lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-58087/25

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-58087/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-58087

Tsiviilasi

XXX(pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotihalduri taotlusel pankrotimenetluse lõpetamine peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

Võlgnik: XXX(pankrotis, viibimiskoht Vangla, XXX)

esindajad

isikukood

XXX,

Pankrotihaldur: Rein Vaiksaar (Causa Õigusbüroo OÜ, Raudtee 83, 11613 Tallinn, e-post [email protected]) Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada XXX(pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.XXX(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgnevalt: Rahuldamata nõue Võlausaldaja (eurodes) 1 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2 723,55 2 Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts 1 577,93
3.Vabastada Rein Vaiksaar XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
4.Jätta XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulud XXX(pankrotis) kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Määrata XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Rein Vaiksaare tasuks 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks).
6.Määrata XXX(pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot).
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot) Rein Vaiksaare arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank.
8.Algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse XXX Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 21.11.2014 määrusega pankrotihalduriks Rein Vaiksaar.

kuulutati

välja

XXXpankrot

ja

nimetati

05.10.2015 esitas pankrotihaldur Rein Vaiksaar kohtule taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur palub vabastada end XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest, määrata pankrotihalduri tasuks 397,00 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning määrata võlgnikule pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397,00 eurot (lisandub sotsiaalmaks), mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ja mis kuulub väljamaksmisele Rein Vaiksaare arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank. Pankrotihaldur palub mitte algatada võlgniku XXX(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva aruande:

1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 1: Pankrotivara XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puudub.
2.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 2: Pankrotiseaduse § 146 kohaselt rahuldatakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist vara välistamise (§ 123) ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (§ 109) nõuded; makstakse võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist (§ 147), tasutakse massikohustused (§ 148) ning seejärel kaetakse pankrotimenetluse kulud (§ 150).
2.1.Vara välistamise nõuded puuduvad.
2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad.
2.3.Võlgnikule elatist makstud ei ole.
2.4.Massikohustused puuduvad.
2.5.Pankrotimenetluse kulud:
2.5.1.Kohtukulud - puuduvad;
2.5.2.Ajutise halduri tasu summas 600 eurot (Harju Maakohtu 21.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-58087);
2.5.3.Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused puuduvad.
2.5.4.Halduri tehtud vajalikud kulutused 60,50 eurot (kinnitatud Harju Maakohtu 28.08.2015 määrusega).
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 3:
3.1.I järk (PankrS § 153 lg 1 p 1): nõudeid ei esitatud.
3.2.II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2): väljamakseid tehtud ei ole.
3.3.III järk (PankrS § 153 lg 1 p 3): nõudeid ei esitatud.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 4: Antud pankrotimenetluses pandiese puudus.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 5: Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 6: Pankrotimenetluses on pankrotihaldur kontrollinud, kas võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist teostanud tagasivõidetavaid tehinguid, vormistanud enda nimele võlgniku konto kasutusõiguse ja kontrollinud nimetatud konto seisu, samuti kontrollinud võlgniku deklareeritud sissetulekuid, s.t tegelenud e-maksuameti andmete jälgimise ja kontrolliga.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 7: Võlausaldaja Rahuldamata nõue (eurodes) 1 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2 723,55 2 Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts 1 577,93
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 8: Menetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse neid ka edaspidi esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole PankrS § 106 alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 9:
9.1.Kohtukulud puuduvad.
9.2.Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused puuduvad.
9.3.Halduri tehtud vajalikud kulutused 60,50 eurot (kinnitatud Harju Maakohtu 28.08.2015 määrusega).
10.Muud pankotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, sh maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 2 p 10 ja § 162 lg 3): XXX on kinnipeetav XXX Vanglas ja tema ainsaks haldurile teadaolevaks sissetulekuks on ebaregulaarne ja vähene töötasu. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldajate 31.08.2015 üldkoosolek otsustas nimetatud avalduse rahuldamata jätta, aluseks Riigi Tugiteenuste Keskuse kirjalik vastuväide.

Pankrotihalduri aruande kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesolevas menetluses ei jätku vahendeid halduri tasu ja menetluskulude hüvitamiseks, millest tulenevalt pankrotiseadus paneb haldurile menetluse lõpetamise kohustuse (PankrS § 158 lg 3). Haldur esitas kohtule aruande, mis sisaldab PankrS §-s 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei ole kohustanud võlgnikku vannet andma. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad või kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Rein Vaiksaar tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 490 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks summas 490 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks), palub haldur määrata pankrotihalduri tasuks 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning määrata võlgnikule menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldajad ja võlgnik ei ole aruandes märgitud tasu summale vastu vaielnud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub kinnitamisele. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Tulenevalt eeltoodust tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Rein Vaiksaare arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank. Võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. XXX(pankrotis) esitas kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kus võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. 31.08.2015 toimus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli ka usaldusisiku nimetamine. Teade üldkoosoleku toimumise kohta 31.08.2015 on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 13.08.2015. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus esitas XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas kirjaliku vastuväite leides, et olukorras, kus võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust, ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita oma eesmärki. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 selgitanud, et see, et pankrotivõlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel. Riigi Tugiteenuste Keskuse arvates on

eelnimetatu asjakohane juhtudel, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kohustustest vabastamise menetluse läbi viimine ja kohustustest vabastamine füüsilise isiku suhtes toovad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide täitmise. PankrS § 2 teise lause kohaselt on füüsilise isiku pankrotimenetluse üheks eesmärgiks võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseadusega ettenähtud korras. PankrS § 175 kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat, milline tähtaeg käesoleval juhul saabuks samaaegselt vabanemisega 2018 aasta detsembris. Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise hindamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikul teadaolevalt pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustustest üle 50% kohustused Eesti Vabariigi ees. Võlgnik ei ole vaidlustanud lõpparuandes toodut, et tegemist on kriminaalasjades väljamõistetud menetluskuludega. Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et kuigi PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei ole kriminaalkohtumenetluse kuludest vabastamine pankrotiseadusega välistatud, ei täida PankrS 2 sätestatud eesmärki ka see, kui kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja läbi viia selleks, et isik, kes kannab karistusena pikaajalist vangistust, saaks vabaneda oma kohustustest poole ulatuses ajaks, mil ei oleks vabaduskaotuslik karistus veel kantud. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada võlgnikule lõpptulemusena uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda ikkagi koos vabanemisega, kuid antud juhul kulgeks pool kohustustest vabastamise menetluse perioodist isiku vangistuses viibimise ajal. Kohus nõustub Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel on oluline hinnata kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamise võimalikkust ning, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamise hindamisel on oluline arvestada ka pankrotivõlgniku kinnipidamisasutuses viibimise ajalist kestust ning pankrotivõlgniku kohustuste struktuuri. Kohus ei nõustu aga Riigi Tugiteenuste Keskuse järeldustega eelnimetatud kriteeriumite hindamisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 selgitanud, et see, et pankrotivõlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 eelnimetatut täpsustanud ja märkinud, et eeltoodu on asjakohane juhtudel, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamine aitavad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamisele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 leidnud, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise üle otsustamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja: Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts nõuet. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts nõue on tunnustatud summas 1 577,93 eurot. Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu nõue on tunnustatud summas 2 723,55 eurot ja seisneb Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-3658 Andrus Talvistelt (pankrotis) riigi kasuks väljamõistetud kriminaalmenetluse kuludes. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei ole kriminaalkohtumenetluse kuludest vabastamine pankrotiseadusega välistatud, mistõttu ei ole kohtu hinnangul XXX(pankrotis) kohustuste struktuur takistuseks pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisel.

PankrS § 175 kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat, millest tulenevalt saabuks XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise tähtaeg kõige varem oktoobris 2018 ja kõige hiljem oktoobris 2022. Kohus nõustub Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu seisukohaga, milles võlausaldaja leidis, et uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda koos vabanemisega. XXX(pankrotis) kinnipidamisasutusest vabanemise tähtaeg on 06.12.2018. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt aeguvad pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kümme aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist. Seega aeguvad XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded oktoobris 2025, st peale võlgnikule karistuseks mõistetud vangistusaja lõppu 06.12.2018. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnik vabaneb kinnipidamisasutusest enne kui pankrotimenetluses tunnustatud nõuded aeguvad, siis täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldaks võlgnikule lõpptulemusena uut majanduslikku algust. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesolevas menetluses puuduvad PankrS § 171 lg-le 2 vastavad asjaolud, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud tähtaegselt, tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgniku enda usaldusisikuks määramine majanduslikult otstarbekas ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnik XXX(pankrotis) täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja