Kohtulahend

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 12.06.2012. a määrusega jäeti B.N talle Viru Maakohtu 16.03.2009. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.03.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat (alates 14.06.2008). KarS § 266 lg 2 p 3 järgi mõisteti B.N õigeks. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 16.03.2009. a otsus muuhulgas B.N-i õigeksmõistmises KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti ta KarS § 266 lg 2 p 3 järgi süüdi ning karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.05.2010. a otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus B.N-i osas muutmata. Karistusaja alguseks loeti 14.06.2008 ja lõpuks 14.06.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 01.06.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri arvamust, leidis, et B.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Maakohus märkis, et KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märkis, et süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on enamuses varavastased, kuid ta on toime pannud ka narkokuriteo. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ta ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Kohus märkis, et isikut on vabastatud enne tähtaega Harju Maakohtu 02.04.2007 määrusega katseajaga 1 aasta, ent 1 kuu ja 20 päeva peale katseaja lõppu pani ta toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusest on näha, et kinnipeetav organiseeris ja osales suures koguses juveelitoodete varguses, millega tekitati suur kahju (2 749 927 krooni). Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole B.N-i puhul täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isiklikust toimikust nähtub, et isikut oli varasemalt

vangistuse ajal 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 29.04.2011. Karistused on kustunud. Maakohus luges positiivseks, et B.N omandab alates 01.09.2011 kutseharidussüsteemis keevitaja eriala, ent märkis, et vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi. Kohus märkis, et vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx küla, xxx vald, Jõgeva maakond. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus asuda tööle OÜ-s xxx autojuht-mehaanikuna. Kinnipeetava pere on valmis B.N-i igati aitama kuni viimase tööle saamiseni. Kohus leidis, et B.N ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades B.N-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud asuda seadusekuulekale elule, pannes toime uued kuriteod. Kohus leidis, et kriminaalhooldus ei mõju B.N-ile piisavalt ja oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all seadusekuulekat elu. Seetõttu eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, töö- ja elukoha omamine ning lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu B.N palub tühistada tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise rahuldamata jätmise määruse või rahuldada tema taotluse või saata asi arutamiseks uuele koosseisule. B.N väidab, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetluse norme, kuna kohtulik uurimine oli ühekülgne. Asja läbivaatamisel hindas kohus Viru Vangla ja kriminaalhooldaja taotlust ebaõigesti, sest viimased toetasid tingimisi ennetähtaegset vabastamist. B.N-i arvates püüab kohus tema olukorda raskendada sellega, et väljendus arusaamatult tema eelmise ennetähtaegse vabastamist osas, mis möödus probleemideta. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks peetakse tema kuritegu raskeks. Tegemist oli II astme kuriteoga. B.N juhtis tähelepanu sellelegi, et prokurör on leidnud, et faktiliselt ei esine aluseid tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumiseks – B.N on töökoht, ta õpib, tal puuduvad distsiplinaarrikkumised ja talle on tagatud finantsabi. Kohus jättis märkimata, mis on B.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise alus. Kohus rikkus menetlusnorme sellegagi, et ei küsinud, kas B.N on taandusi. Ta lisab, et kohtunik I. Kirsipuu suhtub eelarvamuslikult kinnipeetavasse ja vabastab võrreldes teiste kohtunikega vaid väheseid ning kasutab määrusi formuleerides ühesugust sõnastust. Kaebuse esitaja märgib, et iga inimese osas võib väita, et ta sooritab uue kuriteo ja palub arvestada, et ta on suure osa oma karistusest ära kandnud. B.N lisas, et vabaduses on tal võimalik maksta hagisid ning et vanglasolek on talle õpetanud seaduskuulekat elu. B.N-i kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Kaebuse esitaja märgib, et maakohus on küll leidnud, et B.N ei läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, ent jätnud arvestamata, et ITK kohaselt ei olnud programmide läbimist ette nähtud. Lisaks on süüdimõistetu korduvalt pöördunud kontaktisiku poole

sotsiaalprogrammide läbimise sooviga, ent tulemusteta. Ta on täitnud ITKs ettenähtud tegevuse – omandanud keevitaja eriala. Maakohus on jätnud arvestamata, et B.N on läbinud B2 taseme eesti keele koolituse, seega on tal vabanemisjärgselt suurem konkurentsivõime tööturul, samuti väiksem uute kuritegude toimepanemise risk rahalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus on küll viidanud, et süüdimõistetut on varem ühel korral karistatud tingimisi karistusega, ent ta ei ole suutnud katseaega läbida. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et tegemist oli 17 aastat tagasi mõistetud karistusega. B.N-i on hiljemgi, Harju Maakohtu 02.04.2007 määrusega katseajaga 1 aasta ennetähtaegselt vabastatud, millise katseaja ta läbis edukalt seega avaldab katseaeg süüdimõistetule positiivset mõju. Kaitsja viitab sellelegi, et viimase 1 aasta ja 4 kuu jooksul on B.N-i käitumine vangistuses olnud laitmatu. Talle määrati küll distsiplinaarkaristus 16.02.2011, ent selle on ta halduskohtus vaidlustanud. Maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud halduskohus tema kaebust lahendatud. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et pärast vabanemist kavatseb B.N asuda elama oma vanemate juurde, mis kinnitab, et B.N soovib vältida kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemist ning tema soovi elada edaspidi seaduskuulekalt. Viru Vangla on, hinnates kinnipeetava isikuomadustest, varasemast elukäigust ja käitumisest tulenevaid riske, leidnud, et B.N-i puhul puudub ohtlikkus. Riskid on olemas majandusliku toimetuleku, mõtlemise-käitumise ja hoiakute puhul. Kaitsja leiab seetõttu, et kuna B.N-ile ei võimaldatud sotsialiseerivaid programme vangistuse ajal temast sõltumatutel põhjustel, on võimatu vähendada tema uute kuritegude toimepanemise riske kui ta vabaneb karistuse kandmiselt pärast karistusaja ärakandmist. Samas võimaldaks ennetähtaegne vabastamine panna talle kohustusena sotsiaalprogrammide läbimist, samuti vestlusi, mida B.N-ist sõltumatutel põhjustel temaga vangistuse jooksul läbi ei viidud. Kaitsja on seisukohal, et jättes arvestamata mõningaid positiivseid asjaolusid ja võttes ekslikult arvesse negatiivseid asjaolusid, jõudis kohus valedele järeldustele, et B.N-i vabastamine käesoleval ajal on ebaotstarbekas. Vabastades süüdimõistetu tähtaegselt ilma kriminaalhoolduseta, on tema naasmine tavaellu raskem ja kuritegude toimepanemise oht suurem, samas kui kriminaalhooldus distsiplineerib süüdimõistetut ning vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

olukorras, kus B.N ei ole kohtuistungil avaldanud soovi kasutada taandamisõigust, ei ole tema õigusi rikutud.

Samas näeb just mõtlemise-käitumise ja hoiakute osas Viru Vangla riski B.N-i edaspidises käitumises, sest arvamuse kohaselt ei mõtle isik tegude tagajärgedele ega teadvusta kuritegudega tekitatud kahju ning tema hoiakud viitavad väljakujunenud käitumismustrile. Ka B.N-i määruskaebusest nähtub, et isik ei ole aru saanud talle määratud karistusest kui on esitanud küsimuse, miks peetakse tema kuritegu raskeks, kui tegemist on II astme kuriteoga? Eeltoodut arvestades oleks seega soovitatav nimetatud vestluste läbiviimine edaspidise vangistuse jooksul.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.