Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-5992
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 01. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu määruskaebus
Jüri
Vähteri
kaitsja
Eve
Laine
Juhindudes KrMS § 377 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 01. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jüri Vähteri kaitsja Eve Laine määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12,80 (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaadi vanemabi Eve Lainele tema poolt Jüri Vähterile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Jüri Vähterilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 78,80 eurot riigituludesse. Jüri Vähteril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jüri Vähter 1-10-5992 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Tartu Maakohtu 01.11.2012 määrusega jäeti Jüri Vähter temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Pärnu Maakohtu 02.06.2010 otsusega mõisteti J. Vähter süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 8-aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ja mõisteti ärakantavaks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks on tema kinnipidamine 26.03.2009. Karistuse kandmise aja algus on 26.03.2009 ja lõpp 26.07.2014. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 16.10.2012.
Esimese astme kohtu määruse sisu Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et J. Vähter tuleb jätta vaatamata formaalsete ja materiaalsete aluste (elukoht, võimalus tööle asuda ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik) olemasolule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et ehkki J. Vähter on varem karistamata isik, ei võimalda kuriteo asjaolud ja kinnipeetava suhtumine kuriteosse teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. J. Vähter kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest. Tema kuriteoga on kahjustatud õiguskorraga kaitstud oluline õigushüve - seksuaalne enesemääramisõigus. Kannatanuks oli lapseealine isik. Kuigi J. Vähter vabandab, ei ole tema vabandus konkretiseeritud ja seetõttu ei leidnud täitmiskohtunik kahetsust toimepandud kuriteo suhtes. Maakohus jättis eelkõige kuriteo asjaoludest ja kinnipeetava isikust tulenevalt J. Vähteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Vähteri kaitsja E. Laine, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada J. Vähter tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohtu määruse põhjal võiks teha järelduse, et varem karistamata, lühimenetluse korras KarS § 141 lg 2 p 1 järgi süüdi mõistetud isikut ei ole põhimõtteliselt võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada olenemata sellest, milline on olnud tema elukäik enne kuriteo toimepanemist, käitumine karistuse kandmise ajal ja millised objektiivsed ja subjektiivsed eeldused on tal tulevikus seadusekuulekat elu jätkata. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et J. Vähter pani kuriteo toime keskeas, olles enne seda elanud 50 aastat seadusekuulekana. Tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud
laitmatu – ta on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas püstitatud nõuded ja järginud vangla sisekorranõudeid. Alates 29.07.2011 töötab ta väljaspool vangla territooriumi AS-is K M , mis on võimaldanud J. Vähteril tasuda ka tema vastu esitatud nõudeid ja korjata raha vabanemisfondi. Tööandja on andnud kinnipeetava kohta kiitva hinnangu. Tartu Vangla hindab kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise riski minimaalseks. Vabanemisel on J. Vähteril olemas elukoht ja toetav tugivõrgustik. Tal on teadmised XXXX ning arvestatav töökogemus XXX-na XXXX- ja XXXX ning reaalne võimalus sellel alal edasi töötamiseks. Eelmise tingimisi ennetähtaegse mittevabastamise taotluse rahuldamata jätmise järel, kus mittevabastamise põhjusena märgiti muuhulgas vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides mitteosalemist, on J. Vähter esitanud vastava taotluse Tartu Vangla juhtkonnale. Sama teemaga seoses on ta korduvalt käinud XXXX ja XXXX vastuvõttudel, mida kinnitab maakohtule esitatud tõend. Läbitud testide tulemusel ei ole J. Vähteril XXXX viitavaid sümptomeid, XXXX ega ravivajadust tuvastatud. Eeltoodut arvestades pole vangla juhtkond vajalikuks pidanud ka tema osalemist sotsiaalprogrammides. Ta on õppinud oma käitumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid analüüsima ja väljendas ka kohtuistungil oma negatiivset hinnangut toimepandud kuriteole ning kindlat kavatsust piirduda tulevikus seksuaalsuhetes sobiva vanusevahega partneritega. Ta avaldas siirast kahetsust toimepandu suhtes ning palus ühiskonnalt läbi kohtu andestust. Eeltoodut arvestades on väär ja arusaamatu kohtu seisukoht, et J. Vähteri vabandus ei ole konkretiseeritud. Juhul kui kohtule jäi J. Vähteri selgituste osas ebaselgusi, tulnuks need küsimustega kõrvaldada, kuid kohus ei palunud tal oma selgitusi konkretiseerida. Kaitsja arvates ei ole alust J. Vähteri seletuse ja vabanduse siiruses kahelda. Arvestada tuleb sellegagi, et 10.11.02012 saab J. Vähter XXX-aastaseks. Võib eeldada, et sellises vanuses esmakordselt karistust kandvale isikule on karistuse raskus subjektiivselt raskemini tajutav kui samadel asjaoludel kuriteo nooremas vanuses toime pannud isikule. Samuti mõjutab vangistuse pikkus sellises vanuses isiku tulevast käekäiku olulisemalt kui nooremat isikut. Vangistuses viibimise aeg vähendab oluliselt J. Vähteri läbilöögivõimet tööturul ja muudab raskeks valitud erialal tegutsemise. J. Vähterile langevate subjektiivsete tagajärgede raskus kaalub üles ühiskondliku õiglustunde võimaliku riive. Pealegi jääks J. Vähter ennetähtaegse vabastamise korral kandmata karistusaja pikkusele vastavaks tähtajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, mistõttu on tagatud ühiskonna kontroll tema käitumise üle, eeldatavalt ka laialdasemad võimalused sotsiaalprogrammides osalemiseks kui vanglatingimustes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta töötab AS-is K M ja käib XXXX ning XXXX juures, mis kinnitab määruskaebuses esitatut, et J. Vähter on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samuti on J. Vähterit vabanemisel eesootavad tingimused head: tal on elukoht poja juures, soov asuda esimesel võimalusel tööle, lähedaste toetus ning tal puuduvad varasemad kriminaalkaristused, mis näitab, et süüdimõistetu risk kuritegude toimepanemist jätkata ei ole suur. Esitatud määruskaebuses on osundatud J. Vähteri sõnadele ja leitud, et ta on õppinud oma käitumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid analüüsima ning kohtuistungil väljendatud negatiivne hinnang toimepandud kuriteole ja kindel kavatsus piirduda tulevikus seksuaalsuhetes sobiva vanusevahega partneritega ning siiras kahetsus toimepandu suhtes viitab sellele, et J. Vähter soovib jätkata seadusekuulekat elu. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetega nagu oleks J. Vähteri karistuse eesmärgid täidetud ja tema ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused täidetud. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata J. Vähterit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raske kuriteo asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud.
seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
Paavo Randma
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.