Kohtulahend

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.06.2012 Kinnipidamisasutusest H.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik omandab alates 01.09.2011 kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Alates 13.01.2012 osaleb riigikeele B2 taseme kursusel. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde xxx. Enne vangistust töötas FIE-na. Vabanedes on isikul garanteeritud töökoht autojuht/mehaanikuna xxx. Vangistuses eelnevalt neljal korral distsiplinaarkorras karistatud. Isikut on mitu korda Liiklusseaduse alusel karistatud, mis näitab tema suhtumist ühiskonda. H.H puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritevad olud. Teisisõnu, kui isik alustab suhtlemist negatiivset mõju avaldavate isikutega või kui tekib soodne võimalus kiire majandusliku kasu saamise järgi, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab H.H ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel asuda elama vanemate juurde xxx. Samas on tal võimalus elama asuda elukaaslase juurde. xxx pakub kinnipeetavale tööd autojuhi-mehaanikuna. Kinnipeetava pere on materiaalselt kindlustatud ja nad on igati nõus teda aitama. H.H on 9 korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on jätkuvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, korduvkaristus viitab väljakujunenud käitumismustrile ja elustiilile. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid. Riskiks võib kujuneda ka impulsiivne käitumine vabaduses, kuna siis ei mõtle oma tegude tagajärgedele. H.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et H.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamuses süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on varavastased, kuid on ka toime pannud narkokuriteo. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Isikut on vabastatud ennetähtaega Harju Maakohtu 02.04.2007 määrusega katseajaga 1 aasta. Vabanes 13.04.2007 ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg lõppes 12.04.2007 ja uue II astme varavastase kuriteo pani toime 03.06.2008 ehk 1 kuu ja 20 päeva peale katseaja lõppu. Viru Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 15-57) on näha, et kinnipeetav organiseeris ja osales suures koguses juveelitoodete varguses. Kuriteoga teitatud kahjud on väga suured (2749927 krooni). Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.H puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2(3)