lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-6449/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 15.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-6449/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
710
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-6449/29Viru Maakohus Narva kohtumaja05.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-6449

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-6449

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 06. septembri 2012 määrus (riigi õigusabi määramine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava Vassili Naumovi (Naumov) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 06. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdistatava Vassili Naumov'i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu üldmenetluses on kriminaalasi nr 1-12-6449 Vassili Naumovi süüdistuses KarS § 121 järgi. Eeluurimisel ja eelistungil oli V. Naumovi kaitsjaks kokkuleppel Aleksandr Gamazin. 22.08.2012 eelistungil ei esitanud kaitsja kaitseakti, selgitades, et unustas selle esitada. Kohus ei andnud A. Gamazinile luba istungil osaleda, märkides, et kaitsja ei täitunud kohustusi nõuetekohaselt ning venitas tahtlikult menetlust. Kohus selgitas, et kaitseakt peab olema esitatud 3 tööpäeva enne eelistungit. Kohus lükkas istungi edasi ja tegi süüdistatavale ettepaneku valida uus kaitsja. Ühtlasi hoiatas kohus süüdistatavat, et kui ta kahe nädala jooksul ei teavita kohut uuest kaitsjast, määratakse kaitsja riigi õigusabi korras (tl 10). 03.09.2012 esitas V. Naumov kohtule taotluse koos A. Gamazini koostatud kaitseaktiga. Taotluses palus V. Naumov lubada A. Gamazinit kaitsjana menetlusse, märkides, et kohtu ettepanek leida enda endale muu kaitsja on tema jaoks vastuvõetamatu ning A. Gamazini kaitsjana menetlusest kõrvaldamine riivab süüdistatava õigusi (tl 11-12). Viru Maakohtu 06.09.2012 määrusega määrati süüdistatavale riigi õigusabi.

1-12-6449 Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Määruskaebuse esitaja taotleb määruse tühistamist ja A. Gamazini lubamist menetlusse kaitseõiguste teostamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt riivab kohtumäärus süüdistatava kaitseõigust, mis väljendub ka süüdistatava õiguses valida endale kaitsja oma äranägemise järgi. Samuti osundab V. Naumov, et maakohus on eksinud määruse tegemise kuupäeva märkimisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 06.09.2012 määrus tuleb jätta muutmata ning süüdistatava Vassili Naumovi määruskaebus rahuldamata.

1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ehkki vaidlustatava kohtumääruse päises on ekslikult märgitud septembri asemel august, on määrus allkirjastatud digitaalselt ning selle tegemise aeg, s.o 06.09.2012, üheselt tuvastatav digitaalallkirjade kinnituslehe (tl 38) kaudu. Maakohus, avastades oma vea, on selle parandanud 19.09.2012 vigade parandamise määrusega (tl 46).
2.Seoses süüdistatava õigusega valida endale kaitsja märgib ringkonnakohus järgmist. KrMS § 43 lg 1 sätestab kahtlustatava, süüdistatava ja süüdimõistetu õiguse valida endale kaitsja kas isiklikult või teise isiku vahendusel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on tema nimetatud õigust piiranud. Eelistungi ajal määrati V. Naumovile kahenädalane tähtaeg kaitsja valimiseks, tingimusel, et selleks isikuks ei tohi olla A. Gamazin. Viimase kaitsjana menetlusest kõrvaldamist on maakohus põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kaitseakti seaduses sätestatud tähtajaks esitamata jätmine vaatamata kohtupoolsetele meeldetuletustele on selge märk sellest, et kaitsja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning KrMS § 227 lg-st 5 tuleneb kohtu volitus sellisel viisil tegutsemiseks.
3.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt võib lepinguliseks kaitsjaks olla advokaat ja teised kriminaalmenetluse seadustikus lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal. Eelnevast nähtub, et kui advokaadi jaoks piisab kriminaalmenetluses osalemiseks kokkuleppest kaitsealusega, siis teised kriminaalmenetluse seadustikus lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud peavad lisaks sellele taotlema ka luba menetlejalt. Seega peab isik, kes vastab haridusnõuetele, kuid kes ei ole advokaat, küsima kriminaalmenetluses kaitsjana osalemiseks kohtueelses menetluses luba uurimisasutuselt või prokuratuurilt, kohtumenetluses aga kriminaalasja menetlevalt kohtult. Kui menetleja annab isikule loa kriminaalmenetluses kaitsjana osaleda, kontrollib ta reeglina üksnes isiku vastavust seaduses sätestatud haridusnõuetele. Seda põhjusel, et üldjuhul ei tunne menetleja kaitsjana tegutseda soovivat isikut ja seetõttu puuduvad tal andmed, mille põhjal isiku pädevust hinnata. Menetluse kestel saab menetleja aga isiku kaitsjana tegutsemist jälgides tema oskustest parema ülevaate, mistõttu võib selguda, et isik on tegelikult asjatundmatu ja tema kaitsealuse huvid jäävad kaitseta. Seetõttu võib osutuda vajalikuks esialgu antud luba menetluses kaitsjana osalemiseks tagasi võtta ning anda kahtlustatavale või süüdistatavale tema kaitseõiguste tagamise eesmärgil võimalus uus kaitsja valida. Ka Riigikohtu praktikas on selgesõnaliselt tunnustatud menetleja õigust võtta tagasi luba, mille ta on andnud kaitsjana menetluses osalemiseks isikule, kes ei ole advokaat (RKKKm 3-1-1-61-10, p 7, 8). -2-

1-12-6449 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu vaidlustatav määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

-3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.