Kohtulahend

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Mihkel Peedor, 1-10-1272, menetluskulu 08.10.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu Mihkel Peedorile.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Mihkel Peedorit on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Käesoleval ajal kannab Mihkel Peedor talle 07.09.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 7 kuud 8 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 05.08.2009.a. Mihkel Peedor on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast ja tema elektroonilise valvega vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmise 13.06.2011.a määruse jõustumisest on möödunud enam kui 6 kuud. KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 05.10.2012.a kohtuistungil avaldas Mihkel Peedor soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Mihkel Peedori ja tema kaitsja arvamused ning olles tutvunud prokuratuuri elektroonselt kohtule edastatud seisukohaga, on seisukohal, et Mihkel Peedorit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kriminaalhooldus ei ole Mihkel Peedori suhtes, tema senisest elukäigust nähtuvalt, sobilik meede. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab vabastada aga ainult katseajaga kriminaalhooldusele kriminaalhooldaja järelevalve alla. M.Peedori senisest elukäigust nähtuvalt ei ole M.Peedori suhtes kohaldatud katseaegadest ja kriminaalhooldustest mitte ükski pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sealhulgas pole ka kahel korral tingimisi ennetähtaegselt vanglast karistuse kandmiselt vabastamised (27.11.2006 ja 16.09.2008) pannud M.Peedorit uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Esimest korda karistati Mihkel Peedorit kriminaalkorras 01.03.2001.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KrK § 195 lg 2 alusel 8 kuu vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga, milline karistus aga liideti kolmanda süüdimõistva kohtuotsusega, s.o 20.12.2004.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusega KarS § 65 lg 2 alusel. Esimese süüdimõistva kohtuotsuse järgselt ei kohaldatud veel liitkaristusena vangistust, vaid teist korda karistati 19.12.2001.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KrK § 15 lg 2 ja KrK § 140 lg 2 p 2 alusel rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni. Neljandat korda karistati Mihkel Peedorit 31.03.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, KarS § 200 lg 2 p 4,7, KarS § 263 p 1,2,4 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel 4 aasta 6 kuu vangistusega. Neljanda karistuse kandmiselt vabastati Mihkel Peedorit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 2-l korral – 27.11.2006.a ja 16.09.2008.a. Teisel korral vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna pani toime ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, millise eest käesolevalt KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust kannab. Käesolevast vangistusest on M.Peedoril kehtivad distsiplinaarkaristused ning hulgaliselt intsidente, millede puhul on piirdutud vestlustega või siis iseloomustava materjalina kinnipeetava isiklikku toimikusse materjalide lisamisega. Käesoleva vangistuse ajal on M.Peedor osalenud taasühiskonnastavates tegevustes – läbis Convictus tugigrupis 12 sammu, lõpetas 12.klassi, läbis joovastisõltlastele mõeldud programmi Usk ja teadus, osales Anonüümsete Narkomaanide tugigruppide tegevuse presentatsioonidel, omandas väikeettevõtluse töökorralduse eriala, võtab osa joogatreeningutest ja vabastavast hingamisest. Vabaduses viibides oli M.Peedor narkosõltlane. Vabadusest toetavad teda lähedased ning vabadusse naastes on tal olemas elukoht lähedaste juures ning töökoht. Kokkuvõtvalt – käesoleva vangistuse ajast nähtuvalt on M.Peedor avaldanud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemisega tahet oma elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks, kuid samas on tal veel raskusi vangistuses distsipliini järgimisega ja korrast kinnipidamisega, kuna on kehtivad distsiplinaarkaristused ning hulgaliselt intsidente. Eeltoodud asjaoludel kogumis, kuna varasemast elukäigust nähtuvalt ei ole katseajad ja kriminaalhooldused, sealhulgas ka tingimisi

ennetähtaegselt vabastamised osutunud M.Peedori suhtes otstarbekohaseks ja vajalikuks meetmeks, siis puuduvad küllaldaselt põhjendatud alused M.Peedori vanglast tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamiseks. M.Peedoril tuleb vangistuses oma karistuse lõpuni ärakandmisega kinnistada temas ilmnema hakanud positiivseid muutusi, et vabadusse naastes oleks uute kuritegude toimepanemise oht viidud miinimumini. Tähtaegselt karistuse kandmiselt vabanemisel vabadusse naastes on M.Peedoril võimalus näidata, et on teinud käesolevast vangistusest järelduse enda elu edasiselt seaduskuulekalt ja narkootikumide tarbimiseta elamiseks. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.