Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(4)

2-14-2150 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank) või kontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või kontole nr EE403300333416110002 (Danske Bank) või kontole nr EE701700017001577198 (Nordea Bank), viitenumber 3100057484. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Haigekassa esitas 16.01.2014 Viru Maakohtule hagi I K vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu poolt 04.07.2013 esitatud teatest ja 09.05.2013 jõustunud kohtuotsusest 1-09-16752 tulenevalt pöördusid SA Narva Haigla poole kostja 29.02.2008 teo tagajärjel F G, 09.12.2008 ning 22.04.2009 teo tagajärjel D K, ja 28.01.2009 teo tagajärjel V K. Hageja on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest SA Narva Haigla esitatud raviteenuste arvete alusel kokku 64,04 eurot. Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja vormistas kostjale 15.10.2013 nõudeavalduse nr 118 kohustusega tasuma 64,04 eurot. Nõue on edastatud kostjale 15.10.2013 kuid tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Hageja palub välja mõista kostjalt välja summa 42,24 eurot. Viru Maakohus 17.01.2014 määrusega võttis hagi menetlusse ning nõudis kostjalt kirjaliku vastuse esitamist 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud 21.01.2014 (väljastusteatele on märgitud, et dokumendid on isikule üle antud ning et kostja keeldus alla kirjutamast). Kostja esitas 24.01.2014 kohtule venekeelse taotluse, milles nõudis tõlkida menetlusdokumendid süüdistatava keelde (vene keelde). Taotlusele oli lisatud kõik kohtu poolt kostjale saadetud dokumendid. Kohus 29.01.2014 koostatud selgituskirjas selgitas kostjale keelenõudeid vastavalt TsMS § 32 lg 1 ja 33 lg 4 ja selgitas ka menetlusabi ja riigi õigusabi taotlemise 2(4)

2-14-2150 võimalusi. Kohus saatis kostjale uuesti hagiavalduse koos Viru Maakohtu 17.01.2014 kohtumäärusega ning andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus ka märkis, et menetlusabi või riigi õigusabi taotlemise korras tuli vastav taotlus esitada sama tähtaja jooksul. Kohtu selgituskiri koos lisadega on kostjale toimetatud kätte 04.02.2014 (kätteandmisteatisele on märgitud, et isik keeldus allkirjastamast. Dokumendid kätte antud). Kostja esitas 11.02.2014 kohtule kirja, mis on pealkirjastatud „apellatsioonkaebus“ ning koostatud vene keeles. Kirjalikku vastust hagiavaldusele ei ole kohtule esitatud. Ei ole ka esitatud taotlust riigi õigusabi või menetlusabi saamiseks. Menetlustähtaja pikendamist ei ole taotletud.

KOHTU ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagimaterjalid koos vastuse nõudega on kostjale kätte toimetatud TsMS § 325 järgi 04.02.2014. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja hagile kirjalikku vastust esitanud. Kostjat on hoiatatud, et tähtaegselt kohtule vastamata jätmise korral või kohus hageja nõusolekul hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja 11.02.2014 esitatud kirja jätab kohus tähelepanuta TsMS § 33 lg 3 alusel. Kohus ei pea otstarbekohaseks anda kostjale tähtaja võõrkeelse dokumendi tõlke esitamiseks vastavalt TsMS § 33 lg 1. Kostjale on selgitatud, et kohtumenetlus toimub eesti keeles. Eesti keeles koostatud avaldust või kaebust ei ole kohtule esitatud ega taotletud riigi õigusabi või menetlusabi andmist. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames, millest tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse 3(4)

2-14-2150 läbivaatamise eest. Hagi esemeks on terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise nõue ning pooled on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Muude menetluskulude hüvitamist ei ole hageja taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.