Toimik nr 1-12-992
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24.septembril 2012 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-992
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Sekretär
Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Asja läbivaatamise kuupäev
24.09.2012 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
R.M, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas
Prokurör
Sergei Travnikov
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta R.M talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, KarS § 238 lg 2, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2, KarS § 68 alusel 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.02.2012 ja lõpp 23.06.2012. R.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 12). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.08.2012. 1(4)
Kinnipidamisasutusest R.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda xxx. Isikul on põhiharidus. Enne vangistust tegeles korteriremontidega (juhutööd). Vabanemisel garanteerib töökoha xxx. R.M on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Viimasel kolmel korral karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest. Isikul on riskeeriv elustiil, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja võib riskimise tagajärjel kahjustada või vigastada ennast või teisi. Isik on süstemaatline õigusrikkuja. Kuriteod on sooritatud alkoholi kuritarvitamise tõttu. Isik suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Vangla toetab R.M-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist asuda elama aadressile xxx. Korteri omanik xxx xxx on nõus elektroonilise valve kohaldamisega R.M-i suhtes. Kinnipeetavale garanteerib töökoha xxx. R.M on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Isikult on korduvalt nii kohtu poolt kui politsei poolt lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, kriminaalkorras on teda karistatud KarS § 424 alusel kolmel korral. Kriminaalhooldusele on olnud ta määratud kolmel korral. Kriminaalhooldajate hinnanguil kulgesid varasemad katseajad rahuldavalt, ent viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt- katseajal pani isik toime uue kuriteo. R.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuigi tegemist on teise astme kuritegudega on isik neid toime pannud katseajal, episoode on mitu ja ta ka varem on süüdi tunnistatud ja viibinud kriminaalhoolduse all koduvalt KarS § 424 toimepandud kuritegudes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, leiab, et R.M tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on kolmel viimasel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kaks katseaega kulgesid rahuldavalt, viimasel katseajal pani toime samalaadse kuriteo. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja süstemaatliselt. Viru Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsuset (isiklik toimik lk 2-3) on näha, et tegemist on 4 episoodilise asjaga, millest 3 episoodi on toime pandud katseajal. Sellest võib järeldada, et tegemist on retsidiivse liikluskurjategijaga. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-8) on näha, et R.M on väärteokorras 15 korral karistatud nendest, 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 11 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 2 korral joobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused R.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning 2(4)
mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsilpinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab R.M-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 18.01.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava vanemad xx xx ja xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 13,14). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 12) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub R.M kindel töökoht. Isiklikus toimikus on küll xxx garantiikiri kinnipeetavale töökoha tagamise kohta mis on aga kehtiv tema paigutamisel avavanglasse. Arvestades R.M-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (korduvad II astme liikluskuriteod- mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), korduvaid karistusi (liikluskuritegude ilmne retsidiivsus), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uus liikluskuritegu katseajal, korduvad väärteokaristused), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki- et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, kaks katseaega kulgesid rahuldavalt, viimasel katseajal pani toime uue samalaadse kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta R.M-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud R.M uut samalaadset kuritegu toime panna. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.06.2013, ärakandmiseks on veel ligi 9 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest nii kriminaal- kui väärteokorra) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. R.M-i puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.M-i temale Viru Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.
3(4)
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.