Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-2236

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Priit Arusoo määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 21. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Priit Arusoo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega jäeti Priit Arusoo temale Harju Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P. Arusoo tunnistati Harju Maakohtu 27.04.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9,10 ja § 418 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 07.09.2009 ja lõpp 07.09.2015. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla vabastada alates 07.09.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et P. Arusoo tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas küll formaalne alus, kuid puuduvad küllaldased materiaalsed alused. Materiaalseteks alusteks on käesoleval

juhul kindla elu- ja töökoha olemasolu. Seejuures märkis maakohus, et töökoht tagab küll sissetuleku elamiseks, kuid ei taga kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamist. Seega ei ole võimalik katseajaks määratava kontrollkohustuse kaudu kahjude hüvitamist tagada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline osa isikul endal. Kuigi P. Arusoo on varem karistamata isik, on tema kuriteod kestnud pikka aega ja põhjustatud on suur kahju. Tema kuritegelik eluviis algas ajal, kui tal oli tööst saadav sissetulek. Ta ei ole kriitiline oma kuritegude suhtes, kuid loodab tekitatud kahjude hüvitamisel lähedaste isikute abile. P. Arusool puudub maakohtu arvates kriitika sõltuvusega kaasnevate eluviiside suhtes. Distsiplinaarkaristused iseloomustavad vanglas distsipliini rikkuvat käitumist. Senised vanglas toimunud resotsialiseerumist toetavad abinõud ei ole olnud küllaldased. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et kuriteo asjaolud ja P. Arusoo käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu P. Arusoo, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esmalt leiab P. Arusoo, et prokuröri otsus mitte toetada vabastamist ei ole põhjendatud ega tugine faktidele. Väide, et see riivaks oluliselt avalikku õiglustunnet ja oleks vastuolus karistuspoliitiliste eesmärkidega, on meelevaldne ega ole põhjendatud. P. Arusoo leiab, et maakohus pole arvestanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt tuleks ühe asjaoluna arvestada süüdimõistetu varasemat elukäiku. P. Arusoo on enne kuriteo toimepanemist peaaegu 40 aastat elanud õiguskuulekalt. Samuti tuleks arvestada, et kohtueelses menetluses tegi ta koostööd uurijatega ja tunnistas oma süüd ning kahetses. P. Arusoo soovib hüvitada tekitatud moraalse ja materiaalse kahju. P. Arusoo ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kindel elu- ja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus ei ole piisavad materiaalsed alused tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu seisukoht, et töökoht tagab sissetuleku elamiseks, aga mitte kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamist, on arusaamatu. P. Arusoo märgib, et seadus ei näe ette tingimust, et kahju tuleks enne tingimisi ennetähtaegset vabastamist täies mahus hüvitada ning see poleks ka reaalselt võimalik. Samuti on P. Arusoo hinnangul alusetu väide, et ta ei suhtu toimepandud kuriteosse kriitiliselt. Ta kahetseb toimunut, kuid märgib, et ei saa seda enam muuta. Meelevaldne ning väär on maakohtu tõlgendus, et P. Arusoo loodab kahjude hüvitamisel lähedaste isikute abile. Pere ja lähedased isikud on vabanemisel igakülgselt toeks kui sotsiaalne võrgustik taasühiskonnastumisel ning see ei ole negatiivne asjaolu. Seoses sõltuvusprobleemiga märgib P. Arusoo, et on läbinud sotsiaalprogrammi XXXX, mille abil on sellest pahest vabanenud. Lisaks on tal vabaduses lähedaste toetus. Ka kohaldatav elektrooniline valve võimaldab kontrollida tema käitumist ja liikumist. Veel lisab P. Arusoo, et vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused