Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 31. augustil 2012. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1. septembrist 2012. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

Asjaolud ja senine menetluskäik

10-15 minuti pärast lõpetasid M. Suur ja A. Talviste kannatanu peksmise, jätsid kannatanu põrandale lamama ja läksid ise teise tuppa, kus oli A.L. Seejärel kutsusid A. Talviste ja M. Suur endaga kaasa A.L ning koos läksid tuppa, kuhu oli jäänud kannatanu. Nähes, et I.S. üritab põrandalt üles tõusta ja midagi öelda, peksis A.L kannatanut rusikate ja jalgadega ning tapmise eesmärgil viskas kahel korral kannatanut televiisoriga pähe. Jõulise korduva peksmise ja televiisoriga pähe viskamisega tekitasid A. Talviste, M. Suur ja A.L kannatanule suurt valu ja kauakestvaid füüsilisi piinu ning põhjustasid I.S. ile aju-kolju kinnise tömp trauma: rohked põrutus- ja põrutus-rebimishaavad näol ja suuõnnes, ninaluude ja vasaku silmakoopa alumise seina ning 11. ja 21. hamba murru, nahaalused verevalumid ning marrastused juustega kaetud peanahal ning näol; rindkere kinnise tömp trauma: rinnakelme rebenditeta vasakpoolse III, IV, V, VI, VII roide ja parempoolse IV, V, VI roide murru rangluujoonel verevalumitega murde ümbritsevates lihastes, nahaaluse verevalumi ning marrastuse vasakul pool rindkerel rinnaku-rangluuliigese kohal; põrutushaava vasaku käe II sõrmel, nahaalused verevalumid ning nahamarrastused mõlemal labakäel, paremal küünarvarrel; nahamarrastuse seljal nimmepiirkonnas. Aju-kolju tömp trauma peaajupõrutuse ja näokolju luude murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse põhjustas I.S. i surma. 1.2 Tartu Maakohus mõistis 05.09.2011 otsusega süüdistatavad süüdi KarS § 118 p 1 ja 117 lg 1 järgi ja karistas neid vangistusega 8 aastat. Kohus leidis, et süüdistatavatel puudus tapmistahtlus ning seetõttu kvalifitseeris süüdistatavate käitumise ümber. 1.3 Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör ja süüdistatavate kaitsjad. 1.4 Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.12.2011 määrusega Tartu Maakohu otsuse süüdistatavate A. Talviste, M. Suure ja A.L süüditunnistamise ja karistuse mõistmise motiivide osas ning saatis kriminaalasja Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. 1.5 A.L surma tõttu 19.01.2012 lõpetati tema osas menetlus.

1.6 Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsusega mõisteti A. Talviste süüdi elule ohtliku raske terviskahjustuse tekitamises KarS § 118 lg 1 järgi ja surma põhjustamises ettevaatamatusest KarS § 117 lg 1 järgi ning § 266 lg 1 järgi. A. Talvistele mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega liitkaristusena vangistus 8 aastat; KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg vangistuse aja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks 06.12.2010. Tõkend vahistamine jäeti vangistusena mõistetud kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja loetakse tühistatuks kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse kandmise lõppemisel. 1.7 M. Suur tunnistati süüdi elule ohtliku raske terviskahjustuse tekitamises KarS § 118 lg 1 ja surma põhjustamises ettevaatamatusest KarS § 117 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle KarS § 118 p 1 järgi karistusena vangistus 8 aastat. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti Tartu Maakohtu 19.05.2010. a otsusega M. Suurele mõistetud kandmata vangistus 16 päeva karistusena kantuks. Kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti 22.12.2010. Tõkend vahistamine jäeti vangistusena mõistetud kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Kohaldatud tõkend vahistamine loetakse tühistatuks kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse kandmise lõppemisel.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kohus märkis, et arvestada tuleb kuriteosündmuse kausaalsusahela kulgu. Mingil hetkel süüdistatavad lõpetasid peksmise ja otsustasid kutsuda välja kiirabi. Seega süüdistatavate tegevus oli suunatud sellele, et katkestada peale kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist sellele vahetult järgnevat ja surmani viinud põhjuslikku ahelat. Süüdistatavad ise on kannatanu tapmise tahtlust kogu kriminaalmenetluse vältel eitanud ja selgitanud, et peksid kannatanut üksnes selleks, et teda ebasündsa käitumise pärast korrale kutsuda. Teiste tõendite puudumisel ja lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb süüdistatavate ütlusi arvestada kui kõrvaldamata kahtlust süüdistuses esitatud versiooni kohta. Arvestada tuleb asjaoluga, et aru saanud peksmise tagajärgede tõsidusest otsustasid süüdistatavad kutsuda kiirabi. Eeltoodust nähtub, et süüdistatavad tahtlikult tekitasid kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi KarS § 118 p 1 mõttes, kuid ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust. Ettevaatamatus seisnes kergemeelsuses, s. o süüdistatavad pidasid võimalikuks kannatanu surma saabumist, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu lootsid seda vältida. 2.2 Kohus lähtus karistuse määramisel KarS §-st 56. A. Talviste ja M. Suur panid toime ideaalkonkurentsis tervist kahjustava süüteo KarS § 118 p 1 järgi ohuga elule, mis on karistatav nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega ja eluvastase süüteo KarS § 117 lg 1 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus märkis, et KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb A. Talvistet ja M. Suurt karistada KarS § 118 p 1 järgi. Karistust raskendavaks asjaoluks pidas kohus süüteo toimepanemist abitus seisundis isiku suhtes. Nähtuvalt ekspertiisiaktist oli kannatanud raske alkoholijoove (veres 2,46 mg/g ja uriinis 3,71 mg/g), mistõttu pidas kohus sellises olukorras isikut abitus seisundis olevaks. Süüdistatavate vastutust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et süüdistavaid tuleb karistada KarS § 118 sanktsiooni keskmises määras reaalse vangistusega, s. o vangistusega 8 aastat. Ühesuguse karistuse mõistmisel pidas kohus silmas seda, et ei tuvastanud olulist erinevust kaastäideviijatena teopanuses. Asjaolu, et M. Suur kutsus peale peksmise lõpetamist välja telefonitsi kiirabi ei ole asjaoludest tulenevalt arvestatav karistuste mõistmisel. Otsus kiirabi väljakutsumiseks oli süüdistatavatel ühine, M. Suur oli üksnes telefoni kasutaja kiirabi kutsumisel.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

järeldust toetab Riigikohtu lahend 3-1-1-128-06. Prokurör leiab, et objektiivsetest asjaoludest tulenevalt – rasketes töösaabastes jalgadega suure intensiivsusega eluohtlikesse piirkondadesse, eriti pähe, peksmine – on vaieldamatult tõendatud vähemalt kaudne tahtlus kannatanu surma suhtes. Sellise tegevuse puhul väita, et süüdistatavad surma tagajärjena üldse ette ei näinud, ei ole süüvõimelise isiku puhul tõsiseltvõetav. Prokurör osundab ka surnu ekspertiisaktile, millest nähtub rakendatud vägivalla määr ja see, et kannatanul oli üle kolmekümne välise ja rohked sisemised vigastused, enamik pea piirkonnas. Samuti sündmuskoha vaatlusprotokollile, millest nähtub, et kannatanu peksmine oli oluliselt intensiivsem, kui süüdistatavad kohtuistungil tunnistasid.

3.3 Prokurör ei nõustu maakohtuga selles, et süüdistatavate tegevus oli suunatud sellele, et katkestada peale kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist sellele vahetult järgnevat ja surmani viinud põhjuslikku ahelat, kui nad mingil hetkel süüdistatavad lõpetasid peksmise ja otsustasid välja kutsuda kiirabi. Prokuröri arvates nähtub see M. Suure ütlustest, et kannatanut vaatama läks ta alles siis, kui riided olid ära vahetatud. Nähes, et kannatanu ei liiguta, otsustati kutsuda kiirabi. Eelnevast nähtub, et peksmise katkestamise põhjuseks ei olnud süüdistatavatele ootamatusena selgunud kannatanu raske seisund. Süüdistatavad lõpetasid kannatanu peksmise, vahetasid verised riided ja alles siis, kui selgus, et vereloigus lamav kannatanu ei liiguta, peitsid nad oma verised riided ning jalatsid ja helistasid kiirabisse. Asjaolu, et süüdistatavad, hinnates pärast kannatanu peksmist olukorda, millesse nad oma tahtliku tegevuse tulemusena olid jõudnud, otsustasid kutsuda kiirabi, ei ole prokuröri arvates põhjuseks hinnata nende tegevust vaid raskete vigastuste tekitamisele suunatuks. Olles olukorras, kus ühe süüdistatava korteris on surnuks pekstud süüdistatavate tuttav, oleks raske leida teisi käitumisviise. Tähelepanuta ei saa jätta fakti, et süüdistatavad peitsid oma verised riided ja jalanõud, et endalt kahtlust kõrvaldada. Kui hinnata kiirabi kutsumist tegevkahetsuseks, siis tegevkahetsus pärast peksmise lõpetamist ei välista tahtlust tappa peksmise ajal.

121 järgi. Viimati karistati teda üldkasuliku tööga. Seega ei ole tegemist isikuga, kes oleks oma loomult jõhker või retsidiivne. Maakohus jättis arvestamata, et A. Talviste poolt kuriteo toimepanemine oli tingitud joomakaaslaste ja joomise käigus tekkinud omavahelisest tülist ning ka kannatanu varasemast mitteõiguspärasest käitumisest. Kohus ei ole analüüsinud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on otsuse langetanud vaid üldist iseloomustavat materjali silmas pidades, lähtumata iga süüdistatava indiviidist ja isikuomadustest. 4.2 Kaitsja märgib, et A. Talviste on end toimepandud tegudes süüdi tunnistanud ja kahetseb siiralt oma käitumist, mida tuleb käsitleda KarS § 57 lg 3 kohaselt kergendava asjaoluna, mida kohus teinud ei ole. Kaitsja märgib, et pikaajalise vabadusekaotuse kohaldamine ei kanna A. Talviste puhul karistuse mõistmise eesmärke ning tema ümberkasvatamine oleks võimalik ka lühemaajalisema karistusega mitte enam kui kuus aastat.

vasakul ja arvestades kannatanu asendit sündmuskohal, ei ole tõenäoline, et M. Suure löögid kannatanule oleks sooritatud suure jõuga. Tuvastatud on, et M. Suur kutsus kiirabi ja aitas hoida kiirabiarstil tarvilikke instrumente esmaabi osutamiseks, seega võimaldab tema hilisem käitumine tuvastada tema eelneva käitumise eesmärke ja see hilisem käitumine ei osunda kavatsusele eluohtlikke vigastusi tekitada või veelgi vähem põhjustada kannatanu surma. Kaitsja leiab, et maakohus, tunnistades süüdistatavad süüdi surma põhjustamise kaastäideviimises, pole kriminaalasjas kogutud tõenditega seostatult põhjendanud, miks nende tegevust tuleb käsitada grupilisena KarS § 21 lg 2 mõttes. Maakohtus uuritud tõendite pinnalt on näidatud, et M. Suur, A. Talviste ja A.L lõid I.S. i erineval ajal ja ajendatuna erinevatest põhjustest, tegutsedes seega teineteisest sõltumatult. Seega ei saa rääkida ühisest teootsusest. Asjaolu, et kõik süüdistatavad peksid sama kannatanut ja et peksmine toimus samas kohas, ei anna veel automaatselt alust käsitada nende tegevust kaastäideviimisena. M. Suure, A. Talviste ja A.L käsitamine kaastäideviijatena eeldanuks maakohtu otsuses nende ühise ja kooskõlastatud tegevuse tuvastamist kannatanu surma põhjustamise osas. Seda aga maakohtu otsuses tehtud ei ole, mis kujutab materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni viinud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kaitsja on seisukohal, et M. Suure käitumine tuleb kvalifitseerida ainult KarS § 118 p 1 järgi. Löök pähe võib olla ohtlik tervisekahjustus, kuid raske televiisori kukutamine kannatanule pähe kaks korda ületab olulisel määral M. Suure ning A. Talviste ründe intensiivsuse. M. Suur ei saanud eeldada, et rünnakusse sekkub iseseisvalt A.L, kes viskab kannatanule kahel korral televiisori pähe. Arvestades vanema nõukogudeaegse televiisori kaaluks vähemalt 20 kg, on see piisav ja ainus põhjus, miks kannatanul tekkisid vigastused, mille tõttu saabus surm. M. Suur ei saanud arvestada A.L käitumisega ja seega ei saanud kuidagi möönda ega võimalikuks pidada ka kannatanu surma saabumist. 5.3 Kaitsja leiab, et M. Suurele mõistetud karistus on liiga karm. Arvestamata on jäetud, et M. Suur lõi kannatanut vähema intensiivsusega, kutsus kannatanu abistamiseks kiirabi ja aitas meedikuid sündmuskohal, aitas kaasa kohtueelsele menetlusele ja kahetses puhtsüdamlikult tehtut. Arvestama peaks sellega, et M. Suur on väljakujunemata keerulise lapsepõlvega noor mees, kelle karistamise eesmärgid täidaks ka lühiajalisem karistus.

Kirjalikud seisukohad

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Talviste poolt kannatanu I.S. i suhtes toimepandu on hinnatav tahtliku tapmisena KarS järgi.

§ 113

8.1 Maakohus tuvastas, et 06.12.2010 Viljandi linnas XXX korteris ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli tõttu A. Talviste, M. Suur ja A.L (menetlus lõpetatud seoses isiku surmaga) peksid alkoholijoobes I.S. i. Esialgseteks peksjateks olid A. Talviste ja M. Suur. Esmalt lõi A. Talviste kannatanut kätega, mille tagajärjel viimane kukkus. Seejärel peksid A. Talviste ja M. Suur kannatanut jalgadega. Mõni aeg hiljem liitus nendega ka A.L, kes samuti peksis kannatanut jalgadega. Süüdistatavad on kannatanu peksmise omaks võtnud, püüdes oma ütlustes vaid vähendada igaüks enda poolt kasutatud vägivalla intensiivsust. Maakohus luges veel tõendatuks, et süüdistatav A.L kukutas maaslamava kannatanu rindkerele televiisori. Surnu ekspertiisi aktis toodud ekspertarvamuse kohaselt tuvastati kannatanu I.S. il hulgaliselt vigastusi põhiliselt peas, samuti tuvastati rindkere kinnine tömp trauma hulgaliste roidemurdudega. Kõik tuvastatud vigastused olid tekitatud korduvatest jalaga või rusikatega löökidest valdavalt selili asendis olnud kannatanu pea piirkonda. Käelabal ja paremal küünarvarrel tuvastati enesekaitsele viitavaid vigastusi, mis võisid olla saadud näkku ja rindkeresse suunatud löökide tõrjumisel. Samuti märgitakse aktis, et arvestades rindkere piirkonna vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja paiknemist, võivad need olla tekitatud raske eseme hooga kukkumisest vastu rindkere vasakut poolt või elustamiskatse käigus südame kaudse massaaži ajal. I.S. i surma põhjuseks on aju-kolju tömp trauma peaajupõrutuse ja näokolju luude murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Lähtudes ekspertuuringute kirjeldustest, fotodest ja ekspertarvamusest, asus maakohus seisukohale, et kannatanu pea piirkonnas on arvukalt vigastusi, mille tekkepõhjusteks saavad olla kõigi süüdistatavate jalalöögid. Samuti leidis maakohus, et kogutud tõendid ei võimalda tuvastada, kelle löögi või löökide tagajärjel tekkisid kannatanud surma põhjustanud vigastused. 8.2 M. Suure kaitsja kohtu eeltoodud järeldustega ei nõustu. Kaitsja arvamuse kohaselt said kannatanu näovigastused olla põhjustatud A.L poolt teleri kukutamisest kannatanu näole. Televiisor, eriti nurgaga kukutades, on samuti kõva tömbi piiratud pinnaga ese, mida ei saaks kannatanu surma põhjustanud esemena välistada. Samuti leiab kaitsja, et ekspertiisiakti järeldustega ei ole välistatud, et rindkere vigastused on tekitatud elustamisel. Samuti on kaitsja arvates asjaolu, et A.L kukutas televiisori kannatanule kahel korral just nimelt pähe, kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja eeltoodud väited on oletuslikud ega lükka ümber maakohtu seisukohti. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellandi arvamus kannatanul rindkere vigastuste tekkimisest elustamise käigus ei lange kokku tõenditest tulenevaga. Nimelt andis maakohtus ütlusi kiirabibrigaadi arst, tunnistaja T. R., mille kohaselt kannatanu kaotas elutegevuse ja elustamisvõtteid nad ei kasutanud. Seega saab nõustuda maakohtu järeldusega, et kannatanul rindkerevigastuste tekkimine elustamisel on välistatud. Sellest tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et nimetatud vigastused on tekkinud raske eseme hooga kukutamisest vastu rindkere vasakut poolt, nii nagu on ekspertarvamuses ühe võimalusena ka märgitud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja seisukoht sellest, et kannatanu näovigastused võisid olla tekkinud televiisori kukutamisest kannatanu näole, kooskõlas ekspertarvamusega.

Ekspertarvamuse kohaselt võivad kannatanu pea piirkonna vigastused olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, näiteks kängitsetud jala või rusikatega. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja arvamust sellest, et ka televiisor on hinnatav kõva tömbi piiratud pinnaga esemena, kuna televiisori kui materiaalse objekti kuju ja suuruse tõttu ei ole seda võimalik hinnata tömbiks piiratud pinnaga esemeks. Samuti puuduvad objektiivsed ja ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et kannatanut oleks televiisoriga löödud. Asjaolu, et sündmuskoha vaatluse protokollist ning selle juurde lisatult fotodelt nähtuvalt asus televiisor kannatanu laibast paremal pool põrandal ei kinnita asjaolu, et televiisor oli A.L poolt kannatanu pähe kukutatud (1 kd, tl 1-19). Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et tõendite kogum ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, kelle löögi või löökide tagajärjel tekkis kannatanul surma põhjustanud peatrauma. Seonduvalt süüdistatavate ütlustega tuleb märkida, et A. Talviste, M. Suur ja A.L on ringkonnakohtu hinnangul kannatanule tekitatud vigastuste osas püüdnud igaüks vähendada oma osaluse astet, mistõttu on võimalik väita, et objektiivsema pildi kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsusest annavad sündmuskoha vaatluse protokoll koos fotodega ning surnu ekspertiisiaktis kajastatu, millele ringkonnakohus juba eelnevalt viitas. Oluline on märkida veel sedagi, et süüdistatavate poolt antud ütluste usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et kõik korteris viinud isikud olid pika aja jooksul tarvitanud alkoholi, mistõttu nende poolt maakohtus antud selgitustesse toimunu asjaolude kohta tuleb suhtuda kriitiliselt. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ja põhjendatud lähtuda kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadest M. Suure väidetavast asukohast kannatanu suhtes talle kehavigastuste tekitamise ajal ning jalalöökideks n.ö mitte hoogu võtmisest. 8.3 M. Suure kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud ja hinnatud tõendid ei kinnita, et M. Suur, A. Talviste ja A.L oleks tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult, seega kaastäideviijatena. Kaitsja hinnangul puudub alus kõnelda kannatanu grupis peksmisest, kuna süüdistatavad lõid kannatanut erinevatel aegadel ning erinevatel põhjustel. Samuti ei saanud M. Suur kannatanu surma saabumist võimalikuks pidada ega möönda, kuna ta ei löönud kannatanut jõuliselt ning ta kutsus ka kiirabi. Vastupidiselt kaitsjale nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et süüdistatavate tegevus kannatanu peksmisel on hinnatav kaastäideviimisena KarS § 21 lg 2 mõttes. Nimetatud sättest tuleneb, et kaastäideviimise puhul üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu ta oleks seda ise teinud. Maakohus jõudis tõendite analüüsimise tulemina veendumusele, et A. Talviste, A.L ja M. Suur tegutsesid koos. Esmalt peksid kannatanut A. Talviste ja M. Suur ning hiljem liitus ka A.L . Puuduvad tõendid selle kohta, et keegi süüdistatavatest oleks teise tegutsemist kannatanule kehavigastuste tekitamisel püüdnud takistada, vastupidi, soostuti üksteise tegevusega. Seonduvalt asjaoluga, et süüdistatavatel olid erinevad põhjused kannatanu peksmiseks, märgib ringkonnakohus, et süüdistatavate ütlustest nähtub, et kõiki süüdistatavaid ajendas kannatanu suhtes vägivalda tarvitama kannatanu varasem käitumine (M. Suure ema ja A.L elukaaslase solvamine, toidukoti võtmine), mille tõttu soovisid nad kannatanut n.ö karistada, ehk siis tegemist oli omakohtuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea grupis tegutsejad omama samasugust ajendit, piisab, kui isikud on seadnud endale ühise eesmärgi kannatanu suhtes vägivalda tarvitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatavate poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine hinnatav oluliselt erinevatel aegadel peksmisena. Süüdistatavate endi

ütluste kohaselt peksid alguses A. Talviste ja M. Suur ning mõni minut hiljem liitus ka A.L , kellele samuti meenus n.ö põhjus, miks on vaja kannatanut peksta (A.L ise tunnistas kannatanu jalgadega löömist, eitades aga teleri kannatanule peale kukutamist). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et kõikide süüdistatavate poolt tekitatud vigastused kogumis põhjustasid kannatanu surma, mistõttu on nende vastutus võrdne. Seega on õige maakohtu hinnang A. Talviste, M. Suure ja A.L tegevusele kaastäideviijatena.

Ringkonnakohus sellist järeldust ei pea õigeks. Asjaolu, et kannatanu peksmise järel, mingil hetkel kannatanut vaatama minnes, otsustati kutsuda kiirabi (süüdistatavad ise ei osanud öelda, kes otsustas kiirabi kutsuda, kuid helistajaks oli M. Suur, kasutades A. Talviste telefoni), ei katkesta põhjuslikku seost kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise ning kannatanu surma saabumise vahel. Ringkonnakohus hindab kiirabi kutsumist süüdistatavate teadvustamisena asjaolust, et nende endi tegevusest tingituna võib kannatanu surra. Kiirabiarst tunnistaja T. R. ütlustega on tõendatud, et kannatanu I.S. suri sündmuskohal, mistõttu kinnitab ka nimetatud asjaolu järeldust, et süüdistatavate tegutsemine kannatanu peksmise ajal oli kantud kaudsest tapmistahtlusest. Lisaks tuleb märkida sedagi, et süüdistatavad A. Talviste ja M. Suur vahetasid ära peksmisest määrdunud riided ja jalatsid, mis peideti voodikasti ning alles siis otsustati kutsuda kiirabi. Ringkonnakohtu hinnangul osundab eelnimetatud käitumine eesmärgile juhtida endalt kõrvale kahtlus kannatanu surmaga lõppenud peksmises. Samuti jääb mõistetamatuks, millisel tasemel peaks olema süüdistatavate n.ö tavapärane elukogemus, et neil võiks eksisteerida tõsikindel lootus sellele, et kannatanu nende endi poolt intensiivselt jalgadega ja rusikatega põhiliselt pähe peksmine ei tooks kaasa kannatanu surma. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul kvalifitseerida A. Talviste ja M. Suure tegevus I.S. i suhtes tahtliku tapmisena KarS § 113 järgi. 9.4 Prokurör on seisukohal, et A. Talviste ja M. Suure tegu on hinnatav KarS § 114 p 1 järgi, s.o tapmine piinaval või julmal viisil, kuna pekstes I.S. i mitmel korral tugevajõuliste jala- ja rusikalöökidega ning visates teda televiisoriga, põhjustasid süüdistatavad A. Talviste, M. Suur ja A.L kannatanule kauakestvat valu ja piina. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid muid füüsilisi vaegusi. Ringkonnakohus prokuröri seisukohaga ei nõustu ning süüdistatavate tegu tuleb kvalifitseerida teise inimese tapmisena KarS § 113 järgi. Siinkohal tugineb ringkonnakohus ekspertarvamusele, mille kohaselt on kõik vigastused tekitatud lühikest aega enne surma saabumist korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (rusikad, kängitsetud jalad), rindkere vigastused raske eseme hooga kukkumisest vastu rindkere vasakut poolt või elustamiskatse käigus (nimetatud asjaolu on kohtuotsuse punktis 8.2 toodud põhjustel välistatud) ning vigastused labakätel ja paremal küünarvarrel võivad olla saadud enesekaitse käigus. Sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et süüdistatavate poolt kauakestvate füüsiliste vaeguste tekitamine ei ole tõendatud. Tõepoolest loetakse tapmine piinavaks, kui see põhjustab ohvrile suurt valu ja kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Õige on ka see, et tapmise võib piinaval viisil moodustada ka ohvri surnukspeksmine. Sellisel juhul on vajalik hinnata löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta kannatanu kehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud vigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust. Piinavaks hinnatavate asjaolude suhtes peab olema tuvastav vähemalt kaudne tahtlus. Käesoleval juhul on kannatanu I.S. i surm saabunud peksmise tulemusena ning kannatanule tekitati peksmise käigus hulgaliselt vigastusi peamiselt rindkeres ja peas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on välistatud kannatanu piinaval viisil surnuks peksmine, kuna ekspertiisi aktis toodud ekspertarvamusele tuginevalt tekitati kannatanul tuvastatud vigastused lühikest aega enne surma. Lisaks tuleb märkida sedagi, et kannatanu oli raskes joobes (veres 2,64 mg/g ja uriinis 3,71 mg/g etanooli), mistõttu võib järeldada, et kannatanu valutunnetus oli seetõttu

pärsitud. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kannatanule oleks põhjustatud kauakestvaid füüsilisi kannatusi.

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.