Kohtulahend

kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati 08.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 - § 25 lg 4, § 199 lg 2 p 4,7 - § 22 lg 3, § 266 lg 2 p 3 ja § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis asendati 420 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 15 kuud; 03.02.2012.a seisuga on sooritatud 28 tundi üldkasulikku tööd; tõkend – vahistamine alates 09.02.2012.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 07.02.2012) Kaitsja

määratud korras Riine Lumiste

Kaitsja

määratud korras Eva Tibar

RESOLUTSIOON

vangistuse (mis võrdub 392 tunni ärategemata üldkasuliku tööga) võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 07.02.2012.a.

eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 217 (kakssada seitseteist) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on kõigil süüdimõistetutel võimalik vabatahtlikult tasuda ositi 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 112-6373. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUSED

Andrias Liivat isikuna, kes on 22.05.2009 Viru Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS § 215 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning Sven Kaljuvee isikuna, kes on 08.09.2011 Viru Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 4, § 199 lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3, § 266 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1 järgi, panid toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis ja vägivallaga. Nimelt 03.02.2012 kella 15.00 paiku nõudsid nad ühiselt ja kooskõlastatult Tallinnas XXX korteris SLviimase kasutuses olnud ning VKC Engineering OÜ-le kuuluva sõiduauto Honda Concerto, registrimärgiga XXXvõtmeid, et nimetatud autot ajutiselt kasutada. Pärast seda, kui SL keeldus sõiduki võtmeid loovutamast, hakkas S. Kaljuvee kannatanut peksma, lüües teda rusikaga näo ja rindkere piirkonda. Peksmise tagajärjel kukkus SL põrandale pikali, kus S. Kaljuvee jätkas kannatanu peksmist jalgadega. Seejärel liitus S. Kaljuvee tegevusega A. Liivat, kes koos S. Kaljuveega jätkas põrandal lebava kannatanu jalgadega peksmist keha piirkonda ning nõudis samaaegselt autovõtmete üleandmist. A. Liivat ja S. Kaljuvee tekitasid oma tegevusega kannatanule kergeid kehavigastusi ja füüsilist valu selliselt, et peksmise tulemusena nõustus SL viima S. Kaljuvee ́d ja A. Liivat ́it enda kasutuses olnud sõidukiga soovitud sihtkohta ning koos sõideti Tallinnast välja Rakvere suunas.

Kuusalu lähistel käskisid S. Kaljuvee ja A. Liivat kannatanul sõiduk peatada ning S. Kaljuvee tõmbas SL jõudu kasutades autost välja. Seejärel sõitsid S. Kaljuvee ja A. Liivat sõidukiga minema. A. Liivat ja S. Kaljuvee kasutasid VKC Engineering OÜ-le kuuluvat sõiduautot Honda Concerto (XXX) omavoliliselt kuni 04.02.2012 hommikuni, tehes sellega vahepeal teelt välja sõites avarii, millega tekitasid VKC Engineering OÜ-le varalist kahju 200 euro ulatuses. Seejärel parkisid nad avariilise sõiduki 04.02.2012 kella 11:00 paiku Tallinnasse Kristiine Kaubanduskeskuse taga asuvasse parklasse. Seega A. Liivat ja S. Kaljuvee isikutena, kes on varem toime pannud asja varguse ja omavolilise kasutamise, vägivallaga ja grupis ajutiselt kasutasid omavoliliselt võõrast vallasasja, pannes toime KarS § 215 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andrias Liivat sügisest 2011 täpsemalt tuvastamata ajast alates kuni 16.02.2012 ebaseaduslikult valdas paiskelõhkeainete hulka kuuluvat suitsuta püssirohtu, millest ebaseaduslikult valmistas lõhkeseadeldise ja laskeseadeldise, mida ebaseaduslikult hoidis enda valduses. Nimelt koosnes üks isevalmistatud laskeseadeldis korpusest, nooletaolisest objektist, paiskelõhkeainest suitsuta püssirohust ja isoleerlindist ning seadeldis oli mõeldud lendkehade väljatulistamiseks. Teine isevalmistatud lõhkeseadeldis koosnes piesoelektrilise sädemegeneraatoriga käivitusmehhanismist, suitsuta püssirohuga täidetud vasktorust ja elektrijuhtmest koos süüteelemendiga ning seadeldis oli mõeldud plahvatuse tekitamiseks. Seadeldised ei olnud kasutuskõlbulikud, kuid seadeldistes sisaldunud paiskelõhkeained olid kasutuskõlbulikud. Nimetatud paiskelõhkeainetega seadeldisi hoidis A. Liivat ebaseaduslikult enda valduses kuni 16.02.2012, mil need tema elukohast XXX läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Seega A. Liivat ebaseaduslikult hoidis lõhkeainet, valmistas sellest ebaseaduslikult lõhkeseadeldise ja laskeseadeldise, mida ebaseaduslikult hoidis enda valduses, pannes toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sven Kaljuvee ja Reinis Kaljuvee ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis käitlesid alates 2011. septembri algusest kuni 13.02.2012 enda elukohas XXX ebaseaduslikult ilma relvaseaduse § 34 nõutava relvaloata tulirelvade hulka kuuluvat viielasulist Mosini süsteemi 1891/1930.a mudeli vintpüssi (kaliiber 7,62mm, nr 122278) ja selle kasutuskõlblikku relvarauda ning samuti automaattulirelvade hulka kuuluvat püstolkuulipildujat PPŠ (kaliiber 7,62mm) ja selle kasutuskõlblikku relvarauda. Vastavalt relvaseaduse § 21 lg-le 1 on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Vastavalt relvaseaduse § 9 lg-le 1 kohustub isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle. S. Kaljuvee ja R. Kaljuvee leidsid Mosini süsteemi vintpüssi ja PPŠ automaattulirelva, sh nende kasutuskõlblikud relvarauad, 2011. septembri alguses Ida-Virumaalt Tudulinna vallast Peressaare külas lammutatud talude varemete alt. Vaatamata teavitamis- ja politseile üleandmiskohustusele toimetasid S. Kaljuvee ja R. Kaljuvee leitud relvad ühiselt ja kooskõlastatult enda koju, kus nad eesmärgiga relvad maha müüa, hoidsid neid

ebaseaduslikult kuni 13.02.2012, mil need läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Seega käitlesid S. Kaljuvee ja R. Kaljuvee grupis ebaseaduslikult tulirelva olulist osa, so kasutuskõlblikku relvarauda, pannes toime KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepete sisu Süüdistatava A. Liivati, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A. Liivati süüditunnistamist KarS § 215 lg 3 p 1 ja § 414 lg 1 järgi ning tema karistamist kuritegude kogumi eest 2-aasta ja 4-kuulise vangistusega. Selle karistusega lugeda kaetuks kergem karistus ehk 9 kuud ja 3 päeva vangistust, mis oli talle mõistetud 15.08.2012.a. Pärnu Maakohtu otsusega ning milles mõistetud vangistuse alguseks loeti 06.02.12.a. Seisuga 02.10.2012.a. jääb A. Liivatil kanda 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva vangistust. Süüdistatava S. Kaljuvee, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus S. Kaljuvee süüditunnistamist KarS § 215 lg 3 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist vastavalt 2 aasta 10-kuulise ning 2-kuulise vangistusega. Karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. Kuna uus kuritegu on toime pandud katseajal, suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud 16 päeva vangistust) ning liitkaristuseks jääb 3 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust algusega 07.02.2012.a. Süüdistatava R. Kaljuvee, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus R. Kaljuvee süüditunnistamist KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist 2-kuulise vangistusega. Suurendades mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) on liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendatakse 240 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemise tähtajaks on 18 kuud. ÜKT tegemise ajal on R. Kaljuvee allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Rahuldamisele kuulub VKC Engineering OÜ tsiviilhagi ning 200 eurot tuleb välja mõista solidaarselt S. Kaljuveelt ja A. Liivatilt.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sõlmitud lepetega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada neile inkrimineeritud kuritegudes. Karistus tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 alusel 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot ning esimese astme kuriteo korral 2, 5 palga alammäära ehk 725 eurot. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest riigi kanda, kuna menetluskulude täielik ja kohene tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.