Kohtulahend

Harju Maakohtu 05.12.2011.a otsusega tunnistati R.G süüdi KarS § 201 lg 1, § 209 lg 2 p 1,3,4, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse ärakandmist alates R.G kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. alates 11.04.2011.a. Karistuse kandmise algus oli 11.04.2011.a ja lõpp on 11.04.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 11.04.2012.a. R.G on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: - 19.11.1996.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel tingimisi vabadusekaotusega 4 kuud katseajaga 1 aasta; - 04.06.1998.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 17 lg 6 – KrK § 155 lg 1 alusel tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud katsajaga 1 aasta; - 28.10.1999.a Võru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 alusel arestiga 35 päeva; - 04.10.2001.a Võru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 6 kuud; - 19.12.2001.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 alusel vabadusekaotusega 4 kuud, KrK § 27 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; - 19.02.2003.a Võru Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 – KarS § 25 lg 4 alusel vangistusega 2 aastat, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud 21 päeva; - 02.04.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 alusel vangistusega 4 aastat 4 kuud, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel ja § 74 alusel tingimisi vangistus 1 aasta 1 kuu 1 päev;14.12.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 74 lg 4 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu 1 päev. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.G vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 01.02.2012.a. Vabanedes asub elama vanatädile kuulunud maamajja XXXX. Väidetavalt olemas töökoht ehitusobjekti XXXX. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 5590 eurot. Enne vangistust tarvitas alkoholi, karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 39%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab R.G ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukoht Laheda vallas Tilsi külas. Soovib asuda tööle sõbra Mati S. firmas XXXX. Mati S. on samuti kriminaalkorras karistatud. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus ja käitumiskontrolli nõuete rikkumine. Ametnik palub juhul, kui R.G vabastatakse, määrata talle käitumiskontrolli ajaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud R.G vanglast vabastamine ennetähtaegselt, kuna teda on karistatud 8-l korral, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud ning ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti on olemas maandamata riskid seoses kinnipeetava alkoholisõltuvusega. R.G avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks anda R.G-le võimalus ennetähtaegse vabastamisega oma elu korraldama hakata.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et R.G tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud R.G kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalsed vangistused ning katseajal nõuete eiramine, uue kuriteo toimepanemine katseajal ja alkoholi sõltuvusprobleemid. Elukoha kohta esitas R.G kohtuistungil 2 konkureerivat versiooni ja tänase päeva seisuga puudub selles küsimuses üheselt mõistetav selgus ja ka tööle saamise võimalus on sellest tulenevalt ebamäärane. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Peale selle on R.G vanglas toimepandud distsipliinirikkumise eest 1 kehtiv karistus. Vaatamata R.G-le antud võimalustele, aga ka reaalsete vangistuste kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi ja reeglite eiramist ka vangla tingimustes. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. Nendel asjaoludel jääb väheks R.G paljasõnalistest lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.