 kuni 24.04.2009, s.o 2 päeva. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

süüdistatava kahetsust ning määrata karistuseks 1 kuu vangistust. Süükspandava teo toimepanemisest asja ringkonnakohtus arutamiseni möödub peaaegu 4 aastat. Kaitsja taotleb samuti tühistada kohtuotsus lõpliku karistuse osas ning kergendada karistust KarS § 121 järgi. Kohaldades KarS § 64 lg-t 1 lugeda KarS § 391 lg 1-§ 25 lg 1, 2 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga KarS § 121 järgi ning vabastada I. Komyagin vahi alt. 6.1 Kaitsja märgib 29.02.2008 episoodi osas, et kohtus avaldatud uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatava seisukohta KarS § 121 mittetoimepanemises. Kannatanu ülekuulamisest kohtus ei ole selge uuritava sündmuse toimepanemise kuupäev. Tunnistaja T. H ei tundnud süüdistatavat ära, mistõttu puudub alus arvata, et sündmuskohal nägi ta I. Komyaginit. Kaitsja leiab, et I. Komyaginit selles episoodis süüdi mõistes tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et süükspandava teo toimepanemisest kuni asja lahendamiseni ringkonnakohtus on möödunud 4 aastat ja 9 kuud, mistõttu tuleks arvestades Riigikohtu seisukohta asjas nr 3-1-114-11, kus on leitud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. 6.2 Kaitsja märgib 09.12.2008 episoodide osas, et kannatanu ütlustest ei nähtu, millisest uuritava sündmuse kuupäevast juttu on. Kannatanu D.K. ütlustest ei selgu, kes on tema abikaasa. Kannatanu E. M ütlustest ei nähtu, et talle on tekitatud füüsilist valu. Uuritud tõendid ei viita ja kohtuotsuses jääb selgusetuks, milliste süüdistuse episoodidega kohus neid kannatanu ütlusi seostab. Kaitsja arvates ei saa välistada, et need kannatanute ütlused puudutavad sündmusi, mis on süüdistuses kirjeldamata, aga sündmus, millele kannatanud viitasid, toimus teisel päeval. Apellandi arvamuse kohaselt kannatanu ütlustest ei nähtu, et talle oleks tekitatud füüsilist valu. Kui kohus siiski leiab, et I. Komyagin on selles episoodis süüdi, tuleb karistuse määramisel arvestada, et väidetava teo toimepanemisest asja arutamiseni ringkonnakohtus möödub peaaegu 4 aastat. Samuti tuleks arvestada eelpooltoodud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-11 seisukohaga. 6.3 Kaitsja märgib 22.04.2009 episoodi osas, et kannatanu D.K. ütlustest ei nähtu, millisest uuritava sündmuse kuupäevast on jutt. Uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatava seisukohta, et 22.04.2009 kella 15 paiku ei saanud ta kannatanu suhtes süüdistuses kirjeldatud tegusid toime panna. Mõistes aga süüdistatava selles episoodis süüdi, palub kaitsja arvestada, et süükspandava teo toimepanemisest asja ringkonnakohtus arutamiseni möödub peaaegu 3 aastat ja 9 kuud. Samuti tuleks arvestada eelpooltoodud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-14-11 seisukohaga. 6.4 Süüdistatav eitab oma süüd 06.05.2010 episoodis ja on andnud ütlusi, mille kohaselt ta tarvitas tol päeval isaga ja G- nimelise naisega alkoholi. Pärast G kojusaatmist kohtus I. Komyagin pargis isaga, kelle nägu oli verine. Süüdistatav saatis isa koju ja läks seejärel välja alkoholi tarvitama. Naastes heitis ta magama, kuid kohale tuli politsei, kes ta kaasa viis. Isa peksmist I. Komyagin eitab. Lubamatu on tõendina kasutada surnud tunnistaja G.B. eeluurimisel antud ütlusi.

Maakohus ei selgita, miks ta leidis, et kannatanu V.K. ja tunnistaja V.K. ütlused on antud 06.05.2010 sündmuse kohta, mitte mõnel teisel kuupäeval toimunu osas. V ja V. K. ütlused on kooskõlas osas, mille kohaselt toimusid nende peres konfliktid pojaga tihti. Uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatava seisukohta, et 06.05.2010 kella 13.00 paiku ei pannud ta toime kirjeldatud tegusid kannatanu suhtes toime.

Apellant keeldub kategooriliselt kohtukulusid maksmast ja palub need jätta kohtu kanda ebaseadusliku kohtukoosseisu tõttu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus märgib, et I. Komyagini teadmised kriminaalmenetlusõigusest on ekslikud. Ringkonnakohus selgitab, et prokurör ja kaitsja ei ole kuulu kohtukoosseisu, vaid tulenevalt KrMS §-st 17 on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja kohtumenetluse pooled. Maakohtu koosseis aga sätestatakse KrMS §-s 18, mille kohaselt arutab maakohtus sõltuvalt kuritegude raskusastmest kriminaalasja kohtunik ainuisikuliselt või siis koos kahe rahvakohtunikuga. Maakohus tegi kohtuistungit korraldamata uue kohtuotsuse (KrMS § 341 lg 4), mille vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja, mistõttu on ka apellatsiooniastmes jätkuvalt kohtumenetluses poolteks prokurör K. Rostovtsev ja kaitsja I. Belugin. I. Komyagin taotles talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamist, leides et I. Belugin ei ole oma ametikohustusi täitnud korrektselt. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 54 sätestatud asjaolu, mis tingiks kaitsja taandumise käesoleva kriminaalasja menetlusest. Samuti puuduvad KrMS §-s 55 sätestatud põhjendatud alused kaitsja taandamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja I. Belugin kuritarvitanud oma menetlusseisundit, on tegutsenud süüdistatava huvides ning täitnud kaitseülesandeid korrektselt. 10.4 I. Komyagin leiab, et tema kriminaalasja arutamisest osavõttu alusetult takistati. 10.4.1 Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 269 lg 2 p 1 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on eemaldatud istungisaalist KrMS § 267 lg-s 1 sätestatud alusel ja korras. KrMS § 267 lg 1 p 1 sätestab, et kui süüdistatav rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku korraldust, võib kohtumääruse alusel ta ajutiselt või kogu istungi ajaks saalist eemaldada. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et süüdistatav I. Komyagin rikkus kohtuistungi korda, mistõttu tegi kohtunik talle kahel korral suulise hoiatuse sellise käitumise lubamatuse kohta. Samuti selgitas kohtunik, et kui süüdistatav jätkab istungi korra rikkumist, võidakse ta kohtusaalist eemaldada (3 kd, tl 149 p). Kuna I. Komyagin jätkas kohtuistungi korra rikkumist, eemaldati süüdistatav kohtusaalist maakohtu 06.12.2011 määrusega (3 kd, tl 152153). 12.12.2011 väljastati I. Komyaginile ka kohtuistungi protokolli koopia vene keeles (4 kd, tl 52). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt oli I. Komyagin kohtuistungi korda rikkuva käitumise tõttu seaduslikul alusel kohtusaalist eemaldatud ning samas tagati talle õigus tutvuda maakohtu istungi protokolliga. 10.4.2 I. Komyagini väite kohta, et teda takistati 10.08.2012 kohtusse ilmumast, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2012 määrusega saadeti kriminaalasi maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, oli maakohus KrMS § 341 lg 4 viimase lause kohaselt vaba otsustamaks kas kriminaalasja õigeks lahendamiseks on vajalik teha täiendavaid menetlustoiminguid või mitte. Kuna maakohtul oli võimalik kohtuotsuse puudused kõrvaldada uue kohtuotsuse tegemisega, puudus kohtul vajadus ka menetlusosaliste kohtusse kutsumiseks. 10.5 I. Komyagin leiab, et ekspertiisimäärus on ebaseaduslik ja tehtud advokaadi juuresolekuta.

Esmalt tuleb märkida, et arusaamatuks jääb, miks pidanuks ekspertiisimääruse koostamise juures viibima advokaat. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohtu istungil 15.11.2010 esitati taotlus I. Komyagini suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostamiseks, mille tingis süüdistatava ebaadekvaatne käitumine. Kohus oma 17.11.2010 määrusega rahuldas nimetatud taotluse ning määras süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi (2 kd, tl 87, 90-92). Kuna ambulatoorse ekspertiisi teostamise käigus ei olnud võimalik anda kindlat seisukohta I. Komyagini psüühilise seisundi kohta (2 kd, tl 105-107), määras maakohus 05.01.2011 määrusega I. Komyagini suhtes statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi (2 kd, tl 111-112). 29.06.2011 koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr KP-0055-11/1887 andsid eksperdid hinnangu I. Komyagini vaimsele seisundile (3 kd, tl 31-37). Kuna süüdistatav oli ekspertide hinnangu kohaselt võimeline kohtuistungil osalema, jätkas maakohus ka kriminaalasja menetlemist 05.12.2011 (tl 149). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt oli maakohus põhjendatult määranud I. Komyagini suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimise ning mingeid menetlusõiguslikke rikkumisi siinkohal ringkonnakohus ei tuvastanud. 10.6 I. Komyagin on avaldanud seisukohta, et menetluskulusid ta ei hüvita, kuna kohtukoosseis oli ebaseaduslik. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava põhjendus menetluskulude mittetasumise kohta ei tulene kriminaalmenetluse seadusest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna maakohus on I. Komyagini kohtuotsusega süüdi mõistnud, tuleb ka süüdistataval eelviidatud sättest tulenevalt kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigile hüvitada. Oma seisukoha kohtukoosseisu väidetava ebaseaduslikkuse kohta avaldas ringkonnakohus juba käesoleva kohtuotsuse punktides 10.2 ja 10.3, mistõttu siinkohal seda üle ei korda.

11.2 09.12.2008 toime pandud E. M kehalise väärkohtlemise episoodi osas märgib kaitsja, et kannatanu ütlustest ei selgu, millal sündmus toimus. Samuti ei selgu kannatanu D.K. ütlustest, kes on tema abikaasa. Lisaks sellele ei nähtu kannatanu E. M ütlustest, et talle oleks tekitatud füüsilist valu. Kaitsja hinnangul ei saa välistada, et kannatanud räägivad mingitest muul ajal toimunud sündmustest. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et I. Komyagin tunnistati süüdi kahes 09.12.2008 toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodis. Esmalt pani ta toime kuriteo kannatanu E. M suhtes ning seejärel viimase abikaasa D.K. suhtes. Tutvudes mõlema kannatanu ütlustega, on võimalik järeldada, et E. M kehaline väärkohtlemine toimus süüdistuses näidatud ajal, s.o 09.12.2008. E. M ütluste kohaselt läks ta poodi, süüdistatav tuli talle vastu ning lõi teda põhjuseta põlvega tagumikku. Kannatanu läks koju ning rääkis sellest mehele. Mees läks I. Komyaginiga asja selgitama ning viimane lõi ka meest. Nimetatud ütlustest nähtub selgelt, et E. M ja D.K. on abikaasad, mistõttu kaitsja väide sellest, nagu ei oleks võimalik aru saada, kes on D.K. abikaasa, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et mõlema kannatanu suhtes kasutas I. Komyagin vägivalda just nimelt süüdistuses näidatud kuupäeval, on kinnitatud SA Narva Haigla tõendiga, millest nähtub, et D.K. pöördus erakorralise meditsiini osakonda 09.12.2008, kus tal tuvastati näo turse ja hematoomid (3 kd, tl 161). Puutuvalt asjaolusse, kas kannatanu E. M tekitas I. Komyagin ka valu, märgib ringkonnakohus, et kannatanu on ütlustes selgesõnaliselt kinnitanud, et süüdistatava löök tekitas talle valu (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 157 p, tõlge 4 kd, tl 38 p). Ringkonnakohtu hinnangul võib mõlema kannatanu ütluste pinnalt, samuti SA Narva Haigla tõendist nähtuva alusel kindlalt väita, et I. Komyagin pani kannatanute E. M ja D.K. kehalise väärkohtlemise toime 09.12.2008. 11.3 22.04.2009 toimunud episoodi osas märgib kaitsja, et kannatanu D.K. ütlustest ei nähtu, millisest sündmuse kuupäevast käib jutt. Kaitsja hinnangul ei lükka tõendid ümber süüdistatava seisukohta, et ta sel kuupäeval kannatanu suhtes kuritegu toime ei pannud. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad nimetatud episoodi osas kogutud tõendid asuda seisukohale, et I. Komjagin pani kannatanu D.K. suhtes kehalise väärkohtlemise toime ka 22.04.2009. Selliseks järelduseks annavad aluse tõendite kogum- kannatanute D.K. ja E. M ütlused ning samuti SA Narva Haigla tõend. Nimetatud tõendi kohaselt pöördus D.K. erakorralise meditsiini osakonda 22.04.2009 kell 16.00, kuhu ta toimetati kiirabibrigaadi poolt. Kannatanul tuvastati näo vigastushaav (3 kd, tl 173). Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendid kogumis lükkavad ümber I. Komyagini süüd eitavad ütlused, mistõttu ka see kuriteoepisood on leidnud põhjendatult tõendamist. 11.4 Kaitsja on vaidlustanud veel ka 06.05.2010 toimunud kehalise väärkohtlemise episoodi kannatanu V. K suhtes. Siinkohal toob kaitsja vastuväidetena välja I. Komyagini süüd eitavad ütlused. Samuti leiab kaitsja, et põhjendamatult on tõendina kasutatud tunnistaja G. B eeluurimisel antud ütlusi. Lisaks on selgusetu, millistel asjaoludel leiab kohus, et kannatanu V. K ja V.K. ütlused on antud 06.05.2010 sündmuse kohta. Kannatanud ise kinnitavad, et nende peres toimusid konfliktid sageli. Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et kogutud tõenditest on tõepoolest võimalik järeldada, et Komyaginite peres esinesid konfliktid sageli. Samas ei anna nimetatud asjaolu alust väita, et süüdistuses näidatud kuupäeval ei ole V. K suhtes süüdistatav kuritegu toime pannud.

Tõendite kogum võimaldab järeldada, et oma isa V. K suhtes kasutas süüdistatav vägivalda just 06.05.2010. Nimetatud järeldust kinnitavad tunnistaja G. B ütlused (3 kd, 215-218). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungi protokollist nähtub, et prokurör taotles KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldada ning lisada toimiku materjalide juurde tunnistaja G. B kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille maakohus rahuldas (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 224, 225 p, tõlge 4 kd, tl 40 p, 42). Seega kooskõlas eeltoodud menetlusõigusliku alusega oli maakohus õigustatud tõendina vastu võtma surnud tunnistaja G. B kohtueelsel uurimisel antud ütluste protokolli, kuna maakohtul ei olnud alust kahelda tunnistaja isiku usaldusväärsuses, antud tõend oli vajalik olulise asjaolu tõendamiseks ning prokuröri taotlusele vastuväiteid kaitsja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tugines maakohus oma otsuses nimetatud tunnistaja ütlustele põhjendatult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult I. Komyagini eelnimetatud episoodis süüdi mõistnud ning jätab maakohus otsuse selles osas muutmata. 11.5 I. Komyagini apellatsioonist võib järeldada, et ta ei ole nõus enda süüdimõistmisega ka 01.03.2010 toimunud S. K peksmise episoodis. Ringkonnakohtu hinnangul on I. Komyagini süü selles episoodis põhjendatult loetud maakohtu poolt tõendatuks kannatanu S. K ütlustega selles, et 01.03.2010 väljus ta korterist. Trepimademel seisis süüdistatav koos sõbraga. Nad teretasid omavahel. Jõudes trepist alla postkastideni lõi I. Komyagin teda korduvalt. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja P. G ütlused, kellele kannatanu koheselt pärast rünnet teatas, et teda peksis I. Komyagin ning tunnistaja ja kannatanu koos käisid haiglas (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 159, tõlge, 4 kd, tl 40). Lisaks nähtub SA Narva Haigla tõendist, et 01.03.2010 pöördus S. K erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati peanaha pindmine vigastus (3 kd, tl 205). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul I. Komyagin selles episoodis põhjendatult süüdi tunnistatud. 11.6 I. Komyagin on süüdi tunnistatud ka 28.01.2009 ja 11.03.2010 toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodides oma ema V.K. suhtes. Kuigi kaitsja nimetatud kannatanu osas I. Komyagini süüditunnistamist ei vaidlusta ning ka süüdistatava enda apellatsioonist nendes episoodides süüdimõistmise vaidlustamist otsesõnu ei nähtu, märgib kohtukolleegium, et mõlemas süüdistuse episoodis on maakohus I. Komyagini põhjendatult süüdi tunnistanud kannatanute ütluste ning SA Narva Haigla poolt väljastatud tõenditest tuleneva alusel (3 kd, tl 162, 211-214).

eirav käitumine on tema puhul juurdunud. Siinkohal on asjakohane osundada I. Komyagini suhtes teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis tuvastatule, mille kohaselt on I. Komyagini puhul tegemist alkoholisõltuvusest tingitud isiksus-ja käitumishäirete tunnustega. Eeltoodud asjaolud näitavad, et I. Komyagini käitumine on käitumishäiretest tingitult ühiskonnas väljakujunenud sotsiaalseid norme süvenevalt eirav. Võttes arvesse süüdistatava suhtumist toimepandud tegudesse (n.ö kõik teised on süüdi) ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid lühema vangistusega tagatud. Samas on maakohus võtnud arvesse asjaolu, et kuriteod on toime pandud aastatel 2008-2010. Nimetatud asjaolusid arvestades, samuti lähtudes I. Komyagini isikust, pidas maakohus vajalikuks mõista talle karistus maksimumilähedases määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kriminaalkolleegium ei tuvastanud ühtegi kaalukat asjaolu, mis võimaldaks nimetatud karistust vähendada. KarS § 391 lg 1-§ 25 lg 1, 2 järgi mõistis maakohus I. Komyaginile 3 kuud vangistus, mis on miinimumilähedane. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka siinkohal niivõrd kaalukaid argumente, mis tingiks selle vähendamise kaitsja poolt taotletud ulatuses. Kaitsja põhjendab karistuse vähendamise taotlust sellega, et süüdistatav avaldas kahetsust ning süü maht on vähene. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba arvestanud asjaolu, et I. Komyagini süü ei ole suur (1 episood), mistõttu seda veelkord arvesse võtta ei ole võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et I. Komyagini puhul võiks arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Siinkohal jääb ringkonnakohtule selgusetuks, millistel asjaoludel on süüdistatava kahetsust avaldanud. Kuna maakohtu istungilt oli süüdistatav korda rikkuva käitumise tõttu eemaldatud, ei saanud ta ka seal kasutada võimalust ning kahetseda toimepandud kuritegu. Ringkonnakohtu istungil ei veennud I. Komyagini käitumine ka kohtukolleegiumi selles, et ta oleks üldse mingeid tegusid kahetsenud. Sellest tulenevalt toetab kriminaalkolleegium maakohtu seisukohta, et I. Komyagini puhul vastutust kergendavad asjaolud puuduvad.

I.

Komyagini

Maarika Kuusk

Agu Timmi

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.