Kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.06.2010.a otsusega tunnistati Jüri Vähter süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KrMs § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja ärakantavaks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakati arvestama alates tema kinnipidamisest 26. märtsist 2009.a. Karistusaja algus 26.03.2009.a ja lõpp 26.07.2014.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 12.01.2012.a määrusega jäeti Jüri Vähter vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 16.10.2012.a. Jüri Vähter on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Jüri Vähterit vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 1560 euro, vabastusfondis on 755 eurot. Kinnipeetav ei eita toimepandud kuritegu, kuid süüdistab ka kannatanut. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 7 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 4 % ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 7-22 %. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Jüri Vähteri ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku teatel on Jüri Vähteril olemas elukoht poja juures XXX. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. Tartu Vangla riskihindamisest nähtub, et Jüri Vähter eitab oma kuritegu, süüdistab kannatanut (kannatanu ise tahtis). Kinnipeetaval on madal enesehinnang, pidev tõestamisvajadus, kasutab eesmärkide saavutamiseks manipuleerimist, on ühiskonnanormide peale kibestunud ja vaenulik. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Jüri Vähter seletas kohtuistungil, et ta tahaks siiralt kahetsust avaldada ja paluda läbi kohtu andestust ühiskonnalt. Ta on teinud tõsiseid järeldusi ja käinud korduvalt ka psühhiaatri juures. Läbinud rida teste, mis on koostatud selliselt, et ei ole võimalik varjata enda tegelikku olemust. Tohtrite kinnitusel on tulemused olnud positiivsed, mille kohta on ka esitanud kohtule tõendi. On saamas 55 ja on hakanud mõtisklema oma oskuste peale ja tunnetab, et hakkab unustama seadusandluse poolt. On töötanud XXX. Hakkab kaotama professionaalsust, see pole tema ega riigi huvides. Tahaks anda oma panuse ühiskonnale ja tagada korralik pension tulevikus. On seadnud endale tõsised piirangud. Annab garantii, et minu edaspidised suhtes, ei lasku enam nii madalale. Kindlasti leiab endale elukaaslase pensionipõlveks. Enne kuriteo sooritamist oli mõtisklenud, et kuidas isa ja tütar hakkavad koos elama ja abielluma. On nüüd täiesti seda meelt, et see on moraalivastane. Sellises vanuses, et üks pool on 50 ja teine 25. Seadus seda ei keela, aga see pole õige. Edasised suhted saavad olema 45 ja pluss, alla poole kindlasti mitte. Siiralt kahetseb ja palun anda mulle uus võimalus. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ning leiab, et Järi Vähteri vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused. Analüüsides J sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada Jüri Vähteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel: J. Vähter on karistatud raske seksuaalkuriteo toimepanemise eest, mis oli suunatud alaealise vastu. Nimetatud kuriteo sanktsiooni määr on 6 aastast kuni 15 aastani. J. Vähterile mõisteti lühimenetluse korras karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Ehk sisuliselt jäi tänu lühimenetlusele tema karistus määra alla sanktsiooni alammäära. Kuna käesolevaks ajaks on J. Vähter karistusest ärakandnud 3 aastat ja 7 kuud vangistust, siis leiab prokurör, et see ei ole piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Sellest tulenevalt leiab ta õiguskorra kaitsmise