Kohtulahend

Esimese astme kohtu määruse sisu Viru Maakohus pööras 04.10.2012 määrusega täitmisele A. Savtšenkole Viru Maakohtu 22.03.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 aastat vangistust – ärakandmisele kinnipidamiskohas. Maakohus toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus A. Savtšenko suhtes on ebaõnnestunud, kuna ta ei suutnud täita talle määratud kohustust näidates oma käitumisega, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. Seega A. Savtšenko ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning A. Savtšenko tuleb saata karistust kandma. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Savtšenko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist. A. Savtšenko on seisukohal, et maakohus on olukorda valesti hinnanud ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. A. Savtšenko selgitab, et lahkus rehabilitatsioonikeskusest, kuna asus tööle Tallinna ehitusfirmas. Kuna tema suhtes kohaldati vahistamist, ei olnud tal võimalik kohtule vastavaid dokumente esitada. Töökohal kestis tal katseaeg, seega ei olnud ta ametlikult tööle vormistatud. A. Savtšenko märgib, et keeruline on leida head töökohta ning oma perekonda üleval pidada. A. Savtšenkol lõpuks see õnnestus, kuid maakohus jättis tema selgitused tähelepanuta. A. Savtšenko väidab, et pole ennast kriminaalhooldaja eest varjanud ning pole kuritegusid toime pannud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et A. Savtšenkole mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtuga A. Savtšenkole mõistetud karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses, tuleb märkida, et maakohus on oma seisukohta motiveerinud väga lühidalt. Sellest tulenevalt lisab ringkonnakohus järgnevalt ka omapoolseid põhjendusi. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. A. Savtšenko allutati käitumiskontrollile Viru Maakohtu 22.03.2011 otsusega, kohustades teda muuhulgas mitte tarvitama alkoholi KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. Kriminaalhooldaja esitas 11.04.2012 erakorralise ettekande seoses sellega, et A. Savtšenko rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 13.04.2012 määrusega määrati A. Savtšenkole täiendav kohustus alluda XXXX XXXX A R . Kriminaalhooldaja 05.07.2012 esitatud ettekandest nähtub, et A. Savtšenko on seda kohustust rikkunud, lahkudes korduvalt rehabilitatsioonikeskusest ilma loata. Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et A. Savtšenkole on juba olukorras, kus ta pole täitnud talle määratud alkoholi mittetarvitamise kohustust, kohaldatud KarS § 74 lg 4 mõttes lisaks veel täiendavaid kohustusi – kohustust osaleda XXXX XXXX. Seega on A. Savtšenkole juba antud täiendav võimalus vältida talle mõistetud vanglakaristuse täitmisele pööramist ning tegeleda oma XXXX ning enda rehabiliteerimisega. Sellele vaatamata pole A. Savtšenko talle määratud kohustusi täitnud. Sellest järeldab kohtukolleegium, et A. Savtšenko ei ole piisavalt motiveeritud talle määratud kohustusi täitma. Eelnevast tulenevalt ei teki ka ringkonnakohtul

veendumust, et lisaks veel täiendavate kohustuste määramine oleks A. Savtšenko puhul otstarbekas, kuna ta ei täida talle juba kehtestatud kohustusi. Seoses määruskaebuses märgitud asjaoluga, et A. Savtšenko on lahkunud rehabilitatsioonikeskusest Tallinnas asuva töökoha tõttu, märgib ringkonnakohus järgnevat. Esiteks ei ole A. Savtšenko kohtule esitanud mingeid dokumente töökoha olemasolu tõendamiseks. Sellegipoolest peab ringkonnakohus juhul, kui A. Savtšenkol nimetatud töökoht oli, seda positiivseks asjaoluks. Samas on oluline märkida, et töökoha olemasolu ei saa pidada olulisemaks asjaoluks kui kriminaalhooldusnõuete täitmist, seda eriti olukorras, kus rikutakse XXXX tegelemisega seonduvaid kohustusi. XXXX ga tegelemine on oluline A. Savtšenko kriminaalhoolduse osa, kuna karistusregistrist nähtuvalt on mitmed A. Savtšenko poolt toime pandud süüteod seotud alkoholi tarvitamisega. Samuti märgib ringkonnakohus, et A. Savtšenko oleks pidanud rehabilitatsioonikeskusest lahkumisel teavitama sellest oma kriminaalhooldajat. Seda ta aga ei teinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud asjaoludest on põhjendatud A. Savtšenkole mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Nimelt on A. Savtšenko oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei hooli talle kehtestatud kontrollnõuetest ja kriminaalhooldusest. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks A. Savtšenko katseaja pikendamist või talle lisakohustuste määramist. Ringkonnakohus rõhutab, et A. Savtšenko oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel – karistuse täitmisele pööramine. Sellegipoolest oli A. Savtšenko talle kehtestatud kohustuste osas äärmiselt hoolimatu. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.