Kohtulahend

Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

-

Musta värvi tulemasin (hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile Kollasest metallist kett (hoiul Põhja Prefektuuris), tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile. Mälupulk kirjega „EMT Mobiil- ID www.mid.ee“, pakitud ümbrikusse, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik Maarek Valdrele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooni teate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 19.12.2011.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et B.Z on korduvalt pannud toime kelmusi ning ühe neist grupis Aleksandr Komarov’iga.

Seega B.Z isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel avalikkuse poole pöördudes ja pani sellega toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Seega B.Z isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja pani sellega toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega B.Z võltsis dokumenti, mille alusel omandas õigusi ning pani sellega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega B.Z kasutas võltsitud dokumenti, mille alusel omandas õigusi ning pani sellega toime KarS § § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega B.Z pööras enda kasuks valduses olnud võõra vallasasja ja pani sellega toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega B.Z võltsis ja kasutas dokumenti, mille alusel omandas õigusi ning pani sellega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega B.Z kasutas võltsitud dokumenti, mille alusel omandas õigusi ning pani sellega toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega B.Z isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel avalikkuse poole pöördudes ja pani sellega toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellega B.Z, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai grupis Aleksandr Komarov’iga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 , 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Kohtulikul uurimisel süüdistatav B.Z tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses kõikides episoodides süüdi, võttis omaks ega vaielnud vastu tema vastu esitatud tsiviilhagidele ning oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras. Süüdistatav B.Z jäi enda poolt kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. XXX Olles kontrollinud ülaltoodud tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav B.Z-i süü temale inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud ning temale esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel peab arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 mõistes. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdistatav puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, ei saa kohus seda lugeda siiraks

kahetsusavalduseks. Süüdistatav on toime pannud järjestikuselt kuriteoepisoode, on korduvalt samasisuliste kuritegude eest karistatud. Süüdistatav ei ole ilmunud ise süü tunnistamisele, vaid on kuriteod tunnistanud üles ülekuulamistel, kus on avaldanud ka kahetsust. Ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel ei loe kohus esitatud kahetsusavaldust siiraks ega karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu vastavalt KarS § 58 p 1. Kõik kuriteod, sh KarS § 344 ja § 345 järgi on süüdistatav toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks KarS § 58 p 9 kohaselt. Kohus loeb teise süüteo hõlbustamiseks antud juhul dokumentide võltsimist, et selle kaudu panna toime uus kuriteguvõltsitud dokumendi kasutamine, mille abil viia lõpuni kelmuse koosseis- saada varalist kasu tehingust- müügist. Ilma võltsimiseta ei oleks B.Z sellisel kujul tehinguid sõlmida saanud. Sega hõlbustas ta võltsimise kaudu teiste kuritegude toimepanekut. Käesolevas asjas on B.Z-ile esitatud süüdistus mitme erineva kuriteokoosseisu järel kuritegudes, millised ta on toime pannud 02.04.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 alusel mõistetud katseajal. Süüdistatav on kuritegude toimepanemist jätkanud vahetult peale kohtuotsust. Sellest tulenevalt saab teha ainult ühese järelduse, et mõistetud karistustest ei ole süüdistatav seni mingeid järeldusi teinud ega asunud õiguskuulekale teele. Asjakohane on ka see, et 14.12.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 74 lg 4 alusel pöörati süüdistatavale mõistetud karistus täitmisele. Karistus on kantud. Süüdistatav on siinjuures varasemalt korduvalt karistatud isik. Aastast 1996 on süüdistatavale mõistetud karistusteks vangistusi, milledest osa on jäetud ka tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut ( Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Sellest tulenevalt peab kohus oluliseks B.Z-ile karistuse määramisel ka tema isikut, sh tema varasemat karistatust, seda et viimane vangistus pöörati täitmisele, et isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. B.Z on kuritegude toimepanemisel kasutanud ära teisi inimesi. Arvesse tuleb võtta ka seda, et B.Z ei ole olnud ametlikku legaalset töökohta ega sissetulekut. Kuritegudega on kannatanutele põhjustatud reaalsed varalised kahjud, mis kõik on hüvitamata. B.Z on kuriteod toime pannud kavatsetult. B.Z-i karistamine rahalise karistusega – kui kergemaliigilise karistusega-, nagu seda näevad ette mõned süütekoosseisud esitatud süüdistusest, on välistatud B.Z-i eelneva karistatuse, toimepandud kuritegude arvukuse ja B.Z karistuse kandmiseks legaalsete rahalise vahendite puudumise tõttu. Kuivõrd B.Z-ile on varasemalt antud võimalus tingimisi vangistuse kohaldamata jätmisega näidata oma suhtumist õiguskorda ja asuda õiguskuulekalt käituma, siis lähtudes tema poolt toimepandud tegudest ja viimase karistuse täitmisele pööramisest ei pea kohus võimalikuks käesoleval juhul B.Z vangistuse kandmisest tingimisi vabastada või kohaldada tema suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuivõrd B.Z on ka varasemalt korduvalt vangistusi kandnud, ei kanna tema suhtes eesmärki ka nn šokivangistuse kohaldamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.Z on võimalik karistada ja mõjutada ainult reaalse vangistusega, arvestades siinjuures ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 209 lg 2 alusel on võimalik isikut karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. KarS § 201 lg 1 ja § 344 lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 345 lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Lähtudes eeltoodud andmetest ja kuriteoepisoodidest, samuti tekitatud kahjude suurusest, vastutust raskendavate asjaolude esinemisest, leiab kohus, et

kohane on karistada B.Z kõigi kuritegude eest sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras, kuid mitte sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks ka KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mitte moodustades liitkaristust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Lühimenetluse sätteid arvestades tuleb karistusest maha arvata 1/3 ning karistuse kandmise alguse ajaks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel B.Z-i kinnipidamise aeg, s.o. 11.04.2011. Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. Tsiviilhagid B.Z on tema vastu esitatud tsiviilhagid omaks võtnud, ei ole vastu vaielnud esitatud hagide suurusele. B.Z-i süü kahjude tekitamises on samuti tõendamist leidnud. Samuti leiab kohus, et tõendamist on leidnud ka tekitatud kahjude suurus ja vastavus esitatud hagidele. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on kannatanutele tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanutele VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista B.Z-ilt: • AS kasuks välja 5112.93 eurot (viis tuhat ükssada kaksteist eurot ja üheksakümmend kolm senti); • ÜL kasuks välja 4601.63 eurot (neli tuhat kuussada üks eurot ja kuuskümmend kolm senti); • AM kasuks välja 3834.70 eurot (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend neli eurot ja seitsekümmend senti), milline summa tuleb tasuda AM arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank’ is. • SR kasuks välja 3834.70 eurot (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend neli eurot ja seitsekümmend senti), milline summa tuleb tasuda SR arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank’ is. • KK kasuks välja 1597.80 eurot (tuhat viissada üheksakümmend seitse eurot ja kaheksakümmend senti), milline summa tuleb tasuda KK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank’ is. • MM kasuks välja 6391.16 eurot (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja kuusteist senti), milline summa tuleb tasuda MM arveldusarvele nr XXXXXXXX SEB pangas. • ML kasuks välja 280 eurot (kakssada kaheksakümmend eurot). Puutuvalt M.V esitatud hagisse ja nn kopa episoodi, märgib kohus järgmist. Antud juhul tuvastati, et kuriteo panid grupis toime B.Z ja A.Komarov. Käesolevas asjas A.Komarov kohtu all ei ole, kuid kuna on tõendatud kuriteo toimepanek ja kannatanule kahju tekitamine eelnevalt kirjeldatud alustel nende mõlema poolt, samuti nende vahel saadud varalise kahju jagamine, leiab kohus, et käesolevas episoodis tuleb kahju välja mõista solidaarselt B.Z-ilt ja A.Komarovilt, mistõttu määrab kohus selles episoodis välja mõista B.Z-ilt ja Aleksandr Komarovilt solidaarselt MV kasuks 12 787 eurot (kaksteist tuhat eurot seitsesada kaheksakümmend seitse eurot).

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Süüdistatav ise leidis, et vabaduses olles, ei olemenetluskulde hüvitamine probleemiks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Menetluskulud koosnevad B.Z-ile osutatud riigi õigusabiga seoses kaitsetasust, nii kohtueelses kui kohtumenetluses vastavalt kehtestatud tasumääradele, süüdimõistava II astme kuriteoga kaasnevast sundrahast, toimikumaterjalide koopia tegemise kulust kaitsjale ja B.Z-i hääleekspertiisitasust samuti vastavalt kehtestatud tasumäärale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.Z’ ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna 12 kuu jooksul: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 172.58 eurot (sada seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend kaheksa senti); KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot ( nelisada seitseteist eurot ja kolm eurosenti); KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 38.48 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend kaheksa senti); KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 862 eurot (kaheksasada kuuskümmend kaks eurot). Asitõendid Kriminaalasjas on järgmised esemed ja asitõendid, milliste osas on kohtu seisukoht järgmine:: • B.Z-i valdusest äravõetud mobiiltelefon Nokia 2610 ja selles olnud SIM-kaart abonentnumbriga XXX (hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile. • B.Z-i valdusest äravõetud mobiiltelefon Nokia 2610 ja selles olnud SIM-kaart abonentnumbriga XXX (hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile. • B.Z-i valdusest äravõetud mobiiltelefon Nokia 3600s ja selles olnud SIM-kaart abonentnumbriga XXX (hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile. • Mobiiltelefoni akulaadija AC-3C (hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile. • Mobiiltelefoni akulaadija AC-4C (hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile. • Musta värvi tulemasin (hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile

• •

Kollasest metallist kett (hoiul Põhja Prefektuuris), tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik B.Z-ile. Mälupulk kirjega „EMT Mobiil- ID www.mid.ee“, pakitud ümbrikusse, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanik M V .

Kohus juhindub KrMS §-dest 238 lg 1 p 4, 306, 311, 312, 313 ja 317.

Kohtunik Kristina Väliste/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.