Kohtulahend

kohaselt kannab A. Suhovskih praegu karistust raske esimese astme narkokuriteo eest, mis on toime pandud katseajal materiaalse kasu saamise eesmärgil. Maakohus märkis, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (olles vabastatud karistuse kandmisest ennetähtaegselt rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume) ning tal võib esineda tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohtu hinnangul võib A. Suhovskihi varasemat kuritegeliku käitumist arvestades järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ja uue kuriteo toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kuna süüdimõistetut on ka varem määratud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle mõju ja ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, võib maakohtu hinnangul järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele, käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ning kriminaalhoolduse teostamine võib ebaõnnestuda. Maakohus rõhutas, et A. Suhovskih kannab vangistust esimese astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest ning karistuse lõpuni on jäänud üle 3 aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Maakohus märkis, et A. Suhovskihil oli ka kuriteo toimepanemise ajal töö- ja elukoht, kuid see ei takistanud tal kuritegu toime panna. Maakohus võttis arvesse, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendavad tema resotsialiseerimise võimalusi ning leidis, et kuriteo korduvust ja dünaamikat arvestades, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Maakohtu hinnangul saaks A. Suhovskihi ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus rõhutas ka, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus, riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ning süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Suhovskih taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või järgmise ennetähtaegse vabastamise otsustamist 3 kuu pärast. A. Suhovskih palub kohtul rohkem arvesse võtta vangla iseloomustust, kuna ta on olnud vangla pideva jälgimise all ning vangla näol on tegemist autoriteetse asutusega. Samuti palub ta kohtul arvestada sellega, et tal on praegu vabaduses olemas sotsiaalne võrgustik ja resotsialiseerumisvõimalused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

eesootavad elutingimused on head, ei võimalda tema varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud praegu tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi vangla iseloomustuse kokkuvõttes toetab A. Suhovskihi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, esineb tema puhul mitmeid alljärgnevaid riskifaktoreid kuritegeliku käitumise kordumiseks.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.